Kas sa tõesti arvad, et ma arvasin, et kaas ise sulab? Mõnel on üldse malm-kaas, aga mõte jääb samaks.taxu kirjutas:Kas mitte kolb ei sula enne kaant. Viimasest käib ikka hulk vett kogu aeg läbi.
Sõnastame siis nii, et teistmoodi lugejad kah aru saaks

* Põlemiskambri-lagi näeb sama rõhku ja kuumust mida näeb kolb. Kolvi sisse andurit panna on suhteliselt kulukas, võrreldes sellega, et kaane-temperatuurimõõtmise vahendid võivad olla isegi odavamad kui EGT mõõtmise omad, rääkimata jookvast silindri rõhu jägmisest, mis tegelikult ei näitaks ka otsest sulamisohtu. Ja aftermarket kolvid, kepsud on ikkagi suhteliselt rõhukindlad.
* Ümmarguselt kolvi ja kambri-lae pind näeb 2 takti 1000C ja 2 takti 100C. Soojusjuhtivus on aga aeglane protsess ja kui mõõta kolvi temperatuuri 3mm sügavuselt, siis seal temperatuur enam ei kõigu 200x sekundis ja mõõtetulemus oleks keskmine temperatuur. Kuna see soojus tuleb otseselt põlemiskambrist, siis selle mõõtmine kajastab ka otseselt seal toimuvat. Kui seal jõuab temperatuur näiteks 300C'ni siis keskmine kolvipinna ja servade temp võib töötakti ajal ulatuda näiteks 25kraadi alla sulamistemperatuuri, kui aga meil 300C asemel seal sügaval juba 310C, siis võib suht kindel olla, et kambris on nüüd sulamine alanud.
* Küünla-seibist mõõtes võiks temperatuurid jääda alla 150C sõltuvalt mootorist (õhk jahutusega mootoritel teine teema). Ja kui too 150C vastab näiteks kolvi pinna keskmisele temperatuurile kambris 600C, ja näiteks kolvi sulamistemperatuur (650C), siis 165C kaane temp tähendaks aga juba, mitte et sulab, vaid et sulas

* Paneks EBC'sse sisendi, et lase boost alla kui üle 150C ja sulamine välistatud vms.
Ootaks siiski vastust, miks seda ei kasutata. Saan aru, et tehase mootoritel pole pointi, kuna seal võetaks 2L mootorist 1000hj asemel alla 300hj. Küll aga on lennunduses, kus sulamine võib tähendada elusid, CHT vist 1 põhilisemaid näite kolb mootori puhul.