K: diisli turbode ja ottomootorite turbode erinevused?

[M]

Tere,
Kas diisli turbodel ja bensiinimootorite turbodel on mõni põhimõtteline erinevus?
kas ma olen õigesti aru saanud, et diisliturbod spoolivad madalamalt ja pööretevahemik on kitsam?
ehk siis erinevus on turbiinis mitte kompressoris või on ka kompressorid erinevad sama turbo puhul, näiteks kkk k-24, mida on OEMina pandud nii bensiinimootriga autodele (Audi RS 2 näiteks) kuid rohkem siiski diislitele (minu andemed pärinevad http://www.turbo-product.com/KKK/K24.ASP ja http://www.turboost.ru/catalog.php?fam=K24&page=1 )?

[hents99]

oehh, vist ei viitsi....
Põhimõtte erinevus...võibolla küll, bensukatel käib väljalase sisselaskesse ja diislitel vastupidi...
Kamoon, oled sa uurind, mismooodi asjad käivad või ei viitsi ja lased selle teistel üle korrata?
Ühtteist erinevust on diisel- vs ottomootor, aga mitte turbote kohapealt.
Detonatsioon ja põlemine...

[Astrona]

Detonatsioon ja põlemine...

Diisel ei tööta detonatsiooni põhimõttel.
Ise-süttimine ei pruugi põhjustada detonatsiooni ka bensiini mootoritel.

Kui isesüttimine aga toimub näiteks siis kui kolb on võib kogu segu põleda ära ilusti detonatsioonita enne kui kolb üles jõuab, aga siis on tulemuseks kolvi keskel suur auk.

detonatsiooni korral levib leek 2500m/s ja põlemise korral pigem 25m/s.

[hents99]

Sisuliselt detonatsioon ongi ju isepõlemine.

Edit: Isesüttimine siis, mis seal imelikku on?

[Moss]

Detonatsioon ongi põlemine sõna otses mõttes, lihtsalt põlemiskiirus on väga suur. "Isepõlemine" on täiesti arusaamatu termin. Kui mõeldi isesüttimist, siis ka see ei ole detonatsioon.

Aga turbote erinevuse kohapealt ei oska põhjapanevat vastust anda, ilmselt on küsimus kuuma koja parameetrites sest sama koguse sissehingatava õhu kohta peaks tulema diiselmootorist väiksem ruumala heitgaase.

[TõnuriCCE]

Detonatsioon

rõhu järsust suurenemisest põhjustatud erakordselt kiire (kuni 9000m/s) eksotermilise füüsikalis-keemiliste protsesside levik lõhkeaines, millega kaasneb lööklaine. Detonatsiooni eripäraks on see, et reaksioon kandub aines edasi lainetena ning reaktsiooni saadused liiguvad reaksiooniga samas suunas. Seega tekib lööklaine taga hõrendus.

Detonatsioon on iseloomulik brisantsetele (purustavatele) lõhkeainetele, millede mõjul lõhatav materjal laengu vahetus läheduses puruneb väikesteks tükkideks (mõnikord isegi pihustub). Detonatsiooni keemiline reaksioon toimub ainult lõhkeaine enese koostises oleva hapniku arvel.

lõhkeaine detoneerimisel vabaneb väga kiiresti (mõne millisekundi jooksul) suur hulk soojusenergiat (1.3-6.3MJ/kg). tekib hulgaliselt gaase (0,3-1,0m3/kg) ja kõrge rõhk. Rõhk võib teha mehhaanilist tööd.