njah. Kahju, et sellest enam jälge pole..
See üks madala effektiivsuse põhjus, milleni ma jõudsin, on see, et traditsiooniliselt puhul puhutakse silindritesse minev õhk läbi IC - Ükskõik millisele pütile ports õhku läheb, ta läbib kogu
core'i. Minu disaini puhul, aga läbib ühte silindrisse mineva õhu ports selle silindri
runner'i kohal oleva
core'i pindala(pisut ka kõrvalt).
Kuid nüüd kuis ma seda kirja hakasin panema, tegin hoopis uue tähelepaneku. Proovin seda näitene tuua, jättes välja turbo olemasolu(rõhu) ning täituvusastme(VE). Oletame, et meil on 2.0 R4. Traditsiooniliselt, kui vänt teeks kaks ringi(õhu tarbimine 2 liitirit), siis see kaks liitrit õhku läbib
core'i pindalaga S. Minu varjandi puhul kui mootor hakkab neid samu kahte ringi tegema siis selle ühe silindri jagu õhku imetakse/puhutakse läbi selle silindri kohalt oleva
runner'i ning pisut ka kõrvalt. Kuna (ala)rõhk ei liigu sirjooneliselt vaid igas suunas. Eeldades, et IC on sama suur, tuleks S/4+n. (n - see pindala osa mis jääb
runner'ist pisut kõrvale kuid osaleb ka silindrisse mineva õhu jahutamisel). Nüüd kui vänt teeb need samad neli ringi ära - neli sisselaske takti - saame tulemuseks 4*(S/4+n) e. siis tegelikult peaks olema minu disain 4 n'i võrra effektiivsem.
Kõik oli ilus ja lilleline kuni ma lisasin oma mõttelaadile ülelaade rõhu, mis jah, tõesti liigub igas suunas, siis ei tohiks kogu eelmisel lõigul mittemingit tähtsust olla. Sest ühel pool
core'i on rõhk ning ka teisel pool
core'i (peaaegu sama suur) rõhk. Siis ei saa rääkida enam n'ist, sest kõik surutakse läbi samast pindalast(S), ning see, kuhu silindri suunas see õhk edasi läheb, ei mängi enam rolli.
Kokkuvõtteks ma siiski suutsin midagi positiivset ka välja mõelda.
Kuna jaheda õhu tee IC'ts silindrisse on kindlasti lühem, siis jõuab ta selle tee jooksul kuuma kapotialt omale uuesti soojust juurde koguda vähem.
Ning nüüd kus ma olen ise selle teksti uuesti läbi olen lugenud, pean õigeks magama ära minna.
Mihkel