seadistamine teel vs dünos

[GSI]

se on ammu teada asi juba tglt Smile
ilmselt kõikide ylalmainitud ajudega sõidab kiireid autosid...
lihtsalt kasutajasõbralikkus mängib ikkagi rolli!

Ühest asjast ma ei saa aru. Mis on kasutajasõbralikkusel pistmist selle inimesega, kes auto ostab. Ta ostab aju, laseb selle paigaldada ja läheb pinki , kus aju seadistatakse. Siis sõidab edasi ... mis on tal kasutajasõbralikkusega pistmist. Sinna hukka on läinud mitmeid häid autosid, et "teadjamehed" on ise läpaka taha lükanud ja mõned lisaseadistamised teinud. Kui sulle tehakse korralik töötav proge, mille tulemustega sa ise rahul oled, siis ei ole sul vaja seda näppida. Kui teed modifikatsioone mootori juures, lähed uuesti pinki ja see seadistatakse vastavalt. Krt just nii muretu peakski olema aju ostja elu, mitte lõputu tsirkus mööda teid kahesajaga või pidevalt läpakas endal valla, mille tagajärjeks on kõverad kepsud või põlenud auto.

P.S. Ses suhtes pakuvad rahuldavat teenindust ES oma Autronicuga, Amper Hesteciga, mingid rallimehed Moteciga ja Tatech ka vist saab sellega hakkama, kuigi olen midagi kuulnud ka mööda Soome teid hullamisest. Täiendage seda listi, kui teate veel mõnda.

Edit: vabandan teema reostamise pärast, kuid see on ehk mõttematerjaliks teema omanikule, kuidas asju teha võiks ja kelle kasuks otsustada.

[Kuuno]

ma rääkisin juttu oma vaatevinklist kuna ise yritan väheke seadistada! Seetõttu mainisin ära ka kasutajasõbralikkuse
kui se ei ole oluline siis võib misiganes asja sinna peale panna ja kui seda hoolikalt tehakse ei tule pms mingit vahet omanikule...

[GSI]

No päris suur vahe on seadistamises ja kuidas seda teenust pakutakse. Siin aju müümine, ühendamine ja auto käivitamine peaks kõigile müüjatele nagu kögešš mögešš olema. edasine peaks aga olema see, et sinu auto pakitakse treilerile, viiakse kuskile pinki, kus kogenud mees, kes teab mida teeb, seadistab auto sinu soovide (hj) järgi ära. Saad paberi, mis kinnitab tulemust ja sõidad edasi.
Igasugune kahesajaga mööda teid seadistamine on seaduslikkuse ja persedüno taatlematuse tõttu täiesti mõttetu tegevus.

[Raceboy]

Igasugune kahesajaga mööda teid seadistamine on seaduslikkuse ja persedüno taatlematuse tõttu täiesti mõttetu tegevus.

Enne kui sa aju seadistamise teemal nii resoluutselt sõna võtad, võiks asjaga end veidi rohkem kurssi viia.
On mootoreid, mida ei saagi normaalselt paika mujal, kui dünos ja on mootoreid, mida lõplikult saabki vaid teedel paika.

Heh, ja kuidas sinu arvates Markuse auto (Tatechiga) häälestatud on? Siiani puhtalt teedel ja dünos käidi vaid tulemust mõõtmas.

Huvitav, kuidas sinu arvates näiteks aju cruise/light load piirkonnas seadistatakse? Või pole seda tarviski? Väike uudis sulle, seda dünos täpselt paika ei saa, isegi mootoridünos mitte (jah, oman täiesti otseseid kogemusi).

[GSI]

Peep, aga äkki teebki see seadistajast seadistaja see, kui ta suudab reaalselt hinnata, mis juhtub teel ja teeb vastavalt sellele proge, mitte ei sunni auto omanikku kihutama nagu lollakat.
Sinu jutust ja tegelikult olen ka Markusega vestelnud teemal, kuidas tema auto häälestati, kumab läbi õigustus kahesajaga mööda teid kihutamisest.
Miskipärast ei räägi sellest ei Hesteci, Moteci (neid vist ei käigi siin, kõik liialt suured ralliässad) ja Autronicu vennad.
Õige häälestaja, kes sellega aastaid tegelenud, oskab ka erinevaid teeolusid ja temperatuure hinnata, viimase jaoks on õigupoolest olemas siseneva õhu temp. andur.

