Dual Intercoolers - Vesi-õhk + õhk-õhk

[taxu]

2 liitrit 5 sekiga teeb mingi 1400l/h.

[Astrona]

2 liitrit 5 sekiga teeb mingi 1400l/h.

Nojah, aga see oli kahjuks tunde järgi hinnatud.

Auto küll laiali, aga teen ikkagi suht 1. asjana selle mõõtmise ära, tahaks teada palju ta ikka koos kärgedega pumbata jaksab. Järgmine kord võtan graaazi rohkem vett kah kaasa. võtsin kankud juba koju kaasa
Ostsin eile voolikuid juurde 8m jäi väheks - läheb mingi 12m, et voolikud ilusti kapotialt pagassi ja tagasi vedada. Seega voolikutesse ainuüksi läheb >3L vett + cooler + radikas.
Pumba vooli peaks panema benapumba ahelast - siis on võimalik süütelukuga "prime"ida, kui vaja, ja on kindel et kui auto käib, siis pump töötab.
Esialgu plaanin lasta vee läbi salongi-soojendus-radika - tean, et see on häkk, aga ikkagi lihtsam paigaldada, ventikas juba peal juhtmed lülitid ühendatud, pealegi ei kaota selle radika võrra auto massis ja kaalujaotuses ja talvel niikuinii ei sõida, kuigi mingi soojendus jääb ju alles, et aknalt udu puhuda.
miks mulle see "häkk" eriti meeldib, on see, et saan jahutus süsteemist SL kollektori alt mingi 4-5 voolikut ja jahutus-süsteem läheb poole lihtsamaks - kuni 8 vooliku ühendust vähem!
Me aruvtuslik cooleri võimsus oli 14KW, trackil oleks see poole väiksem. Aga hästi ei usu ikka, et sealt 30-40C vee tempi juures suudetakse 7KW soojust salongi puhuda
Ilma vee paagita oleks süsteemis ca 4.5L vett ja sellele peaks see pump suutma alles 20sekiga ringi peale teha, seega dragil ja isegi miilil oleks radikas suht ebaoluline.
20C vesi IC'sse, 30C vesi välja ja salongi-radikasse, ja kui sealt 25C vesi välja tuleb ja läheb järgmisele ringile, siis poleks kah paha.
Eks paista, kui jääb see radikas ikka kuidagi lahjaks, siis paneb ikka stangesse radika.

[Astrona]

Mõõtsin pumba ära.
20sek 3.6L ehk 160g/sek

Tagant paagist ette coolerisse, sealt voolik salongiradikasse ja salongi radika väljundi otsas oli mõõtmis-kanister.
Salongiradikal on 19mm asemel 15-16mm otsad ja seega takistab arvatavasti oluliselt - igatahes rohkem kui sealt tagasi paaki tulev voolik.

Tekkis just küsimus, et kui kiirendan esimesed 7sek 0.5G'ga, et kas siis kah pump jaksab vett ette lükata? Aitaks muidugi, kui poleks paaki, vaid tagasivool tuleks pumba sisendisse. Aga kui ta tuleb paaki, siis kiirendus ainult takistab, või isegi peatab pumpamise - ca üle liitri vett ette minevas voolikus surub 0.5G'ga 2.3cm2 pinnale =>>> 0,5kg/2.3cm2 = 0,217 bar?

[taxu]

Ot sul veel suletud ringi ei hakka siis olema, vaid lastakse peale kasutamist välja? Ringsüsteemil pole ju küsimust- niipalju kui ette suunduvat vett takistatakse, sama palju ka taha tagasi minevat vett jälle tõugatakse. Ja kui kuskilt eest õhku vahele ei anna, siis on need tõuge ja tõmme võrdsed.

[Fog]

Mõõtsin pumba ära.
20sek 3.6L ehk 160g/sek
...
Tekkis just küsimus, et kui kiirendan esimesed 7sek 0.5G'ga, et kas siis kah pump jaksab vett ette lükata?

3600/20 ei võrdu 160



Paak on taga, seega su "lahtise" süsteemi "lahtised" otsad on mõlemad taga. Seljuhul ära põe. Võrdle seda aiavoolikuga mille mõlemad otsad pagassis ja keskmine osa ees otsas. Peale ja mahavool nullivad selle "d"efekti.

