mootori juhtmestik

[Astrona]

* Mida saavutatakse sellise ühendusega?
* Need W valged lähevad mõlemad aku peale.
* * Ülemine W on a la 6mm jäme laadimis-juhe ja alumine 4mm funktsioon jääb segaseks.

[Fog]

* Mida saavutatakse sellise ühendusega?
* Need W valged lähevad mõlemad aku peale.
* * Ülemine W on a la 6mm jäme laadimis-juhe ja alumine 4mm funktsioon jääb segaseks.

Genekas "näeb" aku pinget, mitte enda poolt tehtud pinget. Ehk siis olenemata geneka ja aku vahelise ühenduse pingelangust ja/või lisaseadetest mis sealt võidakse otse võtta, on ergutusahela sense just aku peal, kuna seal olevat pinget tuleb hoida.

[kilplane]

et kui töötava mootoriga testriga akult otse pinget mõõta saab teistsuguse näidu kui geneka klemmidelt?
või hoopis 12V akult ja 14 genekalt?
ei toimi.

[Fog]

et kui töötava mootoriga testriga akult otse pinget mõõta saab teistsuguse näidu kui geneka klemmidelt?
või hoopis 12V akult ja 14 genekalt?
ei toimi.

Toimib Mine mõõda töötavate esituledega pirni otste vahel pinget, hea kui 11V saad. Sama asi aga vähendatud määral toimub ka laadimisahelas.
Teine asi on see, et geneka puhul on tegemist kolmefaasilise vahelduvvoolu genekaga tavaliselt mille "14 volti" pole mitte nii ilus kui ossiga jälgida. See aga paneb sense otsa kõikuma, väljund veelgi rohkem kõikuma jne. Genekal ei saa sees(sense otsa sisendis) eriti suurt silumist olla(takk+konde), kuna muidu kukuks tulede lülitamisel pinge ikka korraks alla ja siis taastuks.

If the “sense” voltage is significantly higher than the battery voltage, you need to re-wire the “sense” wire. Properly, the “sense” wire should connect directly to the primary battery being charged. That way the regulator will base charging on the actual voltage in the battery that you care about. Very often the “sense” wire is connected directly to the output of the alternator. This means that the battery voltage will be lower than the “sense” voltage, which will cause greatly reduced charge rates. This is especially true if you have a battery isolator, which will cause nearly a one-volt drop. Long, undersize wire can cause that much loss too.

Vana trikk suurema pinge saamiseks on 1-2 dioodi sense otsa vahele "õiget pidi", kuna dioodil on pärisuunas umbes 0.5V pingelangu, siis näeb "sense" 0.5 ... 1.0V madalamat pinget ning tulemuseks on 13.7 voldi asemel 14.2 ... 14.7V süsteemipinge.

[kilplane]

see et tuledes on 11 volti on tingitud paljalt juhtme takistusest.
toon näite: paned endale vägeva woofri pagassi ja kui võimendini vead mingi 5ruutmm ja 5m pika juhtme ja töötamise ajal võimendi toite pinget loed, kukub see isegi töötava mootoriga 9 voldi peale.
geneka pinge kõigub aga vaevalt see vahelduvvool on.
jah genekas teeb vahelduvvoolu, aga see läbib inverteri, mis teeb temast alalisvoolu.
ja se inverter ei suuda voolu täielikult ära siluda.

kas see teine juhe pole mitte ergutusvool. pmtselt et teha elektrit on vaja elektrit?
püsimagnetitega genekat olen näinud.. vaevalt, et seda kapotialla tahad mahutada.
see juhe võib ilmselt tarbimist näha küll tegelikult..
küll aga mitte aku pinget.
akul, kui tarbimine on olematu on geneka pinge.. kui aga tuleb suurem tarbimine, siis aku pinge langeb tiba rohkem kui geneka oma.
seda pinge vahet näeb geneka regulaator, mis tekitab genekasse suurema magentvälja. tulemuseks rohkem voolu.
ehk kui aku "täis" ja tarbimist ei ole, siis genekas ei lae üldse. et genekas laeks, peab olema kusagil mingi tarbimine. (või väga tühi aku)
kui aku suure koormuse all, siis peab ka geneas rohkem tööd tegema.