P.S. Tegelt olen ma ka nii "ülbe" vend, et teatan, et ma ei saa aru, et miks peab Kuuno, kelle prgressi oma auto suhtes ma täielikult respekteerin, ise igast ajusid näppima. Esialgu ei õpita mitte sõprade ega klientide ajude pealt seadistamist, vaid ikka nii, et sa oled mingi respekteeritud tegija esindaja, kes on tõeliselt pika ja tugeva ajalooga näppija õpilane. Sa vaatad kõrvalt, sa omad mingit harid(t)ust antud teemal ja ta toetab sind erinevates otsustes. Mitte nii, et mina olen Lemps Kapa-Kohilast ja hakkan ajusid paigaldama ja nüüd panen nad ka teepeal kuni 250 km/h(rohkem ei ole ei õigustus ega ka naljakas) oma ja teiste elu ja lubasid riskides paika. Minu taadeldud persedüno räägib seda ja teist.

Kui ma aju ostax (mida pean tegema, sest oma müüsin kliendi tungival soovil koos proge ja sisselaskega maha), siis ma ikka ootaks, et mulle müüdaks norm hinnaga asi ja ma maksan mingile firmale arve vastu (vähemalt mingigi vastutus) paigalduse eest ja siis mind viiakse kuskile rullide peale, kus kogenud vend kogu mu investeeringut vaadates oskab öelda palju sealt reaalne on ja palju ta sealt võtta võib ja mina otsustagu, paljuga ma riskida julgen. Pärast saan taadeldud dünost paberi, et mul on niipalju jõudu ja niipalju oli ka mõeldud (kui oli vähem, siis olen mootori ehituses ise kuskil kala pannud ja õige vend oskab ka öelda kus) ja ma ei kipu päev pärast koduõuele jõudmist hirmsasti oma läpakat avama ja ise süüdet ikka varasemaks keerama.

Eelnev ja ka järgnev tekst pole kellegi solvamisena mõeldud ja paluks seda mitte isiklikult võtta. Peep - olen ka ise erinevate häälestamiste telgitagustega tuttav ja jah olen ka tuttav erinevate lean/rich piirkondadega, mida propellerlahendustega dünos ei lahenda - seal tulevadki kogemused mängu. See et neid ei saa seal täpsete numbritega lahendada, ei ole vabandus et viia klient illegaalsetel kiirustel maanteele.

Vabandan Veskilikult pika teksti pärast ja BBC ei ole ainuke lahendus

[Raceboy]

Võiks teemale spliti juba ammu teha
Mina pole sõnanagi öelnud, et teedel peab 200ga kihutama. Meil on olemas (seni veel vähemalt) näiteks Raadi lennuväli, kuhu eeslolevatel päevadel samuti häälestama lähen. Põhjuseks 4WD düno puudumine. Ja pärast Maksimi juurde düno tekkimist olen seal päris mitme autoga käinud. Dünos saab 99% juhtudest paika WOT ala, aga keskmised load-site'd tuleb steady-state düno puudmise tõttu IKKA teedel häälestada.

Õige häälestaja, kes sellega aastaid tegelenud, oskab ka erinevaid teeolusid ja temperatuure hinnata, viimase jaoks on õigupoolest olemas siseneva õhu temp. andur.

Ja rõhutaks veelkord, siiani POLE leiutatud programmi, mis suudab kogu asja ise paika panna. Kütusetabel on kõige lihtsam asi ja selle jaoks on toimivaid lahendusi kümneid.
On mõned lahendused, millega saab näiteks süütetabelit häälestada (IonSense ja otsene silindrirõhu mõõtmine), aga need asjad on millegipärast jäänud häälestajatele kas kättesaamatuks või pole neid omaks võetud. Pealegi on enamik taolistest seadmetest kasutusel autotootjate juures.

Miskipärast ei räägi sellest ei Hesteci, Moteci (neid vist ei käigi siin, kõik liialt suured ralliässad) ja Autronicu vennad.

See, kui ei räägita, ei tähenda, et ei sõideta.
Ja tundes kodanik Raidamit tean ka seda, kuidas ilmuvad ja kuidas saavad paigaldatud Moteci ja GEMSi ajud rallikatele (neid on kokku mingi 15tk Eestis).


