Õhutorustiku pikkus

[Ragnar]

Nii siis uue cooleri valiku puhul pani mõtlema torustiku pikkus ja põlvede arv. Kui cooler ette panna siis tuleks 4 90* põlve turbost sisselaske kolleni ja torude pikkus tuleks päris suur ( turbost välja 90* põlv, radika tagant coolerisse 2x90* ja coolerist välja 90* põlv ) samas saaks filtri vana cooleri koha peale panna ja turbosse minev õhutoru jääks ainult üks lühike jupp. Teine variant oleks suurem cooler vana asemele vasakusse nurka stange taha tiiba, sealt tuleks 2x90* põlve turbost kuni sisselaske kolleni, siis aga jääks õhufilter vanasse kohta toru filtrist turbosse jääks enamvähem sama pikk kui praegu, võibolla annab sirge toru ka panna, aga tee jääks ikka pikk. Kumb variant oleks siis mõstlikum lagi koha pealt või polegi vahe kuullaager turboga nii suur. Esicooler saaks jällegi rohkem õhku peale, aga kui jätta tiiba cooler siis saab stange cooleri õhuavad ka suuremaks teha.

[Marko]

väga segane jutt ja raske ettekujutus teha. pane piltlikult mõõdud või organiseeri mingi joonis kuidas hetkel ja milliselt arvad et oleks hea

mõõtühik suhteliselt pikk on erinevatel inimestel väga erinev

[Ragnar]

ok kui koju jõuan viskan pilte kah.

[Robo]

Suht loogiline ju,et mida vähem põlvekohti ja mida sirgem ning lühem trakt seda väiksem viivis ja kiirem spoolup ........öelge kui ma eksin

[Ragnar]

Suht loogiline ju,et mida vähem põlvekohti ja mida sirgem ning lühem trakt seda väiksem viivis ja kiirem spoolup ........öelge kui ma eksin

täiesti õige. aga mind huvitab ka see, et kas toru pikkus filtrist turboni mõjutab sama palju kui turbost coolerini ja sealt edasi.

[raxx]

filtrist turboni kull ei tohiks midagi mojutada,kui toru ikka piisava jamedusega

[Fos]

üldiselt on nii, et rohkem mõjutavad need 90 kraadised põlved, kui see toru pikkus. iga 90 kraadine nurk vähendab laias laastus 1% voolavust. Muidugi mida suurema kaarega nurk on, seda parem.

Samas, see on ka selge, et pikem toru = rõhu kadu. Enamik njuube kaotab nagunii suures hulgal rõhku oma cooleritega, sest coolerit tuleks alati suurendada õhukanalite juurdelisamisega, mitte nende pikendamisega. Teine viga on lollakad cooleri vannid jne.. juhin lihtsalt tähelepanu, et kes tahab effektiivset sisselaset, võiks ka läbi lugeda ja endale selgeks teha maximum boosti "intercooling" peatüki (lk ~50)

n: kui cooleri on 60% effektiivsusega, siis 10% mõõtude suurendamine annab juurde 10% järelolevast 40%, ehk siis 60% coolerist saab 64% cooler. Kui pinda suurendatakse aga kanalite pikendamisega, võib tihti juhtuda, et rõhu langusest tekitud hp kadu on suurem, kui 4% effektiivsem jahutus.

Üks viga veel, mida palju tehakse on see, installitakse nii, et õhk pääseb coolerist mööda. spoileris olev õhuava ja kärje servad peaksid pmst olema ühendatud, et saada paremat tulemust.

ps! ärge kasutage ühelt mõõdult teisele üle minevaid lõdvikuid, mille koonuse nurk on suurem, kui 15 kraadi - tekitab õhukeeriseid.

Sisselaske torud, kui on roostevabast tehtud näiteks, siis keevitage argooni all ja roostevaba traadiga, mitte tavalise traadiga = tulemus ilus ja hea.

Kui eksin millegis, palun parandage.

EDIT:

filtrist turboni kull ei tohiks midagi mojutada,kui toru ikka piisava jamedusega

loomulikult filtrist turboni toru mõjutab. Tegu on ju samamoodi õhu voolavusega (puudub ainult ülerõhk). Ega turbost edasi ei tule suurem kogus õhku, kui filtrist sisse tuleb!!

