Küsimus.4-6 labaga siduri kettad

[Raceboy]

SACHS (ZF SRE) 4-labaga ketas - 280euri
SACHS (ZF SRE) korv - 320euri

Ilmselt tuleb sama kallis kui usast tellida, kuid peab kindlasti paremini. Need siis praegu eestis olemas lao seisu järgi.

Millele toetudes sa väidad, et "peab kindlasti paremini"? Mitu Nm Sachsi korv+ketas peavad?

Tavaline SPEC Stage III+ peab 470 Nm ja kui võtta 75 usd eest lisaks heavy duty siis 100 Nm otsa.

[rst]

Sachs SRE Audi 3B korv koos 4-labase leevendustega kettaga pidas ilusti 550hp ja 600nm rattas vastu, ilma et kordagi oleks libisenud. Nüüd peale 5000km kasutamist ei olnud kettal ega korvil midagi häda. Kuna mul on Fidanza alumiiniumist hooratas, siis kohapealt ära minna on natukene kehvem, sest sellel ei ole inertsi (kaal ~5kg).
Kõige lihtsam audi r5 siduri komplekt on mingi suvalise 2.3 ühemassiline hooratas, mis on natukene moditud, et sobiks 240mm korviga (aan või 3b vastavalt kasutatavale kettale) ja labadega ketas. Minu arust ei ole väga vahet kas on labadega või tavaline ketas. Kui sa juba praegu oled SRE korviga ära harjunud, siis suurt vahet sa pärast ei tunne, peale selle, et sidur ei libise.

[Mihkel]

Millele toetudes sa väidad, et "peab kindlasti paremini"?

Minu isiklik kogemus on näidanud, et paljud USA "PERFORMANCE" sidurikomplektid kipuvad olema põhimõtteliselt ilusti siniseks värvitud originaaldetailid,
mis on ehk 10-20% suurema survejõuga ja toetuvad pigem labadega ketta friktsioonpinna võidule.
Jutu point on selles, et kunagi sa päris täpselt ei tea mida sa sealt USA-st saad aga SRE puhul on olemas mingigi kindlustunne.

Kui kellegil on näiteks mingi tutikas USA Performance sidurikorv riiulis ja on ka stock sinna võrdluseks,
siis võime väikse kontrollmõõtmise teha.
Näiteks BMW vanakooli 240mm Sachs stock korv on 800kg survejõuga ja Sachs Performance korv on 1450kg survejõuga.
Vahe on vägagi märgatav. Samas VW 228mm Sachs stock korv on 750kg survejõuga ning sama auto uhke performance sinine USA Bildon Motorsport korv,
millega lubati 600NM pidamist on 850kg survejõuga. Stock korv maksab 900.- eek vanas rahas, Bildoni korv ~3500.- eek.
On see hinnavahe seda sinist värvi väärt??? Oleks ma seda vahet enne teadnud on 4x odavama korvi ostnud või sama raha eest SRE.
BMW 228mm SRE korv on 1200kg survejõuga ja on Eestis ilusti kinni hoidnud 500+hj ja 700+nm.

[Raceboy]

Mina ei tea nende firmade toodangu kohta midagi kommenteerida, mida sa mainisid (v.a. Sachsi originaal), kuna pole ise kasutanud aga SPEC'i toodanguga pole seni muresid olnud ja Andry masina 700+ Nm-le on asi seni ilma ühegi mureta vastu pidanud ja see auto sõidab 90% ajast tallinna tänavatel, s.o. kohaltvõtte on kõvasti.

Sama lugu enda punase turbotatud 924-ga: täiesti null muret. Täiesti uus originaalsidur koos nö paremate katetega kettaga libises mõnusalt.

Vahe on tootjas ka ikka, sa ei saa kõiki USA nö tuuningtootjaid ühe pulga peale panna ja väita et nad sitta toodavad.

P.S. Et mingit segadust ei tekiks, siis ma ei müü SPEC'i ega mingi muu siduritootja pakutavat.

Millele toetudes sa väidad, et "peab kindlasti paremini"?

