TurboClub

Kas sul ära märgitud milline jahutsärgi ava kui suur oli? St et nende mõõduga on paika pandud võrdne jahutus kõigil silindreil.

Kusjuures ei märkinud midagi üles. Kui sul on mingeid vihjeid, siis kuulaks need heameelega ära.
Kui viimane kord kaane ära tõin, siis ütles Tiit samamoodi, et tema näinud erinevate suurustega auke. Samas, kui nüüd teha kaanes augud erinevate suurustega ja tihendis on ikkagi sellised, nagu nad seal on, siis tundub ikkagi kuidagi pointless. Ehk tegelikult ju sama probleem, mis seal algselt on: pikad veekanalid vs pisikesed augud tihendis.
Kui pilte vaadata algsest keevitamata kaanest, siis selle järgi ei oskaks kah mingeid erinevusi seal välja tuua.

Kui Googeldada "PPF welded" siis seal pildid PPFi poolt keevitatud kaanest, millel kõik augud minaurust ühesugused, isegi pole neid paari ovaalset auku, mis tihendis tegelikul on.


Kunagi isegi hakkasin otsima mingit infot kaane jahutuse probleemide kohta, aga midagi väga tarka ja konkreetset ei leidnud. Võibolla peab veel netis surfama.

arx

Eks see ole erinevatel autodel erinevalt lahendatud....mõnel eri suurusega augud tihendis, mõnel erinevad avad kaanes. Kõik lihtsalt maksimumile uuristades on kindlasti oht, et see nö korrektsioon enam ei tööta ja mõne silindri jahutus saab olema kehvem sest pump lööb sealt läbi kus tal seda kergem on teha mitte sealt kus on kuumem.
Oli miski auto, millel oli kaanetihendit võimalik kahtepidi vahele panna ja oli tihendi peal nool ettepoole just nende samade aukude pärast. Kahjuks ei meenu mis kuradi koreakas see oli.

Tuletasin seda meelde, mida kunagi siis juba netist otsisin, seoses just kaane jahutusega.
Väga millegi otsa sattunud pole, mis probleemi lahti seletaks, aga peamiselt tundub, et muudetakse 4-5 silindri juures olevaid veekanaleid.

Esimesel pildil siis küll nö MLS tihend, kuid ka sellel on ainult 5-6 jahutusvedeliku augud suuremad, nii nagu on ka originaaltihendil (pean garaazis muidugi üle vaatama)


Siin aga on 4-6 suuremate avadega ja juures ka põhjendus, miks...


Tõenäoliselt võiks ka puurida järjest suurenevad ümard augud, ehk esimesel kõige väiksem ja kuuendal kõige suurem. Siis aga ei klapiks ta ikkagi õieti tihendiga (kui on puuritud ja ümarad),seega pigem üritan tihendis olevaid neljanda silindri auke suuremaks teha ja vastavalt ka siis kaanes. Aluseks saab võtta vastavad mootoriploki augud

arx

minu arusaam on olnud selline, et plokki lastakse vesi ühest otsast, sealt liigub ploki taha otsa, sealt kaande ja kaanest ette otsa tagasi, väiksed augud teepeal on selleks, et ühtsutada natukene temperatuuri. ehk järjest suuremad augud pole võibolla hea idee..
mõte selles, eespoolt lastakse võrdlemisi jahedamat vett kaande kus on kuum vesi, mida mootori tahapoole, seda väiksem on temperatuuride vahe, misõttu tunduks, et peaks rohkem laskama aga see vähendab jälle vee liikumist tagumiste juures. ehk kui võitu suurt pole siis pole ka mõtet riskida suurte aukudega ja tagumiste ülekuumenemisega.
ehk mina jälgiks tava, mida olen ise näinud erinevte mootorite kaanetihenditel, et eisemesed on suht samade suurustega ja tagumised siis suured.

netiavarustest olen leidnud ka selliseid pilte, kus on augud kinni pandud ja ainult kõige tagant lastakse kaande ja on lisaks puuritud kaande lisa nipplid, kust lastakse jahedat vett juurde.

aga eks iga mootor on erinevalt ehitatud ja lahendusi on kinldasti palju.

