Avatud difri sisu vahetamine LSD vastu, pildid ja näpunäited
M5 oma kahjuks ei sobi, tal on mõõdud natuke teised ja kardaani ots ka teine. Isearetamisega oleks võimalik panna M5 tagasild ja kardaan ümber teha, aga see on ikka liiga keemia. www.diffsonline.com pakkus mulle sobivat elementi, aga hind on $2300 + transport + KM + vahetus = veits liiga kirves. Quaife 530-le ei paku.
Ma ei usu, et tugevam, võibolla ta ei kulu niimodi, kui LSD.SKY kirjutas:Kuid tulles tagasi selle torseni jutu juurde siis imelik on toesti,et realoem tede ei naita tegelikult kasutab BMW torsen plokk diffrit usna palju naiteks E36 M3 ja Z3 plokk diffrid on enamus torsenid pohjus on lihtne kuna torsen on lihtsalt tugevam
Torsen kas töötab või ei tööta. Tal mingit vahepealset olekut ei ole. Lisaks suudab torsen suurema % jõudu suunata sellele rattale kus on parem pidamine.
Ainult mõningates rumalates olukordades on torsen viletsam kui LSD. Ja see on olukord kus ühel rattal pidamine on täiesti 0. Siis suunab ta kogu veojõu just sellele ilma pidamiseta rattale.
Kui autol on piduritega juhitav veejõukontroll siis seda ohtu ei teki. Ise ma ei ole kasutanud sellist tagaveolist autot kus on torsen seega ei oska kommenteerida kas see "tagumiku tunnetus" on sama hea ja sama moodi ettearvatav nagu ta on lsd blokeeringuga (seda oskab vast erik kommenteerida).
Ainult mõningates rumalates olukordades on torsen viletsam kui LSD. Ja see on olukord kus ühel rattal pidamine on täiesti 0. Siis suunab ta kogu veojõu just sellele ilma pidamiseta rattale.
Kui autol on piduritega juhitav veejõukontroll siis seda ohtu ei teki. Ise ma ei ole kasutanud sellist tagaveolist autot kus on torsen seega ei oska kommenteerida kas see "tagumiku tunnetus" on sama hea ja sama moodi ettearvatav nagu ta on lsd blokeeringuga (seda oskab vast erik kommenteerida).
BMW 325i E30 2,8L stroker & BMW 328iA E36 Touring
Jah uks pluss on tal,et ta ei kulu nagu LSD,aga see tugevuse jutt on parit rootslaste kaest kes on enda autode all nii torsenit kui LSD proovinud.LSD nende autode all eriti vastu pidada ei taha seevastu on aga saanud torsen rootsi turbotajate seas palju poolehoidu ja peetakse usna pommikindlaks.
Nii,et minu jutt pohineb rootslaste vaidetel ise pole neid niimoodi katsetada saanud.Ise olen oma autodel laiali lasknud siiamaani ainult uhe LSD vaikse korpusega.Torsen plokk diffrit pole mul uhegi auto all veel olnud,kuid nuud ostsin e36 m3 torsen plokk diffri enda e30-ne tarvis kuna seal peal on m30 moto ja tulevik naeb ette turbot seega on oluline,et differ oleks tugev.Sai ka eestis mone paari endast targema inimesega nou peetud,et kumb siis oleks ikkagi parem ja tugevam molemad arvasid,et torsen talub rohkem.
Nii,et minu jutt pohineb rootslaste vaidetel ise pole neid niimoodi katsetada saanud.Ise olen oma autodel laiali lasknud siiamaani ainult uhe LSD vaikse korpusega.Torsen plokk diffrit pole mul uhegi auto all veel olnud,kuid nuud ostsin e36 m3 torsen plokk diffri enda e30-ne tarvis kuna seal peal on m30 moto ja tulevik naeb ette turbot seega on oluline,et differ oleks tugev.Sai ka eestis mone paari endast targema inimesega nou peetud,et kumb siis oleks ikkagi parem ja tugevam molemad arvasid,et torsen talub rohkem.