Ja see kogemuste jutt? Teooria on sul hea, aga praktika näitab midagi muud.
Algul väitsid, et Eestis polegi ühtki kogemustega häälestajat, nüüd tekkisid juba mõned erandid. Mina väidan, et Eestis on vähemalt 7-8 kogemustega häälestajat. See jutt, et pane auto treiale ja sõida Soome on minu meelest puhas BS. Autosid on vaja suhteliselt tihti (erinevate modifitseerimiste tagajärjel) ümber häälestada ja millega õigustada seda aja ja rahakulu, kui Eestis on antud ajul esindaja/paigaldaja/häälestaja vms olemas?
Ja üldse, mis on su kogemuste jutu point? Aga Kuuno äkki tahab ise "igast ajusid näppida"?

Tegijaks saadakse mitte pulkhaaval kellegilt õppides, vaid sellele lisaks ka oma ajusid kasutades.

[henri]

Muideks see steady-state düno saab retarderi paigaldamisega. Üldiselt retarderiga rullidel dünod kannatavad "hoida" tublisti üle 500hj. Täpsus loomulikult annab soovida. Kui täpsust vaja taga ajada siis tuleb osta kvaliteet mootoridüno millede hinnad ei alga mitte $10k(tavaline mootoridüno), vaid $100k. Kahjuks pole eestis piisavalt klientuuri et sellised high-end seadmed end ära tasuksid.

Ja Raadi lennuväljal on kihutatud ka 260+km/h kiirusega, et testida kui kõrgele EGT võib pika koormuse ajal tõusta. Ja seda rullidel testida ei saa, pöörded saavad liiga kiiresti otsa.

Siis tahan mainida et peale kütusetabeli (rpm vs load) on veel miljon muud tabelit mis määravad samuti kütusekogust. Kogenud inimesel võtab see suht vähe aega, ja vähekogenud ei suuda nendega midagi peale hakata. Need "muud" tabelid on dailydriveri omamisel vägagi suure tähtsusega. Ka süütel on peale rpm vs load tabeli veel teisigi, kuid need ei oma niivõrd suurt tähtsust.

Siis nagu juba mainiti on kõige õigem põlemiskabris toimuvat jälgida piesoelektrilise rõhuanduriga. Need on integreeritud spets küünalde külge ja piisavalt täpse anduri korral teed kindlaks ka kõige väiksema detonatsiooni, ning ka light load alas suudad määrata parima süütenurga. http://www.piezocryst.com/pressure_sensors.php

[Raceboy]

Eestis on olemas high-end klassi mootoridüno ja seal küljes on hetkel ka üks päris kõva mootor.

[henri]

Tahaks näha... Ma arvan et see on tavaline Water brake dyno.

Mõni näide high-end komplektist.

1,250 Hp AC Dynamometer Kit. 1,250 Hp kit includes: 460-volt AC absorber, load cell for (customer supplied) torque reaction table, DYNOmite-Pro data acquisition computer, electronic load control drive, programming interface, regenerative inverter, 28-channel data harness, and manual. (Other power ranges from 1/3 to 1,250 Hp available - call.)

$539,500*

Et miks siis AC dyno on hea? AC (Alternating Current) Absorbers offer the ultimate in electronic load control. Besides lightning fast response, these motor/generators can deliver nearly full torque braking all the way down to zero RPM (with optional encoders) - especially useful for testing electric motors, etc. Most of the AC applications can also be designed to “motor” the test engine. In addition to providing a convenient way to start the engine, motoring allows testing its frictional cranking loads.

[Kuuno]

P.S. Tegelt olen ma ka nii "ülbe" vend, et teatan, et ma ei saa aru, et miks peab Kuuno ise igast ajusid näppima. Esialgu ei õpita mitte sõprade ega klientide ajude pealt seadistamist, vaid ikka nii, et sa oled mingi respekteeritud tegija esindaja, kes on tõeliselt pika ja tugeva ajalooga näppija õpilane.

Sellega on tõesti nii, et kuna mind huvitab seadistamine, siis tegeln sellega niipalju kui saan...
Oli ka plaan soomes käia ja mingil määral seda ka tegin kuigi kõik polnud päris 100% plaanimööda...
Kust se kogemus tuleb kui kohe ei saa kellegi õpipoisiks minna?
siiani häälestatud autodega olen rahul ja kavatsen asjaga ka edais tegeleda...!

