TurboClub

Ma eeldan, et süüte 8 kraadi peale tõmmasid just selle pärast, et detoneerima ei hakkaks ja detoneerima hakkas sellepärast, et surve aste liiga suur. Kas poleks lihtsam kompunnida "madalamad" kolvid sisse?

Ma arvan, et saaks parema tulemuse, kui lased surve astme alla ja saad süüte max advance sinna 20 kraadi kanti lasta.

Just nimelt selle tõttu saigi süüde maha tõmmatud.
Samas ei olnud ka tol hetkel muud valikut, kuna ei tahtnud mootorit enne lahti võtta.
Keegi pidi ju kõrge surveastmega turbotamise ka ära proovima.

Sellest boostist kõrgemale ei tasunud minna enam, kuna korra kui algul 1.0bar ära boostis käis ka 8 kraadiga silindris mõnus sõda

Ma ei ole siiani veel 100% kindel, kas nii madalal oli ikka detonatsioon, kuna tundus nagu mingi metalldetail resoneeris hetkeks sarnasel sagedusel.
Sellise heli tagant on väga raske detonatsiooni eristada, vähemalt minul. Eriti kui mujal piirkonnas pole detoneerinud.
Detonatsiooni on kerge kuulda siis kui hetkeks oled seda heli konkreetsel mootoril kuulnud ja veendunud, et see detonatsioon on.
Heli tuli väga väikseks hetkeks, süüte muutmine nagu seda väga ei kõigutanud.
Samas oli ~selle koha peal max vääne ja väga tõenäoline et oli detonatsioon.
Aga ma ei usu eriti, et sellest mootoril midagi juhtus. Me ei räägi siin räigest pikast detonatsioonist vaid hetkelisest ja madalal pöördel.

Nüüd ei ole mõtet enam nii kõrget surveastet hoida, tuleb mingi lahendus välja mõelda, et surveaste madalamaks saada.
Siis saab ka hiljem vajadusel rõhku peale keerata.

Siiani oli veel ka pool summutist suhteliselt umbne, äkki on packpressure asjaga kuidagi seotud?

Vastusurve on kindlasti üheks detonatsiooni põhjustavaks asjaks.

Ise sõidan juba varakevadest alates 9.3:1 surveastme ja ligi 1 bariga ülikehva ehitusega kaanega, siiani pole muresid olnud.

Ja 10 surveastmegagi turbotatakse autosid pidevalt, ka 2klapitehnikas mootoreid..

Mina pidasin kõrge surveastme puhul Eestit silmas

Raceboy kirjutas:Vastusurve on kindlasti üheks detonatsiooni põhjustavaks asjaks.

Iseenesest vastusurve kui selline ei soodusta detonatsiooni. Küll aga märgatavalt suurendab EGT-d. Viimane põhjustab põlemiskambris liigset temperatuuri(tegelikult on EGT kõrge tempiga põlemise tagajärg), mis omakorda viib detonatsioonini (isesüttimine toimub kõrgemal temperatuuril paremini, seda teavad vist kõik).

Ma ei ole küll teab mis kogenud, kuid arvan et liighiline süüde ei ole parim lahendus. Ta küll viib põlemiskambri maks tempi allapoole ja natuke vähendab ka EGT-d aga rohkem soovitaks mootorit jahutada rikkama seguga. Muidugi kui 11.0 A/F on juba käes siis edasi enam ei julge soovitada, kuid sinnamaani ei tohiks probleeme olla.

Nii liighiline süüde kui rikas segu tõstavad EGT-d.
Ja vastusurve on kindlalt detonatsiooni suurendavate tegurite hulgas, kuna rohkem kuumi heitgaase jääb silindrisse järgmiseks töötaktiks. Sama efekt nagu ka liiga kõrgel sisselaskeõhu temperatuuril.

My bad, hiline süüde tõesti tõstab EGT-d kuid samas on maks põlemiskambri temperatuur väiksem. Kuid rikas segu tõstab EGT-d?

