Sain ka tõmmitsatega ilusti
Edit: Tegelikult aitas mind isa hea sõber Muksu kes Tartus golfe ehitab ja vägagi head nõu oskab anda, tore kui selliseid abivalmeid ja toredaid inimesi leidub
Astrona kirjutas:Mingid peened tõmmitsad, mida siis pealt hammaka taha mahub libistama? (see küsimust peaks vastu hommikut hästi siia teemasse sobima )
phimõtliselt nagu lühike torujupp,mis on pooleks lõigatud, mille ühte otsa, toru (sisse) serva äärde on moodustatud väike rant, mis hakkabki hammaka taha! ja teine ots on peaaegu kinnine, kust on auk läbi, et sealt polt läbi käiks,millega keerates kisubki seda tõmmitsat väljapoole. kogu seda niöelda poolekslõigatud tõmmitsat toetab töö käigus vits, et se majandus laiali ei laguneks seal!
Astrona kirjutas:Mingid peened tõmmitsad, mida siis pealt hammaka taha mahub libistama? (see küsimust peaks vastu hommikut hästi siia teemasse sobima )
phimõtliselt nagu lühike torujupp,mis on pooleks lõigatud, mille ühte otsa, toru (sisse) serva äärde on moodustatud väike rant, mis hakkabki hammaka taha! ja teine ots on peaaegu kinnine, kust on auk läbi, et sealt polt läbi käiks,millega keerates kisubki seda tõmmitsat väljapoole. kogu seda niöelda poolekslõigatud tõmmitsat toetab töö käigus vits, et se majandus laiali ei laguneks seal!
See tõmmits on siis põhimõtteliselt ainult seda täpset mõõtu, või on ta nagu lahti lõigatud toru, ja vitsaga saab läbi mõõtu pingutades reguleerida?
eks ilmselt on pea iga mootoritootja ka vastavad tõmmitsad ja agregaadid teinud vastavalt mootoritele. mina kasutasin fordi oma ja sellel sai tegelt läbimõõtu muuta küll väheke, sest tõmmits oli pisut koonuses ja vastavalt vitsale kaugust lisades muutus läbimõõt. kui palju täpselt nüüd sellega mängida saab, seda ei märgand uurida ja ei tea öelda.
Martti kirjutas:Mis asi on siduri clamp load ja kuidas seda täpselt mõõdetakse?
Kui suur suurusjärk on tehaseautol?
Mihkel teaks täpselt rääkida, aga see on otse tõlkes "klammerdumis-koormus", ehk siis see jõud mis surug ketast vastu hooratast. See on siis korvi omadus.
Tehasest sõltub vast autost aga ümmarguselt <500kg. Ehk siis kui sina vajutad 10kg'iga pedaali 100mm, siis kahvli ots näiteks surub survelaagrit 3mm 300kg.
Mõõdavad nad vast mingi pressi all millel on kg-näidik.
Teoreetiliselt võid panna ühe 2.5m pika lati "kapinurga alla" nii et 25cm pealt vajutab ta siis laagrit ja ripud siis lati otsast kalamehe kaalu küljes vaadaates mitu kg tuleb ja korrutad 10'ga
rosco kirjutas:Ilma laadurita G60. Isegi tühikäigul tiksudes lööb kati punaselt hõõguma. Kat umbes? Süüde hiline? Katalüsaator otse kolle küljes kohe.
Kui kat nii umbes, et tühikäigul kah juba takistab, siis räägiksid muudest probleemidest.
Pakun, et hiline süüde ja nukkvõll mõne hamba võrra varane.
Kui on väljalaske-leke või see sisselaske-õhu-väljalaskesse-suunamis-süsteem, siis võib see viidata ka järel põlemisele ja rikkale segule, aga antud süsteem üldiselt võiks sulguda mingi aja jooksul peale külmkäivitust.
Kuna hapnikuandurid mingis vanuses oma töö lõpetavad, siis see on väga tõenäoline põhjus. Aju keerab segu turvaliselt rikkaks, kui lambda signaal puudub. Kütuse ülejäägid siis põlevadki katis.
Enne diagnoosi panekut vaata mootorit ka teisest otsast! :D
Parandaks veits,et hoopis enne katti kõik hõõgub. Väljalaske kolle vist otseselt mitte,aga sealt edasi toru küll,mis kati suunas paneb. Vahest välja suretades ka selline probleem,et oleks nagu hõõgsüüde, küünlaid on teisi proovitud,sama keiss. Keerad süüte välja,aga mootor tahab ikka käia mõned ringid veel.
rosco kirjutas:Parandaks veits,et hoopis enne katti kõik hõõgub. Väljalaske kolle vist otseselt mitte,aga sealt edasi toru küll,mis kati suunas paneb. Vahest välja suretades ka selline probleem,et oleks nagu hõõgsüüde, küünlaid on teisi proovitud,sama keiss. Keerad süüte välja,aga mootor tahab ikka käia mõned ringid veel.
Süüde hiline. Klapid jäävad hõõguma.
Sul malm kolle? see seletaks, miks too nii kergelt ei hõõgu.
Kas see lihtsalt tühikäigul, või peale kõvemat sõitu?