[Fog]

see et tuledes on 11 volti on tingitud paljalt juhtme takistusest.
toon näite: paned endale vägeva woofri pagassi ja kui võimendini vead mingi 5ruutmm ja 5m pika juhtme ja töötamise ajal võimendi toite pinget loed, kukub see isegi töötava mootoriga 9 voldi peale.
geneka pinge kõigub aga vaevalt see vahelduvvool on.
jah genekas teeb vahelduvvoolu, aga see läbib inverteri, mis teeb temast alalisvoolu.
ja se inverter ei suuda voolu täielikult ära siluda.

kas see teine juhe pole mitte ergutusvool. pmtselt et teha elektrit on vaja elektrit?
püsimagnetitega genekat olen näinud.. vaevalt, et seda kapotialla tahad mahutada.
see juhe võib ilmselt tarbimist näha küll tegelikult..
küll aga mitte aku pinget.
akul, kui tarbimine on olematu on geneka pinge.. kui aga tuleb suurem tarbimine, siis aku pinge langeb tiba rohkem kui geneka oma.
seda pinge vahet näeb geneka regulaator, mis tekitab genekasse suurema magentvälja. tulemuseks rohkem voolu.
ehk kui aku "täis" ja tarbimist ei ole, siis genekas ei lae üldse. et genekas laeks, peab olema kusagil mingi tarbimine. (või väga tühi aku)
kui aku suure koormuse all, siis peab ka geneas rohkem tööd tegema.

Seda lugedes tekib küsimus, miks sa oma esimeses postis seda just eitasid.
6 ruudune 1 meetrine kaabel versus sinu näite 5 ruudune 5 meetrine 9 voldile. Natuke arvutamist ja geneka laadimisjuhtme pingelanguks saame sama voolu puhul 0.8V. Oletame, et võim tarbib ~60A (minul olev isend evib kahte 35A kaitset näiteks). Seljuhul 125A geneka laadimisjuhtme pingelang võib olla maksimaalkoormusel suurusjärgus 1.5V.
Sense kokku panemisel saame 13.7V geneka peal ja 12.2V aku peal. See ei lae enam midagi.

Ergutusvoolu(Field) võib genekas ka laadimisotsapealt võtta, kuna mitte laadides on pingelang akust tagasi genekani suht null. Samas on enamus genekaid piisavalt lollid, et mitte teada, millal auto käib ja millal mitte, seega peab "Field"-i üldiselt läbi süüteluku tulema. Imeb aku tühjaks ja soojendab genekat muidu kogu aeg.

Alaldusdioodide teisel otsal ei teki ideaalset alalispinget. 3F geneka puhul on faasid 120* nihkes, pärast dioode 60* kraadi nihkes(kuna siinuse negatiivne osa muudetakse poositiivseks) , ehk 90* "algusest" on esimene faas max pingel, sellest 60* edasi, ehk 150* on kolmanda faasi alumine pool max pingel. Nende nurkade keskel on minimaalne pinge, mis oleks 120 kraadi:
Minimaalne pinge: siinus(120*) = 0.866 * 15V = 13V
Maksimaalne pinge: siinus(90*) = 1 * 15V = 15V
Laadimispinge: ~14.2V (ei viitsi arvutada, tipud on lamedamad kui augud, seega pole see päris (a+b)/2)

Kui nüüd Sense on seal, siis genekas ei tooda 125A, kuna tippudes keeratakse võimsust juba maha.

Ehk siis on meikib senssi, et senss on aku peal

[kilplane]

esimese posti tegin ka tiba hilja õhtul, mõte ei jõudnud nii järgi kohe..

esimeses postis lähtusin sellest, kui juhtmel puudub takistus.
võimendite kohapealt niipalju, et kui sul 2X35A kaitsmed, siis reaalselt sul ei tule ühe kaitsmejagugi voolu sealt läbi..
endal mul on summaarselt mingi 250A jagu neid kaitsmeid võimude küljes aga toitejuhtmel on 150A kaitse.. seni pole kordagi läbi põlenud.
50 ruudune kaabil aga ikkagi ei taha päris ära toita..
alustasin, siis oli mul veetud 5 ruudune kaabel, ja isegi 400W võimendi tõmbas toitepinge 9V peale. aku pinget pmtselt ei muutnud.

