Küsimus kõigile kes jagavad elektroonilisest pritsest midagi

[juss]

Tere siis kõigile kes jagavad pritsetest rohkem kui mina.
Mure siis selline,et kas on võimalik panna toimima pritse nii,et õhulugeja reguleerib küttekogust mis käib läbi pihusti, ilma igasuguste temperatuurianduriteta ja süüteandurita.
Tahaks asja peale aretada http://foorum.turboclub.ee/viewtopic.php?t=749 idee järgi paneks peale 2 pihusti mis siis pihustavad koguaeg.
Enda lolli peaga tuli idee, et kui panna õhulugeja otsa potensiomeeter ja mingitsorti võimend mis võimendab siis õhulugejalt tulevat voolu ja potentsokaga saab voolu tugevuse täpsemalt paika keerata. Aga õhulugeja pole kahe juhtmeline vaid ikka mitme juhtmeline.
Aga ma pole kindel kas see süsteem hakkaks ka tööe!?!?

[ivar]

Aga ma pole kindel kas see süsteem hakkaks ka tööe!?!?

Mis selle asja eesmärk üldse on?

[juss]

Asja idee on saada turbo rattale peale pritse mis on võimalikult lihtne.
Kuidi jah lihtsam on osta mingi progatava ajuga auto pritse või siis mingi tsikli pritse aga ma ei taha panna rattale kallimaid juppe peale kui ratas ise väärt. Ja rattal pole ruumi, et paigaldada mingitsorti tehase toodangust ülerõhuga töötavalt karpat ja karpaga on segu kvaliteet kehvem kui prittsega.

Põhimõtteliselt peaks saama mu väljapakutud süsteemi tööle aga pole ma ka kindel.

[ivar]

No siis tuleks vaadata mõne vanema auto pritset, mis süüte juhtimisega ei tegele. Need on üsnagi lihtsad.
Endal kogemus bosch le-jetronic'uga. Süsteemi kuuluvad: aju, relee, õhulugeja, mootori temp andur, pihustid, pump, filter, rõhuregulaator +juhtmestik jms. TPS ja lisaõhuklapp pole tingimata vajalikud (ma arvan, et ruumi on niigi vähe).

[juss]

Aga mille järgi see bosch-i pritse kütet õigele silindrile annab?
Leidsin sellise süsteemi http://www.volvoclub.org.uk/tech/fuel_i ... System.pdf aga sellel lamda ja jagajale jookseb ka juhe peale.
Mis masin pealt sul see pritse asetseb (või pärit)

[Miq]

kõik pihustid on koos. lambda on ebavajalik.
see vana jetronik on hea-lolli-kindel aju.
kolm kõige tähtsamat asja et tööle saada - sädeme impuls(mootori pöörete jaoks), mootori e. jahutusvedeliku temp. ja õhulugeja poteka signaal.

http://bama.ua.edu/~darren/boschindex.html

[Fos]

Kui sa tahad mingit erilahendusega pritset ehitada, siis ma pakun välja sellise variandi, nagu mikrokontroller... 200 eeq kivi, 50 eeq toite jubinad ja 50 eeq progremiseks vajalik kaabel. + keegi, kes oskab sinu idee assamblerisse panna või c'sse. Pmst saad teha sellise pritse nagu endal vaja ja selliste anduritega, nagu ise tahad.

[Jesper]

Uskumatu viitsimine jebida ikka... Selle asemel et mikrokontrolleriga jalgratast leiutada, võiks ju Megasquirti kokku panna. Ei maksa palju ja rõõmu jätkub oluliselt kauemaks.

Muidugi kui hobiks on ikka autod, mitte elektroonika.

[Mihkel]

C progejad töötavad ju tasuta ja kõik need progejad jagavad kõrgtasemel füüsikat, et mootori juhtimise nüansse arvestada.

[mart154]

irrrw
Osta see megasquirt ära.
säästad närve ja raha.

Vastava "raudvara" selle kupatuse juhtimiseks võid tõesti leida odavalt.
Aga tarkvarakirjutamine

Noh, ütleme nii, et C-progejaga pole midagi peale hakata. Vaata ikka Assembleri poole :D

tüüpiline asjaliku progeja pika päeva hind = enamvähem pool megasquirti.

Ja usu mind, progemiseks ei kulu mitte ainult 1 päev...

[Jesper]

Misasja, ainult pool Megasquirti? See vabsee hea kurss ju

Ok, nali naljaks, selle jaoks et ehitada töötavat mootorijuhtimist on vaja teada oluliselt rohkem kui mingeid basic parameetreid. Üks asi on mikrokontrollerisse mingi fuel map ehitada, see ei ole tõepoolest eriti raske (ja õnnestub ka C koodis kenasti), aga hoopis teine asi on igal x hetkel otsustada, millist välja sealt mapist nüüd lugeda tuleb. Paberil on kõik lihtne, pöörded koormus õhutihedus kütus, aga reaalses elus tegeled sa reaalsete anduritega, millest igaühel on oma vimkad, samuti pole töötav mootor eriti stabiilne protsess, pidevalt tuleb tegeleda üleminekutega ühest režiimist teise, arvestada viiteid anduritest data saamisel (ehk ennetada andureid) jms. See ei ole täiesti ebarealistlik projekt, seda on tehtud, aga kontekstis "mikrokontroller maksab nii ja niipalju, see andur niipalju" on see täiesti kosmilise keerukusega. Raud on odav, R&D kallis, Megasquirt selle pärast ongi odav et R&D tuleb tasuta kaasa. Ise sama üritades tuleb sul järgi teha kümnete, kui mitte sadade inimeste pikaajaline töö.

[juss]

Mul suund rohkem sinna bosch le-jetronic´u poole aga kõigepealt oleks toda asja vaja näha ja uurida. Muide mis auto ja millise aastakäigu pealt ma ta leida võiksin?

[juss]

kõik pihustid on koos. lambda on ebavajalik.
see vana jetronik on hea-lolli-kindel aju.
kolm kõige tähtsamat asja et tööle saada - sädeme impuls(mootori pöörete jaoks), mootori e. jahutusvedeliku temp. ja õhulugeja poteka signaal.

http://bama.ua.edu/~darren/boschindex.html

Sädeme impuls põõrete jaoks? Kas siis ni kui sädeme impuls toimub siis pihustid pihustavad?

[rookierice]

kui mehaanilist pritset tahad siis mul ehk jääb yks yle mingil hetkel

[Miq]

kõik pihustid on koos. lambda on ebavajalik.
see vana jetronik on hea-lolli-kindel aju.
kolm kõige tähtsamat asja et tööle saada - sädeme impuls(mootori pöörete jaoks), mootori e. jahutusvedeliku temp. ja õhulugeja poteka signaal.

http://bama.ua.edu/~darren/boschindex.html

Sädeme impuls põõrete jaoks? Kas siis ni kui sädeme impuls toimub siis pihustid pihustavad?

ei mäleta enam kas nad päris sünkroonis olid, aga umbes nii jah. Pöörded ja õhulugeja on vajalikud, et arvutada palju õhku mootorisse on läinud. Õhulugeja sees on ka õhu-temp-andur millega määratakse siis õhu tihedus. Jahut-ved-anduriga antakse teada kas on vaja külma rikastust.

Tegelikult ei arvuta see aju midagi, pole tal mingeid tabeleid, ega kas chip'e. See on konkreetselt loll aju. Täiesti analoogelektroonikal põhinev asi.