Enda m20 turbo mootori ehitamisel sai samamoodi veekanalid kinni keevitatud ja kõigile ühtlased väiksed augud puuritud ning toimib ja jahutusega pole probleemi!

Otsustasin teha avad siis "MM Solution'i" järgi.
Esmalt tegin augud tihendis suuremaks vastavalt mootoriplokile ja hiljem siis freesisin tihendi järgi vastavusse plokikaane augud.
Pildimaterjali panen kunagi siis, kui vaim peale tuleb.

Hetkel ootab kaas viimast pesu ja plaanin teha sisse ja väljaslaske flantside järgi kaanele mingid märked peale, et hiljem saaks nad võimalikult õiges asendis kinni keerata. Nimelt sisselaske kanaleid kaanega vastavusse viies avastasin, et tegelikult on kollektori augud niipalju suuremad ja lõpuks on võimalik neid ikkagi kuidagi nihkes omavahel kokku panna. Ehk see mingi 0,05 kW küsimus siin, aga pärast võibolla süda rahul

Hetkel tundub aga, et panin võibolla ühe teise asjaga puusse. Kuna mul oli 2 kaant, ETA ja 885, siis nookurid ja vardad võtsin välja mõlemast kaanest. 885 nookurid tundusid aga olema kehvemas seisundis ning seejärel otsustasin pesemise ajal kõik ühte patta visata ja hiljem hakata siis paremaid välja valima. Hetkel laual siis 13 nookurit, millel liugpinnad paremas seisus, kui ülejäänud 11nel. Samuti leidsin 2 varrast 4jast, mis teistega võrreldes paremas seisus.
Tavaliselt olen isegi järginud seda, et iga klapp ja vedru käib sinna, kus ta tuli. Seekord aga eirasin millegipärast oma senist arusaama.
Peale detailide pesu nägin netis hoiatust, et detailide segamini ajamine võib põhjustada "extensive wear"
Nüüd ei ole muud, kui ikkagi kokku ära laduda ja eks peab lihtsalt mingi hetke tagant klapikambrikaant maha võtma ja jälgima, et kas midagi "wearib" või mitte.
Uus B osa nukk oli suurusjärgus 100-150 eur, seega on hea, et õppimiseks ja nokitsemiseks pole valinud mõnda 2JZ või M3 mootorit Aga kui "wearibki" 2000km'iga ära, siis vast selleks ajaks selge, mis juba selle mootoriga edasi saab või mis plaanid siis tekivad.

arx

Üle pika aja ka väheke mootori juttu kah.

Vahepeal rohkem reaalselt saanud kerega tegeleda, kui mootoriga.


Mootori osas nüüdseks tekkinud kohe nimelt soov kasutada ehitusel igasuguseid originaalosi ja kõik performance jupid kõrvale jätta. Küsimus polegi niiväga nüüd rahas, mida üht või teistpidi tehes kulub rohkem või vähem, vaid lihtsalt konkreetse mootori puhul põhimõttes. Lihtsalt igasuguseid lahendusi ise leiutades ja välja mõeldes tuleb ka rohkem kogemusi, kui niisama netipoest klikke tehes ja see on mulle hetkel olulisem.

Mis siis senimaani välja mõeldud, mis tehtud, kokku kogutud ja mis plaanis veel teha:
Alumise otsa "Gemuse" peaks andma kokku 2,9 L, ehk mootorikoodiks võiks tulevikus olla M20B29T

Plokk - M20B27, läheb üle puurimisse, 84 millimeetrilt 86 peale

Väntvõll - M52B28

Kepsud - Diisli omad

Kolb - 86mm "non-BMW"

Plokikaane poldid - ARP asemel mõte teha praegu "M30 upgrade", ehk M10 poldi asemel M12

Kaanetihend - Väheke moditud jahutusavadega Goetze, ehk papist originaal

Õlipihustid - plaanis paigaldada M52B28 õlipihustid, mis siis eraldiseisvad tükid hülsi all, mitte raamsaale õlikanalisse käivad düüsid, nagu M50nel.