ühesõnaga, nagu välja tuli, siis sellest sense teemast ma suurt mõmmigi ei jaga

[Astrona]

Tänx Fog. Makes Sense.

Aga miks see "sense" siis nii jäme (päris mitu mm2) peab olema?
Saan ma õigesti aru, et "ergutus" lihtsalt lülitab ergutuse-transi lahti, millest hakkab jooksma suurem ergutus-vool mööda seda "sense" juhet? Vanakooli genekatel oli too siis juba seest otse veetud, ja pinge kõikuski, kui tarbijaid lülitada?

Antud genekal käib ka väline kondekas, mida antud skeemil pole.
Tänu sellele genekapinge kõikumisele, suudavad G-tech jms seadmed sigaretisüütajast mootori kiirust lugeda. Kusjuures, nissanil see gtech mingist 7000+rpm'ist enam ei suutnud lugeda - kahtlustan, et too kondekas. suutis siis liiga palju ära siluda. Aga nuh vahet pole.
Vean siis tolle lihtsalt aku klemmi peale Enne oli releekarbi alt kokku ühendatud, kusjuures ühtegi tarbijat enne seda laadimisjuhtme küljes ei käi.

[Fog]

Tänx Fog. Makes Sense.

Aga miks see "sense" siis nii jäme (päris mitu mm2) peab olema?
Saan ma õigesti aru, et "ergutus" lihtsalt lülitab ergutuse-transi lahti, millest hakkab jooksma suurem ergutus-vool mööda seda "sense" juhet? Vanakooli genekatel oli too siis juba seest otse veetud, ja pinge kõikuski, kui tarbijaid lülitada?

Antud genekal käib ka väline kondekas, mida antud skeemil pole.
Tänu sellele genekapinge kõikumisele, suudavad G-tech jms seadmed sigaretisüütajast mootori kiirust lugeda. Kusjuures, nissanil see gtech mingist 7000+rpm'ist enam ei suutnud lugeda - kahtlustan, et too kondekas. suutis siis liiga palju ära siluda. Aga nuh vahet pole.
Vean siis tolle lihtsalt aku klemmi peale Enne oli releekarbi alt kokku ühendatud, kusjuures ühtegi tarbijat enne seda laadimisjuhtme küljes ei käi.

Sa küsisid mida sellise ühendusega tehases saavutatakse, kas see ka reaalselt nii tähtis on, on juba teine teema. Projekteeritud on selle aja autod ikka natukene ka kestma mitta nagu tänapäevased. Seega võiks oletada, et kindlustati 20A teesoola ja kuumatsüklite tööd nendele juhtmetele ja klemmidele.

F @ kõik need juhtmed geneka juures kokku ühendatud ning aju pinge logi järgi 13.5 -- 13.8
Genekast akusse 5 meetrit kaablit, 4m starteri oma ja 1m mingi 6mm2. Ühtegi lisaühendust kuni akuni pole.

[Astrona]

Sa küsisid mida sellise ühendusega tehases saavutatakse, kas see ka reaalselt nii tähtis on, on juba teine teema.
F @ kõik need juhtmed geneka juures kokku ühendatud ning aju pinge logi järgi 13.5 -- 13.8
Genekast akusse 5 meetrit kaablit, 4m starteri oma ja 1m mingi 6mm2. Ühtegi lisaühendust kuni akuni pole.