[Astrona]

3600/20 ei võrdu 160
Paak on taga, seega su "lahtise" süsteemi "lahtised" otsad on mõlemad taga. Seljuhul ära põe. Võrdle seda aiavoolikuga mille mõlemad otsad pagassis ja keskmine osa ees otsas. Peale ja mahavool nullivad selle "d"efekti.

oops kiirustasin arvutusega 180g/L ikka jah.

OK mõistan, tagasivool tõmbab kiirenduse all ette jooksvat vett sama jõuga, mis takistab kiirendusel pealevoolu - seega kiirendus ei mängi rolli, olenemata sellest, et tagasivool lõpeb lahtises paagis

Eriti ei tohiks mõjutada ka see, kui võtan paagi eest või paagi tagant. Ja ka see mitte, kui tagasivool tuleb 20cm kõrgemale paaki. 1. mõte oli, et siit saab kah kuni 50 mbar kaotada.

Eraldi teema on see, et kinnise ringi (ilma paagita) puhul tagasivool läheks pumpa juba X kiirusega, ja pump ei peaks (paagis) seisvat vett kiirendama. (võidax selle energia mis kulub paagis vee keerutamiseks ja niisama mulistamiseks:))

[Fog]

Eraldi teema on see, et kinnise ringi (ilma paagita) puhul tagasivool läheks pumpa juba X kiirusega, ja pump ei peaks (paagis) seisvat vett kiirendama. (võidax selle energia mis kulub paagis vee keerutamiseks ja niisama mulistamiseks:))

Pane paagile õhutihe kork ja saad sama tulemuse.
Tegelikkuses ilmselt ei võida/kaota midagi kuna rõhk pumba ees on tegelikult vastusurve pumba taga ja see nullib ära asja.
Mingil määral võib muutuda "nullrõhk" aga see ei muuda flow-s mitte essugi.

[taxu]

Õhutiheda paagiga tekib vajadus mingi paisuleevenduse järgi. Jälle lisa keerukust.

[Astrona]

Kork teoorias ongi õhutihe. Aga see kui kiirelt sisse voolav vesi paagis rõhku tõstaks, takistaks see juba pumpa.

Kui tagasivool läheb paaki, paagi suudmes on ta surve 0bar, selle voolamise energia sumbub aga paagis, ja ei lähe suunatult pumpa. Kui tagasivool läheb otse pumpa, siis sama el-voolu juures läheb pump rohkem pöördesse ja voolavus kasvab. Kuna isegi kui antud pumbal võtta vool ära, ja see 180ml/s pumbata teise pumbaga, siis käiks 1 pump ringi juba tänu veevoolule. Mida tegi pump - kiirendas vett nullist kuni 180ml/s võideldes vastusurvega 0.1bar. Nüüd kus sisse tuleb vesi kiirusega 180ml/s, tahab pump ikka sama palju tööd teha ja kiirendada vett jällegi 180ml/s võrra 360ml/sek peale, aga kiiruse kasvades vastusurve tõuseb ja pumba effektiivsus kah langeb. Pumba surve tõustes 2x voolavus kasvab 1.4x - 100% ei saa, aga mingi 20-35% võiks voolavust juurde saada, millest oleks arvatavasti ka kasu. Või mis?
Kuidas seda mõõta saaks?

Seda kah et mõõtsin 12V'ga mitte 13.5V nagu sõidu ajal. Graafikult vaadates peaks vastusurve olema suht täpselt 0.1bar. Et 13.5V'ga peaks 200ml/sek vms pumpama.

[taxu]

Mõõta saad ju lihtsalt. Koostad algul testringi, kus lihtsalt jupp voolikut läheb pumba väljundist sisendisse tagasi. Paned vett täis süsteemi ja mõõdad mootori töövoolu. Konkreetse pumba ja vedeliku korral on see ligikaudu pöördvõrdeline pumbatava vedeliku kogusega (su oma toodud diagramm). Võrdluseks sellest piisab. Teiseks koostad siis testringi kus sama voolikujupi vahel ka veel paak. Ja mõõdad siis töövoolu. Kummal variandil on väiksem vool, sellel on järelikult parem efektiivsus. Mu enda 5 senti läheb selle peale, et mingit arvestatavat erinevust ei tule. Aga eks proovi ära.

