Kolbide\kepsude kaal

Alv · Postitus Postitas **Alv** » 20.01.2009 15:34

Kui täpselt uhes kaalus need olema peaksid ja kui peaks uhte kaalu ajama siis kuidas seda tehakse?
Näiteks kaalud sellised (keps koos kolviga)
1 - 1,219
2 - 1,213
3 - 1,210
4 - 1,215

Mardo · Postitus Postitas **Mardo** » 20.01.2009 17:49

kolb (rõngad,sõrm ja "splindid") ja keps( + selle saaled) kaalutakse ikka eraldi. Mida täpsem, seda parem.

otsi ülesse kõige kergem kolb ja ülejäänud aja sellega samasse kaalu.
enne peaksid teadma ka kust lasta ja kuidas. seejärel kepsudega kordad
sama asja, olen näinud et eraldi mõõdetakse veel ka kepsu mõlemaid otsasid.

eks targemad parandavad kui ma eksin

video materiali ka natuke:
http://videos.streetfire.net/video/Mits ... 208713.htm

internetis selle kohta infot jagub mumeelest

http://en.wikipedia.org/wiki/Engine_balance

Mihkel · Postitus Postitas **Mihkel** » 20.01.2009 18:29

Sellise tegevuse reaalne tasuvus/vajadus tuleb vist enam esile 7500+rpm kasutades.

Alv · Postitus Postitas **Alv** » 20.01.2009 19:57

just seda ma tahtsingi teada et kui tähtis see on ja kas on mõtet jändama hakata või ei.
Samas targemad võivad siia teemasse kirjutada et kui kellegil huvi seda teha siis kuidas.

mulk · Postitus Postitas **mulk** » 20.01.2009 20:21

Pro Engine Blueprinting raamatu koaselt on mootoril, millega sõidetakse mitte ainult poodi piima järele, vajalik liikuvad massid saada samasse kaalu nii täpselt kui 0.5g
Võta "koidula" rebi see pooleks ja tõsta üks pool üles, täpselt niipalju kaalub 0.5g

jeff01 · Postitus Postitas **jeff01** » 20.01.2009 20:25

Mina eraldaksin kepsud kolbidest kuna kaalu erinevused on sul päris suured. Kui kepsu kumbagi otsa eraldi tasakaalu ajada ei viitsi siis vähemalt tervenisti ühte kaalu võiks siiski nad viilida/käiata. Kolvid samamoodi lihtsalt kõige kergema esindaja kaalu ajada. Ise olen seni vaid 1g sisse kaalud ajanud ja komakohti mitte taga ajanud (pole ühtegi kõrge pöörde mootorit olnud) Kõrgetel pööretel saavad grammidest kilod ja see tähendab juba jõu kadu ja raskemat elu mootoriosadele. Kui on ilma lukkudeta sõrmed (pressitud nagu opelil) siis ei hakkaks ma ilmselt kolbe kepsudest eraldama kui pole sellist kogemust.

zoom1 · Postitus Postitas **zoom1** » 20.01.2009 20:34

Astrona, palju kaalub 1g 7000rpm juures? Kui ma ei eksi, siis tuleb selleks arvestada objekti liikumiskiirust?

Astrona · Postitus Postitas **Astrona** » 20.01.2009 22:55

zoom1 kirjutas:Astrona, palju kaalub 1g 7000rpm juures? Kui ma ei eksi, siis tuleb selleks arvestada objekti liikumiskiirust?

Võtsin välja mingi vana soomlaste opeli tuunimise exceli faili - CIH_numbercrunch-rev-2.0.xls.
86mm kolvikäiguga 7000RPM peaks olema 33m/s
30800 m/s2 ehk ca 3150G (9.8m/s2 = 9.8N/kg = 1G)
1000g'ne kolb+keps peaks kaaluma siis 3150 korda rohkem kui ta maakülgetõmbejõu tõttu seistes kaalub.
1g liikuva massi erinevus oleks samaväärne 3kg seisva massiga.
loodetavasti oli see xls korrektne - tundub ok.