How Big Is Your Turbo
Kui olla täpne siis torsen ei tööta (worm gear ei tee midagi) kui mootoriga pidurdada ja ka juhul kui üks ratas on 0-pidamisega mida saab saavutada tõstes ratta maast lahti. Ülejäänud olukordades teeb ta pidevalt tööd, ainult mõnel juhul on abitu. Isegi asfaldil ,tõusul ja kahtlase külgkaldega, võib torsen oma tööga hätta jääda. Maksimaalne erinevus veojõu jaotamises on erinevat torsenite puhul erinev (oleneb nö worm gearist torseni sees). Pluss pool on see et kurvis langeb suurem jõud välimisele rattale mis aitab paremini pöörata ja ei muuda autot nii kergelt ülejuhitavaks kui seda ketas-plokk teeb. Ning ka linnaliikluses ja nõelapea (headpin) kurvides ei hakka autot alajuhitavaks muutma (seda muidugi välja arvata driftides). Plussiks võib veel lugeda viivitamatut lukustamist, ehk siis mingit viivitust ei eksiteeri ja üldiselt tekib ülejuhitavaid situatsioone vähem.
Piduritrikist rääkides võib mainida et sellest on räägitud Hummeri kasutusjuhendis, kuidas käituda juhul kui üks ratas on maast lahti.
Omast kogemusest tean et Lätis suudetakse korralikke torseneid teha 600-700 EUR eest. Kuid siinkohal ei tea mis mudelitele. Tean rallureid kes kasutavad ja kiidavad lõpmatuseni viimast.
Olen talvel saanud sõita ühe itaallasega millel oli taga Quaife torsen differ. Tagaosa oli suht kerge ja nina raske ning suverehvid. Ilma piduritrikita oli lootusetu garaazi ajada, üks ratas jäik kõvema pinnase peale, teine jääl ning arva ära kumb ringi käis. Samas kui pidamist on ikkagi piisavalt siis pidamine on suurepärane.
Tänapäeva autodest rääkides kus on väga palju elektroonilisi juhi abisid on torsen mehaanilistest lukkudest üks väheseid mida juletakse kasutuda. Järgmisena kasutatakse juba elektroonilisi diferentsiaale.
Piduritrikist. Kui ühel ratta on pidamine oletame et 0.001ü ja teisel näiteks 4ü ning torsen on võildab 5:1 jõu jaotust siis hea pidamisega rattale kandub jõud 0.001x5=0.005ü mis arvatavasti on liigväike jõud et autot liikuma sunida ning kehva pidamisega ratas käib ringi. Nüüd kui kasutada käsipidurit (tagaveolisel auto) ning rakendada mõlemale tagumisele rattale koormust 1ü siis saame et ühel rattal on näiline pidamine (pidamine + koormus) 1.001ü ja teisel rattal 5ü. Arvutades kui palju jõudu kandub parema pidamisega rattale saame 1.001*5=5.005, ja see on isegi suurem kui pidamist parasjagu ning voila, mõlemad rattad käivad ringi.
Loomulikult ei ole ka ketas-lukk halb. Eriti kui oled driftija tüüp. Ning progresseeruv lukk on juba täiesti talutav, ei üllata järsu rataste lukustamisega mis enamusjuhtudel viib kas väga üle- või alajuhitavasse olukorda (oleneb sõidu kiirusest, väiksemal kiirusel kandub rohkem massi tagaratastele ja esimestelt võetakse see viimanegi pööramisvõime ära juhul kui tagarattad ei hakka ringi käima, keskmistel kiirustel aga tekib käsipiduri efekt). Ning linnas kipub kergesti lukustuv ketas-lukk kuluma maru kiiresti. Progresseeruv see-eest on rahuliku iseloomuga ja lukustus sõltub temale rakendatud jõust, kestab kokkuvõttes kauem.
