Jah, aga pähe peab ka see mahtuma, et kasu teenitaksegi nende inimeste pealt, kes selles konkreetses alas on võhikud(e. siis teiste inimese "lolluse" pealt). Kui kõik oleks igas asjas spetsialistid, siis ei saakski majandus toimida.
Kui sa oled õmbleja, siis vaatad ka riideid hoopis teise pilguga, kui Dmitri, kes ostab enda särgi D & G sildi järgi.
Küsimus auto turuväärtuse kohta
Vahe on selles, et platsi kõrval müüja on üleoleva suhtumisega, sest ta teab oma auto väärtust ja müübki odavamalt. Platsil kui sa rahapakiga tuled, lipitsetakse, kiidetakse ja lüüakse sul vajadusel lahti ka, peaasi, et diiliks läheks. Ja inimene ostab alati 90% osas emotsioone. Kui sa paned kaks samaväärset pilli võhiku ette siis loomulikult ta vaatab puhast salongi, läikivat värvi, ilusat odomeetrinäitu ja läheb diiliks. Teine isend saab peale pesu sama ilusaks, aga hetkel meenutab see ta oma praegust peldikut ja raske on emotsiooni luua, et see ongi nüüd mu "uus auto" mida ostma tulin.
Sama asi on peetud jupi müügiga. Sitast junni müües ikka tingitakse absurdini. Tõmbad asja lapiga pasast puhtaks, et läigiks ja juba on kundel silmad ruutus ja läheb 1,5x hinnaga.
Sama asi on peetud jupi müügiga. Sitast junni müües ikka tingitakse absurdini. Tõmbad asja lapiga pasast puhtaks, et läigiks ja juba on kundel silmad ruutus ja läheb 1,5x hinnaga.