
Originaalsena siis asjal 150 kw. Praegu loodan, et ehk peaaegu selline kogus neid seal kaboall ka on.
Ostsin auto ja sõitsin temaga nii umbes 10 minutit, sest siis oli kohe garaažipeatus. Päeval oli nimelt enne auto ostu naca mööda tuuningusalonge pläristatud. Andre, endine Laki mees, oli muga kaasas ja kirus, et F&F tunne on peal, igalt poolt ostame midagi ja müüdud BMW 525 TDSA tagaiste oli igasugu lahedat nänni täis juba.
Loomalikult asusin kohe Autogauge boostikella installima. Kui miski seier pidevalt liigub, siis on sellel vaja ju ikka silma peal hoida. Krdi Cali oli nii hästi hoitud, et Eesti kalleima töökoja jämedaimat kruvikeerajat oli kohe kahju läbi tuleseina puristada. Aga mis seal ikka, volla pidi ju kaboalla jõudma. Kui oli vaja juhtmeid taha panna, tõttas appi Andre, sest pean olema aus, kui kodon on vaja pirni vahetada, tahaks ka töömehe kutsuda... no ei istu mulle see elektuuri värk kohe üldse. Igatahes läks Andrel kõik ok ja kui lülituvad tuled, siis hakkab helesinsiselt särama ka boostikell, mis kahepoolse teibiga kinnituva Autogauge kellahoidjaga vasakul armatuuri servas nüüd mulle silma vahib ja vihaselt seierit sinna-tänna loobib.
Vahepeal oli Andre suutnud ka Airo DB-HP käest soetatud blowoffi installima asuda. See pisike toru, mis sisisejat kandma pidi hakkama, läbimõõduga 40mm sai soetatud ES-Tuningust. Ok, sisselaske lõdvik on 40 kuid toru selles töökojas alla 45 polnud ja siis sai seda lõdvikut vägistatud sinna peale nagu selka plikasid-valus aga mõnus. Pääle nad said ja vahepeal jõudis Andre ka töökoja hääd keevitust paitada, laseb nagu siriseb. Andre oli nimelt lühikeste pükstega, sest naine oli tunked pessu käratanud ja vedas, et nii hea keevitus oli ja põlvi tuld täis ei pritsinud... paras California tuunija tunne oli peal küll, kui sõpra vaatasid keset detsembrit.
Igatahes sai Simoni blowoff külge ja vaakumivolla tegemine võttis aega umbes minuti. Olenemata minu soovist ES-Tuningust soetatud sinine voolik ümber auto keerata, peitis Andre selle ikka nii ära kui vähegi sai... tõbras!
Vahepeal sai installitud ka Es-ist soetatud jurakas Green'i koonus. Igavene jamps sellega, et mööda mootoriruumi kolistama ei jääks. Originaalkorpus oli pragude ja purunemiste tõttu kasutuskõlbmatu, sestap tuli teha ise mõned kinnitused erinevate nurkade all.
Järgmiseks tõstsime auto valge lae alla ja asusime Tuning.ee-st soetatud Remuse tagapotti installima. Üks jupp lisaks ja mõned keevitused - kurat, nagu selle auto jaoks tehtud.
Ostetud ja pagasnikus koos naise jõulukinkidega koliseb kaasa ka strutbaride komplekt - esimene ülemine ja alumine ja taga ülemine. Neid ei viitsinud installima hakata tol ööl, niigi lõpetasime 12 paiku. Xenonis vedeles selline komplekt ja hing ei lubanud seda maha jätta lihtsalt.
Igatahes on paari päeva sõdikogemus selline, et mul pole varem ssssss......pššššš autot olnud ja keskmine kütusekulu 15,9. Ärge pahandage kui teie ees või taga sõidab pidevalt kiirendav ja hoogu maha laskev Calibra ja seal sees mees kelle nägu peeretab peas.
Järgmine nädal ehk strutid ja 250 heppa chipijupp ka külge. Siis on talveauto hetkeks valma.
Vaatab, kui kevadeks on asi hinge kasvanud, siis jätan omale ja lasen kõhu vastu maad, panen cooleri, BBS-i moodi randiga veljed ja karbontiiva, kui ei siis läheb müüki ja midagi muud igapäevaseks töristamiseks. Suve üritusteks on ju praegu ehitamisel vabalthingav olemas.
Chip tuleb nii ehk naa, kuigi riiulil vedelb ka selle mootori jaoks Hestec... ma ei tea palju see mootor, käimar ja vahekast jõudu kestab.
Muus polegi midagi, sest tegelikult lootsin mingi Impreza leida, aga need kõik raiped, mida silm nägi. Calibra on küll kole nagu öö, kuid vähemalt korralik ja olgem ausad... ma olen ju Opeli mees. Kes tahab visata lausendi, et igast autost saab ükskord Opel, siis mul on teile vastus olemas: U wish

Selline siis mu uus 4x4 turbocali.