Ma olen alati imelik autoomanik olnud, st mulle ei ole iial sobinud need masinad, millega valdav enamus sõidab. Ei meeldi mulle ei mazdad, toyotad audid, bmw-d, kuid 1 nõrk koht siiski on. Väidetavalt läheb igaüks hulluks omamoodi, ning minu puhul väljendub see siis peamiselt armastuses Itaalia autotoodangu vastu. Viimane sai alguse juba oma 12 aastat tagasi, kui sõitsin ringi toreda Fiat Tipoga, millel oli erinevatel andmetel 1.4 - 1.6L vabalt hingavat jõudu aiste vahel. Peale seda, kui süües oli kasvanud isu, leidsin mingite maasturi otsingute käigus endale aga juba Alfa, ning mudeliks oli siis 155. Tänapäeval rääkides sellest autost, ütlen ta kohta vaid sinine.
Sinine oli esimene tõsisem katsumus omada raskesti peetavat autot. viimase kuue aasta jooksul on see auto vist igalt poolt läbi katsutud - alates veermikust, vahepeal mootorist nii alt, kui pealt, ning lõpetatud keretöödega.
Teisisõnu teema on ennast igati pidi ammendanud.
Samas, olles kord alfa omanik hakkavad tekkima igasugused imeliku erootilised (perversed?) fantaasiad, kui lapata igasugust infomaterjali, mida selle kaubamärgi alt veel maailma teedele veerenud on.
Üheks pikaks unistuse objektiks oli mul, kui tõeliselt siniverelisel alfistil, saada Q4 omanikuks.
AR 155Q4 tähendab selles keeles sportlikuse tippu. Q4-ga, märkisid Alfa insenerid oma ajastu tippsaavutust - 2L R4 turbomootoriga neliveolist mudelit. Tsiteerides webis vabalt leiduvat infot, siis tõlkimata kujul kirjutatakse:
ALFA 155 CLOVERLEAF 4. The Q4 is the best performer and most aggressive model in the 155 line-up. It is fitted with a 1995 cc, 16 valve, turbo-driven engine which delivers 186 bhp. Performance is truly remarkable: 225 km/h and 7 seconds to go from 0 to 100 km/h. The turbocharged engine is run by a digitally-controlled system that employs a Garrett T3 turbocharger complete with intercooler, guaranteeing incredible responsiveness during acceleration. The engine’s extraordinary qualities are fully expressed by the technology used for the permanent 4-wheel drive unit which uses a system with three differentials. This is the same technology that is responsible for the 155's outstanding record of success on the racing circuits of Europe. The Q4 is supplied in the S version with the sports kit supplied as standard.
Erinevatel andmetel on neid autosid toodetud ajavahemikul 92-96 umbes 2500 tk, millest ca 1000 ka tänapäeval ringi vuravad ning valdav enamus garaazis nukralt oma järge ootavad.
Nii ka minu eksemplar, mille ostsin siit eestist ühelt noorhärralt, kes samamoodi sellest autost oli unistanud, kuid ei suutnud kaasa rääkida selle auto rahalises tempos. Auto oli ostmise hetkeks suutnud pool suve eestis veeta, ning tundub, et eelmine omanik ei olnud täie tõsidusega suhtunud ühe itaalia auto omamise reeglitesse, millesse siinkohal pikemalt ei lasku.
Hetkel siis aga seis umbes selline:

Mootor, mis oli eelmise omaniku käes kergelt kannatada saanud hammasrihma (tegelikult küll tasakaalustus võllide rihma) purunemisel.

Klapid, mis vajasid tähelepanu

Hetke seisul on aga elu juba palju roosilisem. Peale umbes 3 nädalast ootamist sain kätte uued klapid, rihmad, tihendid jms kraami.
Klapid on hetkel koos kaanega Windorfis, kus teostatakse viimase remont, ning ühtlasi aidatakse kaasa ka üldisele voolavusele.
Samuti olen korjanud juba kokku enamuse polte, mutreid, mis autos vedelesid, ning plaanin need lähemal ajal tsinkimisse viia.
Kiiret mulle selle asjaga pole. Tegu on hobiautoga, mille müümisele ma ei mõtle - seega sinna raha uputamine on igati põhjendatud eks.
Plaanidest:
esimene plaan on see masin taas ilusti sõitma saada, mis on selle suve peamine eesmärk. Kui see saavutatud, siis hakkab edasine arendustöö. Õnneks on ragnar juba samasuguse mootori osas enamuse kadalippu läbinud, seega mul jääb vaid üle samas rajas talluda. Minu eelis on siiski see, et auto on reaalselt 4 vedavat ratast - taga torsen tüüpi diferentsiaal ja ees limited slip.
Pika jutu lõpetuseks veel 1 pilt põhjusest, miks selle masina üldse siia lugejate autode alla panna võib