Võrdluseks võtame näiteks püttide vahelise VE erinevuse.
500Nm peaks tähendama umbes seda, et 4 pütise mootori kolb 86mm kolvikäiguga vajutab keskmiselt ca 5800N'ga - maximum ATDC on näiteks 3x kõrgem ja ca 16000N.
1% VE erinevust, oleks seega halvimal juhul ca 160N ehk ca 16kg vääriline.

Alv · Postitus Postitas **Alv** » 20.01.2009 23:22

Nii aga nüüd kui seda ühte kaalu hakata ajama siis kuidas see käib?
Ei ole ju nii et võtan suvalise koha ja hakkan viilima.

Mihkel · Postitus Postitas **Mihkel** » 21.01.2009 0:10

Ühesõnaga 1% VE erinevust ühes silindris teeb sama välja, mis 5.3g kaalust väljas olev kolb näiteks?

Kuna iga silindri individuaalset VE-d üldiselt enamasti ei teata, siis tundub see kergendamise töö tänaval paugutamise masinale suhteliselt ebaoluline.
Eks muidugi hea tunne on, kui kõik ilusti kaalus on aga huvitaks reaalne pool.
Äkki oli VE ja kolvi/kepsu grupi vaheline suhe enne paigas, äkki on peale tasakaalustamist paigas, seda ei saa ilmselt kunagi teada.

Paras nokitsemine on ikkagi see tasakaalu ajamine, eriti kui vahed on suured.
Teinekord vaatad, et ei olegi nagu enam kuskilt eriti võtta midagi.
Lisaks on vaja mõlemad kepsu otsad eraldi tasakaalu ajada, et asjal sisuline mõte oleks, vähemalt nii on mulle räägitud.
See aga eeldab riputussüsteemi ehitamist kepsu teise otsa hoidmiseks ja treiali juures õige läbimõõduga pukside tegemist.

mulk · Postitus Postitas **mulk** » 21.01.2009 0:10

Alv kirjutas:Nii aga nüüd kui seda ühte kaalu hakata ajama siis kuidas see käib?
Ei ole ju nii et võtan suvalise koha ja hakkan viilima.

Siin on pisut õppematerjali

edit:
ja olles nüüd soetanud omale täpsema kaalu, tuli kaalutud audi R5 turbomootori kepsud ära ja kergeima ja raskeima vahe oli 5.5g ja kui nüüd aus olla, siis sellises 300+hj masinas ei saanud sellest arugi ja toimis ja kestis see kompott kaua. Kui palju ideaalselt kaalu aetud osadega oleks võitnud, ei oska öelda.

Rommi · Postitus Postitas **Rommi** » 21.01.2009 0:13

OT:Astrona peaigat postitust lugedes tekib tunne nagu oleksin Matemaatika tunnis mille igas tekstis on arve samapalju.

Mihkel · Postitus Postitas **Mihkel** » 21.01.2009 0:17

Päris hea õpetus kepsude kohta. Kuigi mina poldi pesa küljepealt esialgu maha võtta ei julgeks.
Uurin homme mida üks tuttav asjast arvab, kes on neid kepse võistlusmootoritele omajagu kaalu ajanud.
Ta kunagi seletas mulle ka aga sellest on palju aega möödas ja pole tükk aega sellist tööd vaja teha olnud.

Ma seda algul tahtsingi öelda, et mingi 300 ja veidi peale mootori tarbeks ei ole vast mõtet aega raiskama hakatagi nende kolbide ja kepsude võrdsesse kaalu ajamisega.
Samas kui on endal huvi seda teha ja kiiret pole, siis miks mitte.

Mardo · Postitus Postitas **Mardo** » 21.01.2009 1:06

hea video(kepsu kergendamine):
http://videos.streetfire.net/video/Modi ... 146517.htm

koos kolbide-kepsude kaalu ajamisega on mõtekas sis korraga juba vänt ja hooratas ka balanssi ajada

RFL · Postitus Postitas **RFL** » 21.01.2009 12:21

Mihkel kirjutas:
Ma seda algul tahtsingi öelda, et mingi 300 ja veidi peale mootori tarbeks ei ole vast mõtet aega raiskama hakatagi nende kolbide ja kepsude võrdsesse kaalu ajamisega.

oleneb veel, kui kõrged on kasutatavad maksimumpöörded