Mul genekast akusse 1m ja starterist 0.5m. Teoorias võiksin siis ka starteri juhtme 8x peenema panna, et lubada selle peal sama pingelangu.
Ääremärkuseks. Mul 14Ah 240A aku (Euro oli 60Ah ja Jap 33Ah akuga) ja CR ~8:1 ehk suht kergelt peaks käima.
Muudan teema pealkirja üldisemaks
Eesmärk: võimalikult vähe juhtmeid ja ühendusi. Ehk siis: geneka peal plussid kokku, ~40cm genekast starterisse, ja sealt ~60cm akule. Nii jääb akuklemmi juurde 2 juhet vähem.
Originaalis jooksis geneka mass eraldi kerre. Kas kiidad prakikas toimivaks ka selle, kui geneka massi panen kah lokaalselt plokikaane külge (saaks ühest juhtmest veel lahti)? Kaane ja tulemüüri vahele tuleb korralik massijuhe ~20cm-rihm, aku miinus sealt 80cm eemal, kust läheb ~10cm massi-lülitisse ja sealt ~15cm aku "-" peale (kuhu muud ei lähegi).
Küsiks veel ühe teemavälise soovituse massi kohta. Mul enne läks massi-lülitist jäme juhe kerre ja sisselaske külge, mille külge tulid siis aju toite, aju andurite, WB jms massid. Peale selle läks plokikaanest süütepoolide massi alt ka 1 massi-juhe otse kerre. Plaan on nüüd panna ainult 1 mootori-massi-juhe - plokikaanest süütepoolide/küünalde juurest kerre. Ja ei vea enam aju jms masse mootori külge.
Aju (põhikoormus: pihustid) ning andurite massid (s.h. ka WB ja EGT) võtaks kerest ühest punktist 50cm kaugusel aku-kere ühendusest. Veel parem vist võtta need otse aku massi pealt (seal vist müra kõige vähem)? Kõik andurid kasutavad ju seda aju massi (või mis), mitte ei ole lokaalselt mootoriga ühendatud. Pealegi on WB signaali jaoks eraldi masside karv - aju ja kontrolleri vahele.
Mootori-massist ajju massi ei võtaks, kuna too peaks ju geneka ja süütesüsteemi müra võrra hullem olema.
Kas on mõtet aku juures pihustite ja andurite juhtmed kuidagi eraldada, et andurite mass pihustite taktis kõikuma ei hakkaks? Näiteks andurite mass otse massilülitsse, aga pihustite ehk aju toite mass natuke kaugemale kerre - kas on vahet?

[Fog]

Eriti aru ei saanud, aga vist minus asi, viimasel ajal pole aega süveneda:)
Igatahes, massilüliti peab auto ka seiskama, geneka pealt ei tohi käima jääda.
Minul on "massi"lüliti hoopis plussi vahel:
Ahel algab genekast, sealt starteri plussi, sealt akusse.
Akust teine samajäme "massi"lülitisse ja sealt kogu jura laiali.
Mis sellega saavutasin:
1) Pingelang ajus on käivitamise ajal väike.
2) Auto sureb kui lüliti välja keerata, kuna mõlemad voolu andvad jubinad on ühel pool lülitit.
3) Starter ei tööta, kui mass väljas, kuna starteri juhtvool tuleb teiselt poolt lülitit.
4) Geneka müra on minimaalne, kuna akust alates tulen eraldi ahelaga.

Andurite mass ei tohiks üleüldse mootori ega kere massis olla. Kuna enamustes ajudes on sensorite +5 ja sensor_gnd lahti sidestatud dc-dc muunduriga.

[Astrona]

Igatahes, massilüliti peab auto ka seiskama, geneka pealt ei tohi käima jääda.
Minul on "massi"lüliti hoopis plussi vahel:
Ahel algab genekast, sealt starteri plussi, sealt akusse.
Akust teine samajäme "massi"lülitisse ja sealt kogu jura laiali.
Mis sellega saavutasin:
1) Pingelang ajus on käivitamise ajal väike.
2) Auto sureb kui lüliti välja keerata, kuna mõlemad voolu andvad jubinad on ühel pool lülitit.
3) Starter ei tööta, kui mass väljas, kuna starteri juhtvool tuleb teiselt poolt lülitit.
4) Geneka müra on minimaalne, kuna akust alates tulen eraldi ahelaga.

Andurite mass ei tohiks üleüldse mootori ega kere massis olla. Kuna enamustes ajudes on sensorite +5 ja sensor_gnd lahti sidestatud dc-dc muunduriga.

* Õigus, andurite mass tuleb ikka anduritest aju klemmile ja mujale ei ühendata (sa siiski süvened ). Pritsu-juhtmestikus ongi siis vaid 1 mass (hetkel pole seda päris lahti köitnud aga massi otsasid seal mitu).