[Astrona]

Mõõta saad ju lihtsalt. Koostad algul testringi, kus lihtsalt jupp voolikut läheb pumba väljundist sisendisse tagasi. Paned vett täis süsteemi ja mõõdad mootori töövoolu. Konkreetse pumba ja vedeliku korral on see ligikaudu pöördvõrdeline pumbatava vedeliku kogusega (su oma toodud diagramm). Võrdluseks sellest piisab. Teiseks koostad siis testringi kus sama voolikujupi vahel ka veel paak. Ja mõõdad siis töövoolu. Kummal variandil on väiksem vool, sellel on järelikult parem efektiivsus. Mu enda 5 senti läheb selle peale, et mingit arvestatavat erinevust ei tule. Aga eks proovi ära.

Mul jah pumbal lineaarne elektri- ja veevoolu suhe 0.8A @ 250L/h....1A @ 1100L/h.
Ampermeetriga mõõdame siis veevoolu


Ega ma ei oska seda graafikut vist õigesti lugeda - mulle tundub, et pumbas on elektroonika, mis reguleerib voolu juurde just suurematel pööretel, ja piirab voolu, kui vastusurve kasvab ja voolavus väheneb - vastupidiselt tavapärasele elektrimootori voolule.

[taxu]

Sry, vaatasin ise seda voolu/tootlikkuse diagrammi enne valesti- vool ju see sirge tõusev joon. Ehk et ikka suurema vooluga variant on ka suurema tootlikkusega.
Mis seda muutust aga põhjustab on puhas mootori- ja pumbateooria. Mingit elektroonikat küll mängus ei ole. Konkreetsest sõltuvusest järeldan et tegu tsentrifugaalpumbaga? Nendel on jah nii, et kui toru päris kinni panna, siis jääb vaid pumba tühijooksuvool, ehk et kõige väiksem number. Ning väikseima takistuse korral tarbivad jälle enim.

[Astrona]

tsentrifugaal ikka.
Su "5-senti" = õlle? Ja arvestatav erinevus on alates +10% voolavust?

Väga oluline see polegi, aga kui tagant paagi ära viskan ja alles jäävad ainult cooler-radikas-voolikud, et siis poole väiksema veehulgaga, kui peale ei tule ainult värsket jahedat vett, voolavus paraneks ja jahutus kokkuvõttes ei halveneks.

[Maik]

tead, mul oli mingi 4-5 a tagasi senator. ja opelclubis sa arvutasid samamoodi jõhkralt asju. ja sr-is on ka mitu head teemat olnud.

Ma mõtlen,
mitu valemit ja arvutust sa oled selle 5a jooksul teinud :P Ma ise teen ka asju ja absoluutselt 0 arvutust, ei viitsi mõeldagi. arvan,et saab toimima ikka .

täitsa offtopic , sry :P

[taxu]

tsentrifugaal ikka.
Su "5-senti" = õlle? Ja arvestatav erinevus on alates +10% voolavust?

Mul ju ka kirjas et tsentrifugaal!? Milles arusaamatus?
Arvestatav erinevus on minu mõistes selline, mida usaldusväärselt mõõta õnnestub. Ehk et mis on piisavalt suur, et kasutatavate seadmete ja vahendite võimalikke vigu ületada. See aga sõltub konkreetse katse läbi viimisest. Ja ega ma väida et ei või olla tulemus nii või naapidine. Lihtsalt avaldasin arvamust et ei tohiks mõjutada see paak seal vahel. Sest kiirused minu meelest ikka liiga väiksed, et mingist märkimisväärsest kineetilisest energiast saaksime rääkida, võrreldes pumba ringi ajamiseks vajaliku energiaga.
Ja ega siis lõppudelõpuks ongi ju just katse see kust saadakse ainsat tõest infot meid ümbritseva kohta. Teooriaid saab pärast ehitada just nende saadud tulemuste peale ja ümber.