[jk]

loomulikult filtrist turboni toru mõjutab. Tegu on ju samamoodi õhu voolavusega (puudub ainult ülerõhk). Ega turbost edasi ei tule suurem kogus õhku, kui filtrist sisse tuleb!!

Aga samas ei tasu ka mootori kõrvalt õhku võtta, sest kuuma õhku mahub mootorisse vähem, kui külma õhku.

[Fos]

loomulikult filtrist turboni toru mõjutab. Tegu on ju samamoodi õhu voolavusega (puudub ainult ülerõhk). Ega turbost edasi ei tule suurem kogus õhku, kui filtrist sisse tuleb!!

Aga samas ei tasu ka mootori kõrvalt õhku võtta, sest kuuma õhku mahub mootorisse vähem, kui külma õhku.

no selles pole küsimustki, seda peaks nagu iga turboclubi liige iseenesest teadma. Pidasin silmas seda, et ei tasu filtrist turbosse minekut nii käsitleda, et "ei tohiks midagi mõjutada"

[Mihkel]

On kellegil ka täpseid fakte palju 1 lisa 90 kraadi põlv tegelikult mõjutab või lisa 10cm toru?

Mul on endal vist 7 põlve kasutusel ja ma ei kurda nagu asja üle.
Samas ei saa ka turboga ilmselt võrrelda, kuna mul on kompressor ning see toodab ka tühikäigul päris paraja koguse õhku.
Turboautol pole muidugi tühikäigul käies käega tunnetanud seda õhu hulka.

[Fos]

On kellegil ka täpseid fakte palju 1 lisa 90 kraadi põlv tegelikult mõjutab või lisa 10cm toru?

90 kraadi nurk = 1% kadu eelmises postis mainisin. Täpsemat vastust pole võimalik öelda, kuna see oleneb ju toru läbimõõdust ning painde raadiusest.

lisa 10cm:
mida suurem on hõõrdetakistus, seda suurem on rõhukadu, seega mida pikem toru, seda väiksem rõhk on toru lõpus. Rõhukao saad ära mõõta kahe manomeetriga. üks peale turbot, teine enne gaasiklappi näiteks.

[Mihkel]

Ma mõtlesin rohkem dyno andmeid ühe ja sama auto peal.

IMO on asi rohkem kompromissis, kuna kui paned IC parema koha peale saad külmema sisselaske õhu mis = rohkem HP aga kaotad jällegi torustiku kaod.
Siis tulebki leida selline variant kus sa kõige vähem kaotad.

Krt hakka või huvi pärast enda auto peal testima manomeetriga.
Aga teoreetiliselt tekitavad ju ka rõhu kontrollimiseks mõeldud augud hiljem rõhukao (õhukeeriseid näiteks?, hõõrdetakistus suureneb?).
Hõõrdetakistus peaks ju hoopis rohkem voolavusele mõjuma mitte niiväga rõhule?
Või on mul füüsika osas midagi meelest läinud.

[Fos]

rõhk langebki tänu hõõrdekadudele, selles osas on sul jah füss meelest läinud.

see, kui sa lisad süsteemi mõõtmise jaoks 2 manomeetrit tekitab nii väikese kao, et seda sa pmst ei näe kuskil. huvi pärast võid proovida mõõta, ja ütle teistele ka siis.

[Mihkel]

Mul ei tulnud jah kohe paugust pähe ühtegi valemit mis seostaks rõhu hõõrdejõuga.
RV toru ei ole samas seest eriti kare kui võrrelda seda näiteks valatud alu toru või sisselaskekollega.

Kuna maxboost väidab et ka voolikuühendustest tulevad kaod, siis peaks mul päris kellad olema selle torustikuga
Mul on nii põlvesid kui voolikuühendusi omajagu, sest lihtsalt jäigana ja teistmoodi ei kannatanud kuidagi teha asja.

[Priit]

Kuna maxboost väidab et ka voolikuühendustest tulevad kaod, siis peaks mul päris kellad olema selle torustikuga

Kaod tulevad siis kui voolikühendused valesti tehtud, kui voolikühendustele leiutada vahele lisakraed et ühenduse kohalt säiliks toru sees ühtlane pind ei tohiks kadu olla märgatav.