Lähen loen mõnda tarka raamatut, vaatan kas saan midagi tsiteerida.

henri kirjutas: Lähen loen mõnda tarka raamatut, vaatan kas saan midagi tsiteerida.

Ei leidnud raamatut üles ja netiavarustest ei hakka siia viiteid lisama, sest enamus neist ei ole teaduslikult põhjendatud, lihtsalt arvamused.

Kuid võin mainida et paljud 500hj/l autod on seadistatud 11.1-11.5 segu peale ning ka WRC-s on A/F väga rikas (peale water injectioni ära keelustamist).

BTW mul ei olnud üldse kavas vaidlustada fakti et umbne summuti ei ole halb . Lihtsalt sattusin lugema teksti kus oli kirjas bacpressure ja eeldasin et tegemist on vastusurvega enne turbot .

Liiga rikas segu tõstab seepärast EGT-d et põlemine kestab liiga kaua. Sedasi ju toimib elektrooniline anti-lag: süüde hiliseks ja segu rikkaks. Lihtsalt 11.x segu tõstab vaid veidi EGT-d, seda annab aga pareerida tiba varasema süütenurgaga.

EGT andurit ei jõudnud muidugi veel külge keerata, kuigi vahejupp sai sellele valmis tehtud.
Võimalik, et liigne kuumuse tõttu ja mootori sisemise mustuse tõttu jäid rõngad kinni äkki (põlenud õli rõngaste pesades?)?
Eks see paistab kui mootor lahti võtta.

Segu oli koormuse all 11.5-12.

Raceboy kirjutas:Liiga rikas segu tõstab seepärast EGT-d et põlemine kestab liiga kaua. Sedasi ju toimib elektrooniline anti-lag: süüde hiliseks ja segu rikkaks. Lihtsalt 11.x segu tõstab vaid veidi EGT-d, seda annab aga pareerida tiba varasema süütenurgaga.

Kas tohib teada kust see tarkus pärineb?

Mina tean et bensiinil on hea omadus õhku jahutada ja see üleliigne bensiin ongi jahutaja (vala bensiini käe peale). WRC-s ikka kasutatakse seda kui jahutajat mitte kuumutamise eesmärgil. Pea 4 bari ülelaaderõhku ja üle 10:1 surveaste vajavad vägagi head heat managementi. Ning samuti varajane süüde tõstab EGT-d, rääkimata detonatsiooni tundlikkusest.

Raceboy kirjutas:... kuna rohkem kuumi heitgaase jääb silindrisse järgmiseks töötaktiks. Sama efekt nagu ka liiga kõrgel sisselaskeõhu temperatuuril.

Kas sa oled sellisest asjast kuulnud nagu overlap? N/A nuka puhul peaks see veel eriti suur olema. Teisisõnu isegi osa värske õhu ja kütuse segust puhutakse väljalaskesse. Või suur hulk inimesi, tuunijaid, ajavad pada?

Ning samuti varajane süüde tõstab EGT-d

Vähendab temperatuuri siiski.

Kas sa oled sellisest asjast kuulnud nagu overlap? N/A nuka puhul peaks see veel eriti suur olema. Teisisõnu isegi osa värske õhu ja kütuse segust puhutakse väljalaskesse. Või suur hulk inimesi, tuunijaid, ajavad pada?

Mis kasu on overlapist, kui muud komponendid (kollektor id , turbiin, summuti) seda ei soosi.

mulk kirjutas:

Ning samuti varajane süüde tõstab EGT-d

Vähendab temperatuuri siiski.

Sellega oli nii tglt, et liiga hiline ja liiga varajane syyde mõlemad tõstavad egt'd sellepärast on ka egt järgi seadistamine kohati keeruline, et sa pead teadma kummal pool sa hetkel asud!

mulk kirjutas:
Mis kasu on overlapist, kui muud komponendid (kollektor id , turbiin, summuti) seda ei soosi.

Sest ilma oleks veel hullem , nagu näiteks diislil kus tõesti, suur hulk gaase jääb mootorisse.

Kas tohib teada kust see tarkus pärineb?

Mul pärineb see tarkus oma kogemustest.