* Mootori 100% seisma jäämiseks peaksin siis geneka-massi-juhtme hoopis aku peale vedama (nagu sul on gene ja aku koos ning siis alles lüliti, mille taha on kõik muu ühendatud). Lahti lülitamisel on kogu süsteemist siis nii aku kui geneka mass eemaldatud, aga genekas ise pole eemaldatud. Käimise pealt aku juhtme maha tõstmine (massi lülitamine) pole muidugi soovitav.
* Pole päris ideaalne, kuna olenemata "massi" lüliti asendist:
* * geneka rikke korral jookseb aku ikkagi tühjaks.
* * Sinu skeemi puhul jookseb aku tühjaks ka starteri lühise vms korral.
* * Või kui näiteks starteri "+"juhe sul lahti tuleb või mingi asi talle külge sulab/vajub, siis auto põleb maha
Siis oleks mul veel vaja gene-mass ikkagi mootorisse ühendada, ja Normally Closed relee, mille mähis massilüliti otste vahel pinge erinevuse korral (lüliti on lahti-lülitatud) lülitab genekal ergutuse ära. Kas genekas hakkab peale laadimise alustamist ise end ergutama? Kui hakkab, siis muidugi peaks too NC relee, genekalt massi hoopis ära võtma. Sel juhul võimast ~50A releed vaja. Ja mis põhiline, too relee, et geneka massi eraldi hoida, sööks ise aku tühjaks siis vaja tollele kah plaastrit
Alati tundub kuidagi kahtlane, kui asjad hakkavad keeruliseks muutuma.

[Raceboy]

Lahti lülitamisel on kogu süsteemist siis nii aku kui geneka mass eemaldatud, aga genekas ise pole eemaldatud. Käimise pealt aku juhtme maha tõstmine (massi lülitamine) pole muidugi soovitav.

Selleks on normaalsetel massilülititel eraldi klemmipaar, mis põhimassi lahti ühendades ühendab klemmid ja kust pluss läbi takisti massi juhitakse.

[Astrona]

Lahti lülitamisel on kogu süsteemist siis nii aku kui geneka mass eemaldatud, aga genekas ise pole eemaldatud. Käimise pealt aku juhtme maha tõstmine (massi lülitamine) pole muidugi soovitav.

Selleks on normaalsetel massilülititel eraldi klemmipaar, mis põhimassi lahti ühendades ühendab klemmid ja kust pluss läbi takisti massi juhitakse.

Jälle olen mingi ebanormaalse otsa sattunud

2.2.1 Juhul, kui aku ei asu sõiduki originaalasukohas, peab aku läheduses olema
täiendav massilüliti.
11.499s ja kiiremad:
9.2 Sõidukil peab olema väline peavoolulüliti (mille asukoht peab olema sõiduki tagaosal), mis peab katkestama aku, generaatori, tuled, süüte ja muud vooluahelad ja seiskama mootori

Kuna lisareeglid on ülemuslikud, siis vast kahte lülitit pole vaja . Aga genekas kästakse kah katkestada, ja selle all mõeldakse vast katkestamist muudest ahelatest. Ja tuleks mõelda genekast ja akust kui ühtsest toite-allikast, ning katkestada u. nagu Fogi'l on see tehtud. Või siis geneka mass otse akule vedada, siis massilüliti katkestab toiteahelad muust jamast. Ma ise sooviks aga, et genekas kah väikse lühisega ei imeks mu väikest akut tühjaks, ja paneks ikkagi geneka massi mootori külge, ning lihtsalt veenduks, et mootor käima ei jää - hoiab ka 1m jämedat gene-massi-juhet kokku Või siiski krt, kui ta ikka tarbib, siis tuleb ära remontida, ja veab selle 1m juhet ära

[kilplane]

mul tekkis ka küsimus uuesti nende geneka juhtmetega.
kui mul on aku pagassi veetud ja + juhe on joodetud sinna kus ennem oli aku + klemm,
küsimus järgmine, et kas selle sense juhtme peaksin siis eraldi akule ka vedama? või jääb sinna kus on?
iseenesest asi ju nagu töötab.. elektroonikat, peale tulede ja mootori mul seal nagu ei ole, seega mingit pingemängimist ma täheldanud ei ole.