Sisselaske kollektori ehitamine
Sisselaske kollektori ehitamine
On tekkinud paar küsimust seoses sisselaske kollektori valmistamisega. Alustaks sellest, et plaan on IZ 412 mootorile panna peale Honda CBR600 karburaatorid, aga hetkel seisab asi selle taga, kuidas valmistada kollektor. Probleem selles, et karburaatorid on suhteliselt kitsaste vahedega, sisselaske kanalid aga suhteliselt lahku. Illustreeriv pilt.
Endal oli mõte, et lihtsalt sirge toru kerge nurga all panna külge, aga kas see sobib? Või oleks kuidagi muudmoodi targem teha? Oma mõttest illustreeriv pilt. Ja toru läbimööt võiks olla samasuur kui sisselaske kanalid või tohib olla ka suurem natuke? Igasugune info on teretulnud.
Endal oli mõte, et lihtsalt sirge toru kerge nurga all panna külge, aga kas see sobib? Või oleks kuidagi muudmoodi targem teha? Oma mõttest illustreeriv pilt. Ja toru läbimööt võiks olla samasuur kui sisselaske kanalid või tohib olla ka suurem natuke? Igasugune info on teretulnud.
Osad sellised karpad käivad pulkadeks ja ku veidi treida ja nikerdada saab nende vahesid muuta aga ka viltuste torudega on võimalik kuid veidi erineva pikkusega tulevad runnerid, mida siin foorumis kindlasti ei soovitata.
DÜNOPINK Tartus 56231442 https://www.facebook.com/WhlsUP/
Pakun ka Megasquirt juhtajusid ning nende paigaldust, ümberehitust ja seadistust.
Pakun ka Megasquirt juhtajusid ning nende paigaldust, ümberehitust ja seadistust.
Kõik oleneb minu arvates sellest, millist lõpptulemust ootad. Parima tulemuse annaksid kindlasti ühepikkused ja kanaliga sama laiad runner'id, kuid kas selle a la lisa 5% jõu pärast on mõistlik nii palju vaeva näha. Toimivad ka kanalitest veidi suuremad ja väikese pikkuse erinevusega runner'id.
Pikemad runner-id on üldjuhul paremad (rohkem momenti) madalatel pööretel ja lühemad kõrgematel pööretel (keskmised silindrid kõrgete pöörete jaoks ja äärmised madalate jaoks
). Samas, mida lühemad teed, seda suuremaks läheb liite-nurk kanalitega ning ka pikkuste erinevus - ma soovitaks antud olukorras pigem pikemaid.
Pikemad runner-id on üldjuhul paremad (rohkem momenti) madalatel pööretel ja lühemad kõrgematel pööretel (keskmised silindrid kõrgete pöörete jaoks ja äärmised madalate jaoks

Lauda nitro
1 toru on hea ühel kiirusel, teine teisel kiirusel, ja max-võimsuse kadu 5% sealt ei tule, ja keskmine võimsus peaks jääma sama. Küll aga on küsimus pigem selles, mis segudest saab, kui ühte pütti jõuab pulss sisse, teise ei jõua. Pakun et kui 1 pütt on 5% lahjem teine samapalju rikkam, siis kui lambda näitab 13:1 on segud hoopis vastavalt 13.7:1 ja 12.4:1, siis tuleb vaid loota, et kaas, nukkvõll, ja väljalaske kollektor seda vahet veel suuremaks ei tee. Kindluse mõttes tuleks siis 13 asemel hakata sõitma 12.4:1 seguga.murjam kirjutas:...kuid kas selle a la lisa 5% jõu pärast on mõistlik nii palju vaeva näha.
slyy2048
WhatsApp: +6281339093884
12.0s CA18DET
WhatsApp: +6281339093884
12.0s CA18DET
Tegu on ikka sisselaskega ja igasugused jõnksud on OUT. Sama maht on vähemtähtis näitaja kui sarnane voolavus (Torupikkus muudab voolavust oluliselt vähem kui igasugune jõnks)Miq kirjutas:Ilma laiali lammutamata võiks ju keskmistele "runneritele" jõnksu sisse teha, et pikkus tuleks kokkuvõttes sama mis äärmistel.
Kui tahad lihtsalt siis tee sirged torud, kui tahad hästi siis lammuta need karpad pulkadeks ja tee kõik runnerid ühepikad.
Sirge toru voolavuse osas saan täpsemalt rääkida kevadel, kuna siis saab ehk käima 1 auto millel 2 silindrit ~5cm pikema toru taga kui teised 2 ....ehk küünlad räägivad sellest midagi.


DÜNOPINK Tartus 56231442 https://www.facebook.com/WhlsUP/
Pakun ka Megasquirt juhtajusid ning nende paigaldust, ümberehitust ja seadistust.
Pakun ka Megasquirt juhtajusid ning nende paigaldust, ümberehitust ja seadistust.