kui palju mõjutavad kollektori torude erinevad pikkused performancet?
turbo puhul peaksid kõik olema sama pikad vist?
leidsin sellise lahenduse ja kuna selle tegija peaks tegelema mingil norm tasemel sellega siis miks tal on vastavalt 1,3 ja 2,4 yhe pikkusega?
http://www.hyundaiperformance.com/forum ... hp?t=68132
panin sinna kah kysimuse üles aga uuriks mida siin arvatakse
K: kollektori torude pikkus
nagu seal vastati, vabalthingava puhul on see tähtsam, et nad ühepikkused oleks. Turbo puhul on tähtis, et need võimalikult lühikesed oleks.
See hakkab vaid LAG'i mõjutama, Mida suurem oma ruum(loe: lv.kolle) enne turbot, seda rohkem aega kulub, et sellesse ruumi surve sisse koguda, mis hakkaks läbi turbo madalama surve poole minema.
Ajad millest räägime on küll vöikesed, sest mootorist käib ikka räme kogus õhku läbi, kuid siiski midagi.
See hakkab vaid LAG'i mõjutama, Mida suurem oma ruum(loe: lv.kolle) enne turbot, seda rohkem aega kulub, et sellesse ruumi surve sisse koguda, mis hakkaks läbi turbo madalama surve poole minema.
Ajad millest räägime on küll vöikesed, sest mootorist käib ikka räme kogus õhku läbi, kuid siiski midagi.
See pole nii oluline. Mitmetel autodel on log-style väljalaskekollektorid, ning on ka mõõtmisi tehtud vastusurve osas. Midagi drastilist ei ole. Täiesti ühepikkuste peale on mõtet siis rõhku panna, kui plaan iga väiksemngi kui kadu elimineerida.
http://www.facebook.com/vemsporsche" onclick="window.open(this.href);return false;
http://www.porsche-foorum.org" onclick="window.open(this.href);return false;
http://www.porsche-foorum.org" onclick="window.open(this.href);return false;
järeldus sellest siis, et täielikult ühepikkuste torudega kolled on ikka paremad...Raceboy kirjutas:See pole nii oluline. Mitmetel autodel on log-style väljalaskekollektorid, ning on ka mõõtmisi tehtud vastusurve osas. Midagi drastilist ei ole. Täiesti ühepikkuste peale on mõtet siis rõhku panna, kui plaan iga väiksemngi kui kadu elimineerida.
ise arvasin et kui torud on yhepikkused siis võivad ntx pikema ja ja lyhema toru impulsid kokku sattuda ja se ei ole vist hea?
mingi illustratsioon sellest... :P
-
Audiophile
- Postitusi: 570
- Liitunud: 22.12.2004 10:17
- Asukoht: Pärnu
- Kontakt:
Kusjuures, oluline on ka torude läbimõõt ju, liiga suur ei ole hea ja liiga väike ei ole ka hea. Porsche väljalaske systeem on mõnes mõttes "haigelt" disainitud. Turbo asub väljalaske portidest ELUKAUGEL, proovingi hetkle selgusele jöuda kas kannataks veidi "mahtu" toru diameetir arvelt vähendada. Limiidi seab muidugi turbosse minevate avade pindala mille korrutis peaks vörduma minimaalse toru pindalaga, et ei tekiks pudelikaela effekti.
Max
Max
Wivel- Worlds 1'st activity tracker for cars and motorbikes
kui impulsse arvastada siis tavaliselt viiake kokku 1-4 ja 2-3 sest nendel vahel on impulsid harvema esinemisega. Kes viitsib ja suudab, kujutagu ette süütejärjekorra järgi silindritest tulevaid õhukoguseid, seega kui viia kokku 3-4 ja 1-2 siis satuvad samasse torusse väga lühikese aja jooksul. Kui 1-4, 2-3 puhul on see aeg pisut pikem, e. leebem. Samas kui teha paari kaupa(1-4 ja 2-3), siis peaks ka kauguseid vaatama, et nende ühenduskohas ei satuks ka impulsid samal ajal kokku. see millal impulsid kuhugi satuvad saab põhikooli füüsika(sagedused, laine pikkused, resonants jms) baasil välja arvutada.
Sa võid ju kolle mahtu torude läbimõõdu arvelt vähendada, kuid arvesta, et sealt siiski peab palju kuumasid gaase läbi mahtuma. Peenike toru võib kõrgematel pööretel takistuseks saada. Vägagi tihti on kolled sellised et enne turbot nö. lehter(pudelikael) millega toru läbimõõt turbole sobivaks tehakse. Kui see pudelikael on ühtlane ja mitte liiga lühike/järsk, siis ta teenib omad punktid gaaside kiirendamisega(suurema inertsi andmisega).
