Mis kutsub esile detonatsiooni?

[Raceboy]

Aga mida teeb nukkvõlli ajastus väntvõlli suhtes? Kui see valesti on, siis põhjustab see anomaaliat, kus küünlad näitavad lahjat segu aga lambda loeb rikast.

[jeff01]

Nukkvõlli ajastust on kontrollitud, ka uuse vs vana nukkvõlli kiilu paiknemist jne on uuritud.....siiski tundub et tuleks BP ära mõõta ja vana nukk peale panna.

[Johnny]

Täna sai huvi pärast BP ära mõõdetud. 0,6 bar boostiga on väljalaske koldes 1,0-1,2bar.

[Mihkel]

See on siis piirajas?

Stock boostiga võiks seda ehk tiba vähem olla aga hetkel ei tundu ka veel mdiagi katastroofilist.
Mõõda kontrolliks ka backpressure ära, hetkel mõõtsid TIP-i.
Summuti backpressure mõõtmisega saad teada, kas summuti voolab piisavalt või mitte.

Kõrgema boostiga on muidugi TIP tunduvalt kõrgem.

[Johnny]

Alates 2,5k rpm oli selline rõhk ja lõpuni välja sõidu ajal. Stock boost sellel mootoril 0,4bar. Eks homme proovin peale turbot ka mõõta. Palju üldse on normaalne TIP ja BP?

[Astrona]

Alates 2,5k rpm oli selline rõhk ja lõpuni välja sõidu ajal. Stock boost sellel mootoril 0,4bar. Eks homme proovin peale turbot ka mõõta. Palju üldse on normaalne TIP ja BP?

Täna sai huvi pärast BP ära mõõdetud. 0,6 bar boostiga on väljalaske koldes 1,0-1,2bar.

Ma pole küll praktiliselt ise BP'd mõõtnud, aga 1:1 oleks hea ja seda max boostiga. Kui sul 0.6bariga juba 1:2 siis 1.2bariga oleks vast 1:4 ja rohkem polekski vajagi. Väljalaske kollektor on korralik, ja istub ilusti kaane küljes + turbo on ilusti kolle küljes ja pole mingi imeväike koda? Summutijooks on kõik vaba, katte värke pole?
TIP ei lase gaasidel piisavalt silindrist väljuda ja järgmine survetakt lükatakse juba kuuma õhku kokku. Hea on et detot kuulsite jne, sest muidu oleks seal varsti VL-klapp punane ja pre-ignition BTC'is asja põlema ja enne kui kolb üleval oleks lont kolvist läbi. Ja ega see hiline süüde kaldub kah VL klappi kuumutama.
Kas praegusel nukil on sama tõus? Muidu numbrite järgi on praegu nukk suurem ja avaneb varem, seega silinder peaks puhtamaks küll saama.
Olete aru saanud kas mitu silindrit detovad või 1? See süütegraafik on kah veel noor - 90KPa ja 170Kpa on sama nurk. Ja miks 115KPa peal on nurk suurem kui 100Kpa ja 90KPa peal? MAPi voolik ei leki, et võtab boosti alas vahepeal nurga hoopis 100kpa realt?
See muidugi hoiab EGT all, aga nii kui 0.7 ületate siis süüde hiline EGT üleval ja ega 20s järjest sellega gaasi põhjas ei tahaks hoida. (OT Aga hiljuti sain targemaks, et deto ajab kah EGT alla.).
Kui 2. käiguga pole ja 3.-4.'ga on, viitab nagu sellele, et midagi kuumeneb üle. Kas nende jahedamate küünlatega detoneerima kah lasite? Pildistamise tegite ju peale väikse rõhuga sõitu. Suurema rõhuga oleks saand teada kas üldse detoneerib nendega ja kas kõik küünlad näitavad detot.

[Mihkel]

Boosti ja TIP-i normaalne suhe tänavaautol on max 1:2 ehk 1bar boost 2bar tip.
Backpressure on mida väiksem seda parem. Näiteks stock rõhu (0.6bar) ja stock summutiga VW/Audi 1.8T 110kw mootoril oli vahetult enne piirajat 0.4bar.
Sellel muidugi imepeenike summuti ka.

[mulk]

Selleks, et selline nukkvõll kuidagiki toimiks, peab TIP jääma alla Boosti!
mis edasi :
a) Vahetad turbiinikoja (turbo) suurema vastu
b) Paned originaal nuka tagasi
edit:
Prooviks keera nukka nii, et väljalaskeklapp avaneb hiljem

[cthen]

Millise kellaga te seda TIP ja BP mõõtate? Tavaline õlirõhu vms. anduriga kell seda kuumust vist ei talu?

[mulk]

Mul on just anduriga, 0-5 bar VDO andur, millest läheb signaal ajusse.
Andur tuleb lihtsalt voolikuga/toruga natuke kaugemale viia (mul on u. poole meetri pikkuse toru otsas).

[Mihkel]

Mugavam onjah datalogist pärast vaadata kus TIP tekkis ja kus teda kui palju oli.

[Astrona]

Mugavam onjah datalogist pärast vaadata kus TIP tekkis ja kus teda kui palju oli.

Aga kas sinna peaks mingi filtri vahele panema? Või kasutate nii peenet toru, et üksikud pulsid läbi ei tule? Või ei kõigu see rõhk seal nii palju, et mõõtmistäpsust mõjutaks?

[Mihkel]

Võtad vasktoruga kollest väljavõtte, keerad selle rulli, et gaasid jahtuks ning siis lükkad kummivolla otsa, teise otsa kell või map ja ongi kombes.
Minul pole siiani ei kella ega map-iga midagi juhtunud.
Iseenesest andurini ju kuumad gaasid ei jõua, kuna tegu ei ole läbivooluga vaid tupikuga.

[Astrona]

Võtad vasktoruga kollest väljavõtte, keerad selle rulli, et gaasid jahtuks ning siis lükkad kummivolla otsa, teise otsa kell või map ja ongi kombes.
Minul pole siiani ei kella ega map-iga midagi juhtunud.
Iseenesest andurini ju kuumad gaasid ei jõua, kuna tegu ei ole läbivooluga vaid tupikuga.

Ma ei muretsenud temperatuuri pärast vaid:

Või kasutate nii peenet toru, et üksikud pulsid läbi ei tule?

Kella seier on ise aeglane ja poleks probleemi signaali filtreerimisega, aga kui MAP andur on taga, võivad üksikud väljalaske pulsid rõhku kõigutada. Või pole probleemi, signaal ühtlane ja sumbub torus niikuinii?

[Mihkel]

Ma viimati Subarul MAP-iga katsetades ei saanud millegipärast universaal rõhusisendit toimima, seega võtsin tavalise 0-5V sisendi.
Aga signaali pinge ei kõikunud eriti, kui mälu ei peta. Võib-olla paar millivolti aga mitte 500mv.