seni aga torud:
4 ülemist 127 kraadi ja 2 alumist 133 kraadi, raadius 85mm
Volvo 745 89a - kaak
vajasin 3D joonist eelkõige raadiuste kättesaamiseks, kokkulõikamist oli ka mõte teha 3d joonise abil- pinnalaotus välja printida ja peale kleepida ja siis ära lõigata, aga eks see reaalsus kindlasti muutub vähe veel töö käigus..
seni aga torud:
4 ülemist 127 kraadi ja 2 alumist 133 kraadi, raadius 85mm
seni aga torud:
4 ülemist 127 kraadi ja 2 alumist 133 kraadi, raadius 85mm
natuke siit-sealt pusitud..
praegu murran pead õhutorude vedamisega ja intercooleri üle..
variante on et
*mõlemale eraldi coolerid hankida. peale coolereid siis kokku ja kollesse
*üks suur cooler millele vajadusel üks pool ümber ehitada, et saaks 2 sisse ja teisest otsast 1 välja
*üldse mõni muu lahendus
praegused tõrked->
*kurat ikkagi erinevad said need föönid- juhipoolsel föönil on ~2mm suurem külmosa
*pidin olukorra sunnil madaldama juhipoolse kolle kõrgust kuna pidurisupport jäi ikka liiga nõmedalt lähedale, arvatavasti tuleks madaldada ka siis kundepoolset kollet aga kas sellel on nii väga vajadust? kes ütleb et on ja kes ütleb et ei ole...
*puudub kontroll selle üle et kui palju kummastki turbost siis õli läbi jookseb, vb peaks tegema mõne testi et äravoolu voolikud topsidesse korra suunama ja töötada laskma... kas selle on vajadust?
*kuidas sünkroniseerida turbode tegevust- kas tasuks võtta ühest turbost "signaalrõhk" see siis megasquirti kasutades(elektrilise klapi lülitamiseks) läbi klapi lubada avada wg siiber õigel ajal, või mõlemast turbost eraldi võtta ja siis läbi klapi või mis variante veel õigustatuks peetakse...
kuidagi peaks see süsteem nii toimima et mõlemad puhuvad koos ja ka puhkavad koos.... või on mu nägemus vale?
vb ütlete et loll jutt suhu tagasi ja kobi tagasi oma garaazi turbode üle järgi mõtlema- i can eat that.
ideid?
praegu murran pead õhutorude vedamisega ja intercooleri üle..
variante on et
*mõlemale eraldi coolerid hankida. peale coolereid siis kokku ja kollesse
*üks suur cooler millele vajadusel üks pool ümber ehitada, et saaks 2 sisse ja teisest otsast 1 välja
*üldse mõni muu lahendus
praegused tõrked->
*kurat ikkagi erinevad said need föönid- juhipoolsel föönil on ~2mm suurem külmosa
*pidin olukorra sunnil madaldama juhipoolse kolle kõrgust kuna pidurisupport jäi ikka liiga nõmedalt lähedale, arvatavasti tuleks madaldada ka siis kundepoolset kollet aga kas sellel on nii väga vajadust? kes ütleb et on ja kes ütleb et ei ole...
*puudub kontroll selle üle et kui palju kummastki turbost siis õli läbi jookseb, vb peaks tegema mõne testi et äravoolu voolikud topsidesse korra suunama ja töötada laskma... kas selle on vajadust?
*kuidas sünkroniseerida turbode tegevust- kas tasuks võtta ühest turbost "signaalrõhk" see siis megasquirti kasutades(elektrilise klapi lülitamiseks) läbi klapi lubada avada wg siiber õigel ajal, või mõlemast turbost eraldi võtta ja siis läbi klapi või mis variante veel õigustatuks peetakse...
kuidagi peaks see süsteem nii toimima et mõlemad puhuvad koos ja ka puhkavad koos.... või on mu nägemus vale?
vb ütlete et loll jutt suhu tagasi ja kobi tagasi oma garaazi turbode üle järgi mõtlema- i can eat that.
ideid?
Väga kenasti on edenenud see mootor!
Võib-olla ma lähenen asjale nagu mikroturbomootori tuunija, mis ei lähe antud juhul väga teemasse, aga mõtle selle peale ka, et intercooler ei pea ju ees paiknema. Päris lühikese sisselaske saaks, kui paneks intercooleri 'top-mount' sisselaske-kollektori peale, mida jahutaks kapotile tehtud laiast (või kahest) avast sisenenud õhk, nagu Subarutel (cooler ise oleks midagi sellist: http://www.max-redline.com/pd/au-ic0011-a-1.jpg). Tuleks ainult tagada, et õhul oleks allpool ruumi kuhugi ära joosta.