Piduritrikist rääkides võib mainida et sellest on räägitud Hummeri kasutusjuhendis, kuidas käituda juhul kui üks ratas on maast lahti.
Omast kogemusest tean et Lätis suudetakse korralikke torseneid teha 600-700 EUR eest. Kuid siinkohal ei tea mis mudelitele. Tean rallureid kes kasutavad ja kiidavad lõpmatuseni viimast.
Olen talvel saanud sõita ühe itaallasega millel oli taga Quaife torsen differ. Tagaosa oli suht kerge ja nina raske ning suverehvid. Ilma piduritrikita oli lootusetu garaazi ajada, üks ratas jäik kõvema pinnase peale, teine jääl ning arva ära kumb ringi käis. Samas kui pidamist on ikkagi piisavalt siis pidamine on suurepärane.
Tänapäeva autodest rääkides kus on väga palju elektroonilisi juhi abisid on torsen mehaanilistest lukkudest üks väheseid mida juletakse kasutuda. Järgmisena kasutatakse juba elektroonilisi diferentsiaale.
Piduritrikist. Kui ühel ratta on pidamine oletame et 0.001ü ja teisel näiteks 4ü ning torsen on võildab 5:1 jõu jaotust siis hea pidamisega rattale kandub jõud 0.001x5=0.005ü mis arvatavasti on liigväike jõud et autot liikuma sunida ning kehva pidamisega ratas käib ringi. Nüüd kui kasutada käsipidurit (tagaveolisel auto) ning rakendada mõlemale tagumisele rattale koormust 1ü siis saame et ühel rattal on näiline pidamine (pidamine + koormus) 1.001ü ja teisel rattal 5ü. Arvutades kui palju jõudu kandub parema pidamisega rattale saame 1.001*5=5.005, ja see on isegi suurem kui pidamist parasjagu ning voila, mõlemad rattad käivad ringi.
Loomulikult ei ole ka ketas-lukk halb. Eriti kui oled driftija tüüp. Ning progresseeruv lukk on juba täiesti talutav, ei üllata järsu rataste lukustamisega mis enamusjuhtudel viib kas väga üle- või alajuhitavasse olukorda (oleneb sõidu kiirusest, väiksemal kiirusel kandub rohkem massi tagaratastele ja esimestelt võetakse see viimanegi pööramisvõime ära juhul kui tagarattad ei hakka ringi käima, keskmistel kiirustel aga tekib käsipiduri efekt). Ning linnas kipub kergesti lukustuv ketas-lukk kuluma maru kiiresti. Progresseeruv see-eest on rahuliku iseloomuga ja lukustus sõltub temale rakendatud jõust, kestab kokkuvõttes kauem.
Henri jutt tundub täitsa õige ja tõenäoliselt sõidan esimese OT LSD`ga ja järgneva Torseniga. Ehk on siis sõiduoskus juba sellisel tasemel, et suudan tulemust kuidagi adekvaatselt hinnata.
Ega kellelgi ei vedele E30`ne suure difri korpuse väliseid reguleerseibe (need millest veoflatsi poldid läbi käivad). Oleks mõningatest mõõtudest huvitatud.
Ega kellelgi ei vedele E30`ne suure difri korpuse väliseid reguleerseibe (need millest veoflatsi poldid läbi käivad). Oleks mõningatest mõõtudest huvitatud.
LSD on friktsioonketasetega blokeering: http://www.club4ag.com/faq%20and%20tech ... al_101.htmSiim-R kirjutas:Selline küs et räägite LSD ja torsenist,mis vahe neil on siis?Milline siis "lsd" ehitus on?
Torsen on hammasratastega blokeering: http://www.autozine.org/technical_schoo ... _4wd_2.htm
BMW 325i E30 2,8L stroker & BMW 328iA E36 Touring