Sa võid ju kolle mahtu torude läbimõõdu arvelt vähendada, kuid arvesta, et sealt siiski peab palju kuumasid gaase läbi mahtuma. Peenike toru võib kõrgematel pööretel takistuseks saada. Vägagi tihti on kolled sellised et enne turbot nö. lehter(pudelikael) millega toru läbimõõt turbole sobivaks tehakse. Kui see pudelikael on ühtlane ja mitte liiga lühike/järsk, siis ta teenib omad punktid gaaside kiirendamisega(suurema inertsi andmisega).
ühepikkused torud annavad sulle pigem paremat dünaamikat kui midagi muud. Lühike vs pikk toru seab paika jõudluse madalal/kõrgel pöördel - vaata belli raamatus on sellest juttu. Läbimõõdu ja toru pikkuse arvutamise osas on netis olemas ka valemid - surfa 
http://tatech.dc-ice.ee /// http://www.dc-ice.ee
Turbo- and supercharged engines suck in air, compress it and force it into the cylinders, NA engines just suck... ;)
Turbo- and supercharged engines suck in air, compress it and force it into the cylinders, NA engines just suck... ;)
Kollektori toru läbimõõdu määrab ikkagi suures osas väljalaskepordi läbimõõt ja saada olevate torude mõõt.
Soovitatavalt peaks kollektori toru olema natuke jämedam (lähim pordi diameetristjämedam torumõõt.
Fakt muidugi see, et enamikel kaheklapimootoritel on väljalaskepordi keskmine diameeter (ovaali korral suure ja väikese diameetri keskmine) kuskil vahemikus 32-40 mm. See tähendab, et igasugu 2-tollised torud on tarbetud.
Jämedam toru kui port ->anti-reverse efekt.
Soovitatavalt peaks kollektori toru olema natuke jämedam (lähim pordi diameetristjämedam torumõõt.
Fakt muidugi see, et enamikel kaheklapimootoritel on väljalaskepordi keskmine diameeter (ovaali korral suure ja väikese diameetri keskmine) kuskil vahemikus 32-40 mm. See tähendab, et igasugu 2-tollised torud on tarbetud.
Jämedam toru kui port ->anti-reverse efekt.
see kõik on teoorias õige, ainult et toru mõõdud määrab toru valmistaja ja isegi headerite firmad teevad kollektoreid saadaolevatest tüüpmõõtudest.Miq kirjutas:tegelikult oleks vast õige kui valida toru sisemise ristlõike pindala järgi, et see oleks võrdne klappi ümbermõõdu ja tõusu korrutisega(e. selle kujutletava kardina pindalaga).
ühelgi seeriamootoril ei ole asjad nii üksühesed, et kardinapind=pordi ristlõikepind=kollektori sisemine ristlõige
ja enamikel mootoritel ei anna väljalaskepordi nüsimine ka suurt juurte
niiet toru mõõt võta väljalaskepordi järgi (16V mootoritel võta enne jupp prooviks ja tao see pordi kuju järgi sobivaks, siis näed kas mõõt sobib)
sisemõõt peaks olema tiba suurem kui pordil (samasugust reeglina ei saa)
see on 2 asja pärast
-pordi serv loob takistuse kollektorist tagasipeegelduvatele gaasidele (väldib reversit)
-kunagi ei õnnestu kollektori montaazil saada kõiki auke täpselt. seetõttu on riskivabam teha kollektori kanalid suuremad. täpselt võid need eneseusu pärast teha aga auto peal läheb see ikka 1-2 mm paigast ära ning tulemus on terav kollektori serv väljalaskegaaside teel.
see suuruse teema on eriti aktuaalne roostevabast kollektorite juures, mis veavad end ikka omajagu ära ja paisuvad rohkem kui mustast rauast
kõik räägivad nii tarka juttu, kohe kade hakkab.Mina olen aru saanud et kui kolle on lühike (väike) siis toimib madalatel pööretel paremini kuna täitub kiiremini. Kuid suurtel pööretel (ja ka suure ülelaade korral) on vaja et gaasi impulss silindrist väljudes kaoks ning kõik torud võimalikud ühtlaselt ühineksid (vastasel korral tahab nt ühest silindrist väljuv gaasivool teise silindrisse minna).
Parandage kui midagi valesti on. Tahaks ise ka selle kuldse tõeni jõuda.