Õlipump - Pole veel saanud nuputada, mida oleks vaja pumbaga teha, et see õlipihustite ja turbo kõrvalt oma tavatööga jänni ei jääks.

Surveaste - Hetkel peast täpset arvutuse tulemust (netiavarustes leiduva info põhjal) ei mäleta, aga peaks ilma midagi muutmata jääma 8,5 kanti. Surveastet saab plokist maha võttes kõrgemaks ajada, aga küsimus minu puhul selles, et pole kogemusi, mis see hea võiks olla. Eks see sõltub ka rohkem konkreetse mootori eripärades, aga kahjuks pole ennem ühtki BMW'd omanud ja ka viimased sõidukogemused vabalthingavaga jäävad arvatavasti 15 aasta taha.

Plokikaas - Eespool sellest juba juttu, aga vaja veel vaadata, mida jämedamate poltide jaoks ümber vaja teha. Ilmselgelt kaane poldi avasid suuremaks...

Kuluosad - Saaled, rõngad ja muu selline ikkagi uued. Saaled tellisin juba ammu ära ja said Mahle M20 omad, kuigi hilisem tarkus oli see, et kepsu omad oleks võinud võtta diisli omad, millel ülemine saale siis nö "sputter" ehk vähe kangem.

Muust ehitusest on rohkem juttu ja pilte FB lehel "Bad Bayer BMW E30 project"

arx

Võimalikud probleemid, võimalikud lahendused ja foorumlaste arvamused..

Nimelt on mu "kompotis" hetkel üks võimalik probleem, mida saaks lahendada erinevat moodi.
Sportlikust huvist tahaks mootori ehitada erinevatest originaal osadest ja võimalusel üritaks sellest põhimõttest ka kinni hoida.
Kuna hetke plaan on 86mm kolb, M30 jämedamad kaane poldid ja originaal M20 papp plokikaanetihend, siis probleemikohaks on tihendi augu mõõt, mis kataloogi järgi on 85mm. Uut tihendit mõõtes kõigub see veel ühele ja teisele poole, aga arvatavasti peale poltide pingutamist läheb see mõõte veel väiksemaks.
Plokk veel puurimatta, seega ei saa ka reaalselt kolbi plokki veel proovida, aga arvutuste järgi peaks see allapoole ploki tasapinda jääma ja iseenesest kolb vastu tihendit käima ei tohiks hakata.
86mm kolb ja originaal tihend iseenesest vabalthingava puhul töötab, niipalju, kui olen foorumitest infot leidnud, aga turbo puhul?

Hetkel siis võimalikud lahendused:
1) 86mm kolb, m30 originaal poldid (ploki sisse uued keermed ja kaanele suuremad avad), originaal tihend ja "lets see what happens?" Originaal tihendi pluss on hetkel see, et kuna õppeprojekt ikkagi, siis võib seda ka sisse kavandatud "safety device'iks" lugeda. Kui aga tihend alla annab ja peab tellima näiteks erimõõduga Cometicu, siis kas jälle klapivad M12 poldid läbi selle? Pärast vaja hakata 300 EUR tihendi auke kodus suuremaks viilima..

2) 86mm kolb, M20 m10 keermega ARP kaane tikud ja originaal tihend - kui tihend alla annab, saab muretult custom tihendit kasutada

3) 86mm kolb, M30 poldid ja "Athena cooper ring gasket 85,50mm" - viimase tihendi kohta küll vähe infot netis ja leiab ka mingeid teemasid probleemidest, aga selle tihendi poldi auke saab kergemini suuremaks teha, kuna tihend ikkagi papilaadne materjal.

4) 86mm kolb, ARP kaane tikud ja custom 86mm Cometic tihend - kõige pommikindlam, aga nõrgim lüli sel juhul hoopis vist kolb. Probleemiks ka selle 86mm custom tihendi saamine, sest see siis vist aind USA tellimus.