Minu isiklik kogemus on näidanud, et paljud USA "PERFORMANCE" sidurikomplektid kipuvad olema põhimõtteliselt ilusti siniseks värvitud originaaldetailid,
mis on ehk 10-20% suurema survejõuga ja toetuvad pigem labadega ketta friktsioonpinna võidule.
Jutu point on selles, et kunagi sa päris täpselt ei tea mida sa sealt USA-st saad aga SRE puhul on olemas mingigi kindlustunne.

Kui kellegil on näiteks mingi tutikas USA Performance sidurikorv riiulis ja on ka stock sinna võrdluseks,
siis võime väikse kontrollmõõtmise teha.
Näiteks BMW vanakooli 240mm Sachs stock korv on 800kg survejõuga ja Sachs Performance korv on 1450kg survejõuga.
Vahe on vägagi märgatav. Samas VW 228mm Sachs stock korv on 750kg survejõuga ning sama auto uhke performance sinine USA Bildon Motorsport korv,
millega lubati 600NM pidamist on 850kg survejõuga. Stock korv maksab 900.- eek vanas rahas, Bildoni korv ~3500.- eek.
On see hinnavahe seda sinist värvi väärt??? Oleks ma seda vahet enne teadnud on 4x odavama korvi ostnud või sama raha eest SRE.
BMW 228mm SRE korv on 1200kg survejõuga ja on Eestis ilusti kinni hoidnud 500+hj ja 700+nm.

[Mihkel]

Ma lihtsalt tõin võrdluseks, et vahest saab ka kodust kohapealt asju, mis on ehk isegi paremad, soodsamalt kui USA-st.

Huvitav oleks muidugi mõnda SPEC-i sidurikomplekti võrrelda, mis oleks samale mootorile mõeldud, mida ma näiteks SRE-st juba mõõtnud olen.
Siiani kõige kangem 240mm korv mida ma näinud/mõõtnud olen on Kerdi Porsche KEP Engineering korv, millega mul kell põhja läks (1600+ kg)

[taxu]

Küss siis selline mis vahe on 4 ja 6 labalisel siduri kettal...

Mida vähem friktsioonmaterjali, seda kiiremini kulub ketas läbi. Avastasin just täna, et oma Centerforce dualfrictionist olen juba mõne aastaga jagu saanud. Ma pole küll ka vist päris normaalne sõitja . Vahel kuskil päästes lasen pöörded nii 4...5k-ni üles ja kohalt võttes hoian siduriga mootorit selles magusas alas, et maksimaalset tõmmet saavutada. Pärast muidugi kärsakas üleval ja nii nad kaua ei kesta. pakun, et mingi 30...40 tõmmet olen selliselt saand sooritada ja siduri eluiga nüüd ühelpool.
Ja füüsikast teame, et pidamine sõltub konkreetsete materjalide vahelisest hõõrdetegurist ja jõust, millega neid kokku surutakse. Hõõrdejõud EI SÕLTU aga hõõrdepinna suurusest. Ehk et sidurite puhul labade kasutamine pole seotud siduri soovitava hoidejõuga. Labasid kasutatakse muudel põhjustel, nagu näiteks kiirem sissetöötamine, sest väiksemad pinnad kuluvad kiiremini paika.

[eclipse]

4-labaline sidur hoiab rohkem jõudu. Kui jõudu vähe, siis kuue labaline ketas ja sachsi korv peaks hea kooslus olema, mis niiväga ei raputa ka kohalt minnes.

[taxu]

4-labaline sidur hoiab rohkem jõudu. Kui jõudu vähe, siis kuue labaline ketas ja sachsi korv peaks hea kooslus olema, mis niiväga ei raputa ka kohalt minnes.

See on puhas linnalegend, et labade arv ja hoidejõud kuidagi seotud on.

[eclipse]

Pole nagu kellegi suust seda kuulnud vaid omal nahal tundnud. Oskad kuidagi oma väidet kaitsta?

[taxu]

Algkooli füüsika ütleb seda. F = μ*m*g kus m*g on jõud, millega pindasid kokku surutakse (konkreetses valemis siis rakusjõud) ja μ on kahe vaadeldava pinna vaheline hõõrdetegur. Ehk et hõõrdejõud EI SÕLTU PINDADE SUURUSEST. Kui sa arvad, et sul kogemused sellele vastu räägivad, siis kas eri juhtudel oli sidurite erinevus kindlalt ikka vaid labade arvus ja labade kattematerjal raudselt täpselt sama? Kui nii, siis pead hakkama füüsikaõpikuid ümber kirjutama.
http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%B5%C3%B5rdej%C3%B5ud)

[Astrona]

Proovin kah et teema ära ei sureks.