Erineva suurusega külmosad pole ilmselt nii suur probleem, kui oleks erinevad kuumosad. Eks identsed turbod oleks parem muidugi, kuid minu loogika järgi ei tohiks selle väikese erinevuse pärast kogu kompott hästi toimimast lakata.
Äkki on kokkuvõttes hea (tegelikult eriti ei usu), et lühem kollektor on suuremal turbol? Igatahes, kui need pooled juba erinevad on pisut, ei mängi see väike erinevus kollektorite pikkuses nii suurt rolli minu arvates. Iseasi on see, et äkki leiad kunagi sinna ka teise samasuguse külmosa või üldse uued turbod peale ja siis oleks tore, kui oleks mõlemad pooled samasugused.
Pidurisuppordi all mõtled ilmselt pidurivõimendit
Edu ehitamisel!
Võib-olla ma lähenen asjale nagu mikroturbomootori tuunija, mis ei lähe antud juhul väga teemasse, aga mõtle selle peale ka, et intercooler ei pea ju ees paiknema. Päris lühikese sisselaske saaks, kui paneks intercooleri 'top-mount' sisselaske-kollektori peale, mida jahutaks kapotile tehtud laiast (või kahest) avast sisenenud õhk, nagu Subarutel (cooler ise oleks midagi sellist: http://www.max-redline.com/pd/au-ic0011-a-1.jpg). Tuleks ainult tagada, et õhul oleks allpool ruumi kuhugi ära joosta.
Erineva suurusega külmosad pole ilmselt nii suur probleem, kui oleks erinevad kuumosad. Eks identsed turbod oleks parem muidugi, kuid minu loogika järgi ei tohiks selle väikese erinevuse pärast kogu kompott hästi toimimast lakata.
Äkki on kokkuvõttes hea (tegelikult eriti ei usu), et lühem kollektor on suuremal turbol? Igatahes, kui need pooled juba erinevad on pisut, ei mängi see väike erinevus kollektorite pikkuses nii suurt rolli minu arvates. Iseasi on see, et äkki leiad kunagi sinna ka teise samasuguse külmosa või üldse uued turbod peale ja siis oleks tore, kui oleks mõlemad pooled samasugused.
Pidurisuppordi all mõtled ilmselt pidurivõimendit
Edu ehitamisel!
Lauda nitro
Arva ära miks paljud Subaru omanikud asja Front Mounti peale ümber teevad?murjam kirjutas:Väga kenasti on edenenud see mootor!
Võib-olla ma lähenen asjale nagu mikroturbomootori tuunija, mis ei lähe antud juhul väga teemasse, aga mõtle selle peale ka, et intercooler ei pea ju ees paiknema. Päris lühikese sisselaske saaks, kui paneks intercooleri 'top-mount' sisselaske-kollektori peale, mida jahutaks kapotile tehtud laiast (või kahest) avast sisenenud õhk, nagu Subarutel (cooler ise oleks midagi sellist: http://www.max-redline.com/pd/au-ic0011-a-1.jpg). Tuleks ainult tagada, et õhul oleks allpool ruumi kuhugi ära joosta.
Kujuta korraks ette olukorda soojal suvepäeval, kui fooritaga seisad.
Sa ilmselt ei usu kui kiirelt see cooler väga soojaks läheb.
Mõistliku effektiivsuse tagab see vaid suuremal kiirusel rada sõites.
Kas mitte Audi V6 Bi-Turbodel ka kolled veidi erinevad pole?
Turbod võiks muidugi identse tootekoodiga olla.
Laialt levinud turbodest ei tohiks ju raske olla eraldi teisele identset leida.
Subaru Impreza GT MY99 | VW Passat 6.0 W12 '02 | VW Golf 2 4motion '91
ECUMASTER tooted http://ecumaster.ee | M-Tuning - http://www.m-tuning.ee" onclick="window.open(this.href);return false; | @Facebook
Tavahooldus, performance & tuning teenused + osad, mootorite ehitamine ja remont - Tallinn.
ECUMASTER tooted http://ecumaster.ee | M-Tuning - http://www.m-tuning.ee" onclick="window.open(this.href);return false; | @Facebook
Tavahooldus, performance & tuning teenused + osad, mootorite ehitamine ja remont - Tallinn.
arvuti eeltöö andis torude kraadid. in real life olin ma liiga kogenematu ja näiteks paremal pool (eestvaates) ülehindasin 60mm downpipe torupõlve keeramisvõimet pidurisilindri ees.
suhteliselt kiiresti läks torude kokkusobitamine märkimise ja relakaga lõikamise teel.
hmm mul tõesti ei ole praegu pilti käepärast liitmikest seest, üldiselt keevis sissepoole vägapalju ei kasvanud ja pärast aitasin turbiiniga ka pinda järgi.
