TurboClub

Sooviksin asendada originaal bypass`i bov`iga. Auto MAF vaba, seega ei tohiks probleeme tekkida.
Kas bov`il on ka eeliseid originaal systeemi suhtes, kui kasutatakse originaalist suuremad boosti`i. Loogika nagu arvaks, et originaal bypass avaneb ka liig suure surve korral. Tegelikkuses vist ikkagi ju t88tab klapp vaakumile, mis tekitatakse sisselaske kollektoris.
Aga ootaksin soovitusi millist bov muretseda ja kust soodsamalt leida. Ei tahaks orki lennata.

Üldjuhul vahetatakse ikka sellepärast kui originaal by-pass ära väsib või puruks läheb suurema rõhuga sõitmise tõttu. Osad originaal bypassid jah ei suudagi suuremat boosti hoida või siis väsivad pikema kasutuse jooksul ära. Kui on kvaliteetne asi siis küll vahet pole kumb ta nüüd on kas bypass või bov. Kõik oleneb kvaliteedist ja disainist.

millist tootjad aga eelistada ja mida peaks ostmisel silmas pidama ? Seda siis BOV ostmisel.

TiAL .

Sai originaal bypass bov vastu välja vahetatud.
Küsimus aga, mille järgi hinnata, kas asi töötab ideaalselt? Millisel rõhu korral gaasipedaali järgi andes peaks psst käima ?
Samas kui bov vedru nõrk, siis vb avaneb üldse liiga vara. Kas ja kuidas oleks mõistlik seadistada ?
tänud ette

Sätid nii, et väga kõvasti kuuldavat "turbo surge"-t ei tekiks.
Ja et päris 0.2bar pealt ei avaneks. Mingi 0.3-0.5 bar avanemine peaks ok olema, siis ei muutu tüütavaks ka.

0,3 ja 0,5 ikka vähe- kas sellisel juhul max boost korral bov vedru järgi ei hakka andma (vb rumal küsimus)?. Tegemist autoga millel originaalis 0,95. Hetkel peaks olema kuni 1,3 v 1,4. Pole kahjuks mõõtmist saanud teha.
Ütleme nii, et praegu avaneb alles siis kui boost ikka üles läheb. sellise poole jalaga vajutades ei juhtu suht midagi- kas see tekitab turbole vastusurvet äkki, millest ka uudne heli mootoriruumist

kui on korralik bov, siis boosti all ei leki, sest mõlemalt poolt surub klappi enamvähem võrdne surve.
kui gaasi lahti lased, siis siiber sulgub ja sisselaskekollektori rõhk langeb võrreldes sisselaskeosaga, mille küljes on bov ja mis asub enne siibrit. kollektorist bov-sse minevas voolikus surve samamoodi langeb ja see tõmbabki bov lahti.
kui vedru liiga jäigaks regullida, siis just tekib tihemini turbo surge gaasipedaali sujuvalt lahti lastes, sest rõhkude vahe ei ületa vedru jäikust, bov ei avane ning rõhul pole kuskile minna

RFL kirjutas:kui on korralik bov, siis boosti all ei leki, sest mõlemalt poolt surub klappi enamvähem võrdne surve.
kui gaasi lahti lased, siis siiber sulgub ja sisselaskekollektori rõhk langeb võrreldes sisselaskeosaga, mille küljes on bov ja mis asub enne siibrit. kollektorist bov-sse minevas voolikus surve samamoodi langeb ja see tõmbabki bov lahti.
kui vedru liiga jäigaks regullida, siis just tekib tihemini turbo surge gaasipedaali sujuvalt lahti lastes, sest rõhkude vahe ei ületa vedru jäikust, bov ei avane ning rõhul pole kuskile minna

Turbo surge- avaldub siis kuidas ?
Endal selline mõte, et koos bov`iga sai vahetatud ka vaakumvoolik. Kahjuks viskasin vana minema, et nüüd hiljem võrrelda, aga vana oli nagu peenem. Kui nüüd mõelda seda, et vooliku ristlõike pindala ja pikkus mõjutavad samuti klapi avamiseks vajalikku vaakumit (suurema vooliku korral vaja palju rohkem vaakumit tekitada, millega hilineb bov avanemine), siis vb peitub ka seal väikene nõks.
Lihtsalt mõte selline.

turbo surge on siis kui turbo toodab rõhkem õhku, kui mootor suudab tarbida ja rõhul pole kuskile minna ning hakkab pulseerides liikuma tagasi turbo poole.
turbo eluiga lüheneb oluliselt, kui tegemist on pideva surge'iga!

vooliku läbimõõdu väike erinevus ei mängi minit rolli

RFL kirjutas:turbo surge on siis kui turbo toodab rõhkem õhku, kui mootor suudab tarbida ja rõhul pole kuskile minna ning hakkab pulseerides liikuma tagasi turbo poole.
turbo eluiga lüheneb oluliselt, kui tegemist on pideva surge'iga!

vooliku läbimõõdu väike erinevus ei mängi minit rolli

tänud- ilmselt pean proovima nõrgemat vedru, usun, et vahetusega tekkis surge, kuna kostunud heli tekkiski just käikude vahetusel ja rõhkudel, kus bov veel ei töötanud

Mis võimalused on MAF-iga autol BOV-i paigalduseks. Tuleb tunnistada,et olen rumal/loll aj ei saa vist inglise keelest täpselt niihästi aru,et asi selge oleks.

Tegu on MAF-iga autoga aga usas nad panevad nii bov-e kui bypasse ja ka nende mõlema kombosid korraga. Sooviks isegi head häält autole juurde.

http://forums.corvetteforum.com/c5-forc ... entri.html
http://forums.corvetteforum.com/c5-forc ... e-bov.html
http://forums.corvetteforum.com/c5-forc ... a-bov.html

Keegi suudab ennast läbi närida infost ja mulle ka selgeks teha mis juhul ma saan bov-i panna?

edit - näib,et see kiti koopia mida ma ehitan tulebki bov-iga , bov käib IC-sse viiva toru külge. loogiliselt võttes järelikult maf-seda õhku ka ei loe ja kõik on OK?
teema millel info põhineb on
http://forums.corvetteforum.com/c5-forc ... d-bov.html

jee

It's also just in the name... a bypass valve (when the throttle blades shut) bypasses the compressed air back into the air inlet before the supercharger. This is common in mass air car supercharging kits that use a draw through configuration. ie, the maf is before the supercharger.

A blowoff valve will blow the excess air to atmosphere when the throttle blades shut. This is common on non-mass air cars and also when a supercharger kit uses a blow-through configuration. ie, the maf is after the supercharger like on our Supercharger Kits.

sry OT ees igastahes. Keegi võiks korrigeerida kui midagi siiski valesti aru sain.

maf autodele on olemas kaheosalised bov`id, mis täidavad nii bov kui bypass ülesannet. Osa rõhust lastakse armostfääri, osa läheb tagasi ringlusesse.

a mis asja mõte on ,kui saab niisamagi. Niipalju saan aru,et selliseid kasutakse siis (ja ka mitut bov-i) ,kui tegu on suure rõhuga. Minul 0,6-0,7bar maksimum alustuseks.

USA-s on kahjuks ka väga palju lolle, seega ei tasu kõigi juttu ja nähtavat 100% tõepähe võtta.
Toppida võib igasugu asju külge.

Ainuke viis õigesti MAF-ig autol kasutada BOV-i on siis kui MAF asub peale turbot/kompressorit.
BOV peab asuma sel juhul turbo/kompressori ja MAF-i vahel.