Konstantse kaaluga, pindala vähenedes rõhk kasvab.
Kas pole nii, et mida suurem on rõhk, seda lähemale 2 pinda teineteisele surutakse ja nii lähedalt vaadates see olematu hõõrdeteguriga sile pind ei tundugi enam nii sile, ja hõõrdetegur kasvab?

Umbes nagu, "mis kinni jää saab kinni löödud".
Võis siis nii nagu talverallil kasutatakse kitsamaid rehve.

Mul jäiga siduri pealt on iga piirajast tehtud start näha mõne cm pikkuse sinaka triibuna - mis viitab kõrgele temperatuurile.
Võibolla mängib ka see rolli, et siduri tööpinnad ka kuuma käes paisuvad, mis omakorda pingestab korvi ja antud valemis m*g "kaal" (clamp force) n.ö. suureneb. Et siis väiksema pinnaga on kuumus kergem tekkima. Samas vaevalt et disainitakski sellist töökindlusetust, mis kiiremini hooratta ja korvi tapaks.

No ja et ketta pinna vähendamise mõjust paremini aru saada, võibolla tuleks ette kujutada, mis juhtub, kui pinda veelgi näiteks 1000x vähendada, nii et ketta asemel on vaid 1 nõel (u. nagu treipingi-tera) ja rõhud lähvad juba väga ulmeks. Tekib oluline erinevus suurema pinnaga võrreldes
Eelnevast lähtudes võiks oletada, et siduri kulumine on väiksema pinna puhul suurem. (U. nagu liiga kitsad rehvid kuluvad kiiremini, olenemata sellest, et rõhk millega nad teele vajutatakse on suurem).

[taxu]

Kas pole nii, et mida suurem on rõhk, seda lähemale 2 pinda teineteisele surutakse ja nii lähedalt vaadates see olematu hõõrdeteguriga sile pind ei tundugi enam nii sile, ja hõõrdetegur kasvab?

Mitte hõõrdetegur ei kasva. Hõõrdetegur on ju hõõrdejõu ja pindasid kokku suruva jõu suhe. Ehk et kuni olud ei lähe selliseks, et materjalide omadused muutuvad, siis suurema jõuga kokku surudes saavutatakse samapalju ka hõõrdejõu kasvu. Ehk et suhe jäi samaks. Pidurite puhul näiteks võib tekkida gaaspadja efekt, mis toob mängu uued muutujad. Ehk et siis tõesti hõõrdetegur muutub. Sama ilmselt siduriga.
Laiasid rehve kasutatakse ju mitte selleks, et paremin peaks, vaid et nende temperatuur liiga kõrgeks ei läheks. See on üks põhjus, miks talvel võib rahulikult paar mõõtu kitsamad rehvid võtta.
Ka siduril tuleb temperatuuriga arvestada. Suurema kokkupuutepinna korral jaotub hajuv energia suuremale alale ja pinnad jahtuvad paremini. Ilmselt seetõttu poleks mõeldav tavalisest orgaanilisest kattest kolmelabaline ketas, sest katted põleks juba tavalisel kohaltvõtul. Ka hoidejõud võib siis olla suht ennustamatu, kuna kuumutades tema omadused muutuvad. Metallkeraamilised katted aga taluvad palju kõrgemaid temperatuure. Kahtlustan et osalt ka materjali kõrge hinna tõttu tehakse nendega kettad labadega, kuhu vaid väike lapp otsa kinnitatakse. Ja kindlasti aitab kergem ketas kaasa käiguvahetusele, sest mida väiksem on sünkroonimist vajava osa kineetiline energia, seda kergem ja kiirem see operatsioon on.
Mis valemisse puutub, siis kahtlustan, et selleni jõudmiseks on ikka hulgaliselt katseid tehtud. Seega ei viitsi eriti laskuda arutelusse, et "kas ikka tõesti".