vahepealsed tegevused:
cooler:
seest(kanalid 3,5X20, 108 auku, kärje mõõt 500X650):
väike eksperimentaalprojekt:
ja lõpptulemas praegu:
suhteliselt kiiresti läks torude kokkusobitamine märkimise ja relakaga lõikamise teel.
hmm mul tõesti ei ole praegu pilti käepärast liitmikest seest, üldiselt keevis sissepoole vägapalju ei kasvanud ja pärast aitasin turbiiniga ka pinda järgi.
vahepealsed tegevused:
cooler:
seest(kanalid 3,5X20, 108 auku, kärje mõõt 500X650):
väike eksperimentaalprojekt:
ja lõpptulemas praegu:
Mis see punane löga seal pildil täpsemalt on?
Kärje sisendid/väljundid jätsidki kõveralt ja poolkinnised nagu osadel piltidel näha?
Kärje sisendid/väljundid jätsidki kõveralt ja poolkinnised nagu osadel piltidel näha?
Subaru Impreza GT MY99 | VW Passat 6.0 W12 '02 | VW Golf 2 4motion '91
ECUMASTER tooted http://ecumaster.ee | M-Tuning - http://www.m-tuning.ee" onclick="window.open(this.href);return false; | @Facebook
Tavahooldus, performance & tuning teenused + osad, mootorite ehitamine ja remont - Tallinn.
ECUMASTER tooted http://ecumaster.ee | M-Tuning - http://www.m-tuning.ee" onclick="window.open(this.href);return false; | @Facebook
Tavahooldus, performance & tuning teenused + osad, mootorite ehitamine ja remont - Tallinn.
ei, järgmine päev lõin rakisega otsad laiali, et jääks veel silikooni vastu survesse- möga oli penosil motor sealant- ja harjatud puhta alumiiniumi külge jäi see nagu liimitult- järgmine päev nägin veel kõvasti vaeva et viimaseid liimiraasukesi kätte saada kanalite otstest(enne kuivama jätmist lasin teiselt poolt suruõhuga kanalid põhiliselt puhtaks)
lihtsalt kõigest pole pilte tehtud.
lihtsalt kõigest pole pilte tehtud.
Vannid kärje külge keevisega ka kinnitatud on või ainult silikoon hoiab?
Pole sellist lahendust varem kohanud lihtsalt.
Vannide alusplaat mis kärje külge läheb on CNC-s lõigatud?
Pole sellist lahendust varem kohanud lihtsalt.
Vannide alusplaat mis kärje külge läheb on CNC-s lõigatud?
Subaru Impreza GT MY99 | VW Passat 6.0 W12 '02 | VW Golf 2 4motion '91
ECUMASTER tooted http://ecumaster.ee | M-Tuning - http://www.m-tuning.ee" onclick="window.open(this.href);return false; | @Facebook
Tavahooldus, performance & tuning teenused + osad, mootorite ehitamine ja remont - Tallinn.
ECUMASTER tooted http://ecumaster.ee | M-Tuning - http://www.m-tuning.ee" onclick="window.open(this.href);return false; | @Facebook
Tavahooldus, performance & tuning teenused + osad, mootorite ehitamine ja remont - Tallinn.
keevitus hoiab külgedelt, seal head 3X70 ribad tehase poolt)(alumise osa keevitasin enne silikoonitamist, et ei kuumutaks liigselt mu head silikooni):
ja ülejäänud 108 augu ümbert silikoon- ülemise karbi kinni keevitamisega olin ettevaatlik, sammuga ~50mm ja kohe märja lapiga jahutasin maha.
see vaheflants on laseris lõigatud, kulutasin joonise tegemisele ~30 minitit ja laser lõikas selle ~1 minutiga, materjal alumiinium, paksus 2mm
ja ülejäänud 108 augu ümbert silikoon- ülemise karbi kinni keevitamisega olin ettevaatlik, sammuga ~50mm ja kohe märja lapiga jahutasin maha.
see vaheflants on laseris lõigatud, kulutasin joonise tegemisele ~30 minitit ja laser lõikas selle ~1 minutiga, materjal alumiinium, paksus 2mm
http://www.youtube.com/watch?v=ELpmsrIHEvA
föönid nüüd puhuvad kenasti ka kollektorini välja(enne oli paar lõdvikut puudu)
hetkel on megasquirdi häälestus väga halb- ei võta just eriti erksalt pöördesse, koormuse all, ma mõtlen.
muidu hakkab juba kapotialune looma?
föönid nüüd puhuvad kenasti ka kollektorini välja(enne oli paar lõdvikut puudu)
hetkel on megasquirdi häälestus väga halb- ei võta just eriti erksalt pöördesse, koormuse all, ma mõtlen.
muidu hakkab juba kapotialune looma?