Olen nõus et teepeal ei ole parim variant häälestada eriti kui jõud läheb sinna 500+ hp kanti, aga seda tehakse ja kogu maailmas...

Nagu mainiti on ka meil maximi düno ja kõik vajaliku saab seal ära teha...

[Kuuno]

Tahaks näha... Ma arvan et see on tavaline Water brake dyno.

teeme mõned poisid kuulsaks siis :D
http://panter.planet.ee/mdyno/

[henri]

Oleks võinud kohe õelda et räägite http://www.otter-ag.ee/index.html dynost.

Ei ole teadlik antud firma dynodest kuid water brake komplete kit 750kw jaoks peaks jääma $60k juurde (Eestis arvatavasti rohkem). Ja selline dyno on eesti suurust arvestades ratsionaalsuse viimane piir, kes see ikka oleks nõus maksma pea 10x rohkem et mõõtmisi saaks täpsemalt teostada.

[Raceboy]

Seal on tegemist Froude Engineeringu dünoga, mis erineb veidi odava otsa vesipiduriga mootoridünodest.

Selle hind on kallis, kuid asi on ostetud teaduslikel, mitte ärilistel eesmärkidel. Teiste mootorite dünotamine aitab lihtsalt väljaminekut leevendada.

[marten28]

Lööge näkku või makku, aga inimestel kes taaltemisel ja kalibreerimisel vahet teevad, kriibib lihtsalt rämedalt kui kasutatakse sõnapaari taadeldud düno/stend vms - ei ole sellist asja nagu on TAADELDUD DÜNO/STEND. Neid seadmeid VÕIB ja PEAKSKI kalibreerima aga peaaegu kindlalt võib öelda, et neid ei saa TAADELDA. 99,998 % et maailmas pole ühtegi TAADELDUD DÜNOSTENDI.
See on umbes sama kui rääkida sepistatud pihustitest või kepsude voolavusest.

Nüüd jutt mootori settingute leidmiset:
Ei ole eriline teadlane ja spetsialist, aga antud stendiga (Otter AG) kus mul mootor vahel tuksub peaks tegemist olema omaaegse si..amaja laega. Ehs siis suht kõva sõna. Igal asjal on oma eelised ja puudused.
OK ilmselt on kõige parem selline stend mis on sisuliselt generaator ja voolu lastakse vooluvõrku tagasi - siis jääb meeletu soojusenergia juhtimine ära (eelmine katsetus ja 1,5 tonni veel oli 42 C kraadini soojenenud). Kuid ka sellisel stendil on omad puudused - võta kasvõi HIND. Viletsama elektroonika korral võib süsteem minna ka võnkuma. Seda eriti ühtlasel koormusl ja mingite mehaaniliste kalade tõttu. Uuemad stendid ilmselt suudavad juba vältida sellist olukorda.

Antud stendi puuduseks on see, et ta on mõeldud kõrgemapöördeliste mootorite jaoks (kuni 14 000 rpm oli vist) - tegelikult pole see puudus vaid eripära - ning seetõttu ei jaksa ta minu mootorit alla 3000 rpm lihtsalt kinni hoida.
Teine puudus on reageerimiskiirus - kui tühikäigult pöördesse lasta (ja see mootor ikka läheb väga väga kiiresti pöördesse) - siis ei suuda stend piisavalt kiiresti reageerida ning saabub pööretepiiraja.

Nagu Peep mainis on tänaval sõites omad eelised (minu teadmised sinna ei küüni). Rullstendide eelis on vist ainult operatiivsus. Samas mõne päeva jagu tööd ja mootoristend peaks juba ennast seejuures ära tasuma - kasvõi on võimalik simuleerida täispöördel ja täiskoormusel sõitu (ja pikka aega).

[Silwer]

Õige seadistus oleks selline kus dünos seadistatakse enamik ära ja siis edasi tuleb autot ikkagi teel seadistada kuna dünos lihtsalt ei suuda kõiki olukordi läbi mängida. Lisaks on mõtetu loota et vaid ühest seadistamisest piisab. On vaja ju ka erinevatel temperatuuridel käivitused paika saada, külmast peast rikastused jne.

Kui ikka väljas on +25 kraadi seadistamise ajal siis -25 kraadi käivituse seaded pannakse küll suht huupi.