Lisaks veel küsimus, et kui uute saaledega mõõta sise mikromeetriga (krt äkki vale tööriista nimetus) lõtke, siis kas uuel saalel olev "kaitsekiht" tuleks ennem eemaldada? Pole küll hetkel proovinud, aga see vist äkki tuli sealt suht lihtsalt maha. Aga võibolla panen ka pisut segast, sest pole neid käepärast
Kui küsimus liiga segane, siis mõtlen sellist mõõtmist: http://www.bracketracer.com/engine/mains/mains.htm

Kui kasutada erinevate mootorite kolbe ja kepse, siis kas näiteks kepsu pingutusmomendid peaks võtma selle mootori omad, millest kepsud pärit või selle omad, kuhu nad lähevad?

Ideed, mõtted ja arvamused teretulnud.

arx

Üks e30 M50 mootoriga on mõnda aega ringi sõitnud 86mm silindri ja originaaltihendiga.
1,2 bari rõhku ei ole veel katki teinud.

Keps pingutada ikka selle mootori järgi kust nad pärit. Diisli kepsul suurema läbimõõduga sõrm, mis seal plaanis ette võtta?

Kas diislikeps liiga ränk/raske pole?
M50nes olen ühe korra suutnud kepse painutada kuid see tuli deto kaasabil ilmselt kuna 630nesed said otsa ja segu jäi lahjaks....ehk ca 650hp ja 800NM (hx40 ja 1,8 bari)

Üks e30 M50 mootoriga on mõnda aega ringi sõitnud 86mm silindri ja originaaltihendiga.
1,2 bari rõhku ei ole veel katki teinud.

M50 puhul on 86mm puhul kuuldavasti veel see võimalus, et kasutada mingit USA versiooni originaal tihendit, mis ongi 86mm. Pole sellesse süvenenud, sest otseselt M20 puhul see abiks pole.

Keps pingutada ikka selle mootori järgi kust nad pärit. Diisli kepsul suurema läbimõõduga sõrm, mis seal plaanis ette võtta?

Oma peaga mõtlesin samamoodi, et momendi võtaks siis ikkagi diisli manuaalist, kuigi saale jääb M20. Kepsule on tehtud puks sisse, aga hetkel ootan Windorfi Tiidu tööle naasmist (äkki ongi juba tööl), et saaks sõrme puksi mõõtu ajada. Peale puksi sisse pressimist läks natuke mõõdust ära ja poob sõrme liiga kinni.

Kas diislikeps liiga ränk/raske pole?
M50nes olen ühe korra suutnud kepse painutada kuid see tuli deto kaasabil ilmselt kuna 630nesed said otsa ja segu jäi lahjaks....ehk ca 650hp ja 800NM (hx40 ja 1,8 bari)

See diisli kepsude variant on kah vist ära juba katsetatud, aga pole sellest lihtsalt juttu kuskil tehtud. Kui see jutt minuni jõudis, siis ostsin ühe jooksu omale lihtsalt huvi pärast ja hiljem mõtlesin, et no prooviks siis. Igaks juhuks on M20 ETA kepsud kah riiulis olemas, mis pikkuselt samad.
Algselt oli samuti plaan m50 juppe kasutada, aga nendega vist ei oleks 2,9 L kuidagi välja mänginud.

Hetkel tundub mulle endale kõige mõtekam ikkagi kasutada ARP kaane tikkpolte ja originaal tihendit. Kogu alumist otsa on võimalik hiljem ka m50 puhul ära kasutada ja m20 kaas kasvõi maha müüa, aga kui teha M30 poltide jaoks kaanes avad suuremaks, siis suure tõenäosusega on selle järelturu väärtus metallihinna lähedane.

arx

siis kas uuel saalel olev "kaitsekiht" tuleks ennem eemaldada? kasuta 120 liivapaberit,saab väga hea

Ohhoo... kui asjalik kommentaar!! Ma ikka mõtlesin selleks rellakat kasutada
Ma ei oska nüüd öelda, kaua sa seda lausejuppi välja mõtlesid, aga äkki oleks võinud natuke rohkem vaeva näha ja ka midagi asjalikku kirjutada?
Oled sa mõne saale lõtku kunagi mõõtnud?
Kirjelda siis palun, kuidas!
Selle sügavamõttelise kommentaari põhjal võiks pigem arvata, et sa pole selle kohta isegi kuskilt lugenud.

arx