riceboy kirjutas:Tavaline CO2 tulekustuti võtke ja laske sahmakas vahetult enne starti vahejahuti peale.
Välja tuleb "kuiv jää" temperatuuril -78.5° C
400m aeg võib kukkuda 0.5 või isegi 1 sekund
Nii palju ta kyll ei kuku , olen ise proovinud.
Water Injection
Nii palju ta kyll ei kuku , olen ise proovinud.
Kiireim Mazda Eestis.
http://www.mazdaklubi.com/foorum/viewtopic.php?t=15
http://www.fmhooldus.ee
Tel:56 655 093
http://www.mazdaklubi.com/foorum/viewtopic.php?t=15
http://www.fmhooldus.ee
Tel:56 655 093
Re: Water Injection
Arvan et lisandub rohkem hp-sid ja Väliselt jahutage turboradikat millega tahes.ragz kirjutas:Hakkas mind siis selline asi huvitama nagu Aquamisti Water Injection süsteeme. Ühel kutil õnnestus powerit suht edukalt kasvatada. Enne Aquamisti installimist oli 268hj ja Aquamisti lisamisega 290hj
Ragnar
Alustasin kolm aastat tagasi ja võibolla järgmine aasta on omatehtud veepritse peal (mootori sisse)
Algul keemiast, H2O molekul on kuradi püsiv ja ei lagune loomulikult enne temperatuuri 2100 C ( Seega muutub auruks ja jahutab kolbi ja aur väljub sumbutist ) ei mingit pauerit? Sellepärast kasutatakse nitrot N2O. (ok üks hapniku molekul aga milleks lämmastiku kahe molekuliga raisata põlemiskambri ruumala )
Aga kui kasutada H2O2 (vesiniku-kaks-hapniku-kaks) 3% on müügil apteegis valad haavale mullitab ja kanga värvimisel kasutatakse 80-90% -list. Autole kasutatakse vahekorras 100 liitrit bentsu 40 liitrit vett.
Põhimõttel roostevaba paloonis (hapnikuga survestus asendab veepumpa) sealt veeradikasse eelsoendus 90 C-ni (audi veeradikal on sees automaatkasti toru mida saab kasutada ) ja sealt pihustile (pihusti impuls töötab paraleelselt bensu pihustiga).
Kraani keeran ise lahti kui tahan ja turbo töötab nagunii kõikaeg.
Pihusti pritsib vee turbo külma otsa võlli pihta ja turbo muutub 150 000 pöördaga vee tolmuks, turbost väljuv õhk on 150 C kuum seega muutub auruks ja saab kätte liigse hapniku molekuli.
Edasi läheb keemiaks H2O ei lagune aga H2O2 laguneb alates 130 C kui lagundajaks on ( Mg, Mn vöi vask ) mina tegin turbo radika sellepärast vasest ( ja sellepärast ka vee ettesoendus ) ( sama meetodit on kasutatud kõrgsurve kateldel ) ja kursk lendas õhku sammuti näiliselt süütu vee kokkupuutel vask tihendi seibidega.
Lisada tuleb ainult temperatuuri . ja survetõus radikas on ~30% seega turbast tuleb näiteks 1,6BAR siis sisselaske kolektorisse läheb 2,0 BAR
Selle meetodiga peaks kätte saama üle 90 % mõlemad hapniku molekulid seega nitrost topelt kasulikum ja möned vesiniku molekulid mis vase mõjul lahti keesid annavad natuke lisa jõudu (pauk kaas on väga terav ) aga teda lisandub väga vähe (kaks H molekuli on 14,2% mahust)
Võidud on meeletult lisa hapniku ( bentsuga /kütusega on lihtsam) lisaks teeb vask radikas veel paar imetrikki lämmastikuga
Õhus on ~78% N sellest 20-40% on NO ja NO2 mis vask radikas temperatuuril üle 70 C muutub NO2 ja N2O4 (lisa O imeb vee küljest ) ja see osa NO2 on ka hea moodustunud lisand kolvi peal.
Tegelikult on idiootide jaoks olemas ka NH3 paras lõhkeaine ja laiali lööb kõik selle pärast mina valin vee. mitte nitro ( nitrod on vabalthingavatele)
---
on ka autosid mis sõidavad kõrge boostiga suurema CR'iga ilma WI'ta..ok vbl söön oma sõnu sest kohe pole näiteid tuua aga samas raamatus oli kah vist yx näide..proovin leida midagi...
lihtsalt kysimus et miks mõned seda kiidavad ja teised jälle ei kiida ni palju...wrc tehnika on muidugi tasemel ja seal ei kasutata midagi niisama
lihtsalt kysimus et miks mõned seda kiidavad ja teised jälle ei kiida ni palju...wrc tehnika on muidugi tasemel ja seal ei kasutata midagi niisama
-
epic_metal
- Postitusi: 36
- Liitunud: 28.09.2005 19:00
Ei tea palju sina küll seda vett sinna soovid lasta?
Tavaliselt on need kogused liiga tühised et surveaste muutuma hakkaks.
Kõrge CR-i ja ülelaadega on vesi suht hea. Madaldab EGT-d ning suurendab heitgaasi inertsi (omab rohkem kineetilist energiat). Samas pärsib ka detonatsiooni. Miinuseks on see et veepaak peab kütusepaagiga pea sama suur olema. Ning mis siis kui vesi otsa saab?
Sellel teemal on jahutud palju, võib lugeda lõppenuks.
Kütuse, surveastme ja ülelaade kohta võib tuua näite 1988 aasta Honda 1.5l V6 turbo mootorist. Surveaste oli 9.4, boosti 2.5bar-i ning sõitis 100 oct kütusega (fatkid pärinevad Honda R&D poolt avaldatud artiklist) ning detonatsioonist polnud haisugi. Mootoritel polnud terve hooaeg ühtegi probleemi. Hetkel on aga põlemiskambri disainid veelgi efektiivsemad ja põmst taluksid veelgi suuremat boosti.
Tavaliselt on need kogused liiga tühised et surveaste muutuma hakkaks.
Kõrge CR-i ja ülelaadega on vesi suht hea. Madaldab EGT-d ning suurendab heitgaasi inertsi (omab rohkem kineetilist energiat). Samas pärsib ka detonatsiooni. Miinuseks on see et veepaak peab kütusepaagiga pea sama suur olema. Ning mis siis kui vesi otsa saab?
Sellel teemal on jahutud palju, võib lugeda lõppenuks.
Kütuse, surveastme ja ülelaade kohta võib tuua näite 1988 aasta Honda 1.5l V6 turbo mootorist. Surveaste oli 9.4, boosti 2.5bar-i ning sõitis 100 oct kütusega (fatkid pärinevad Honda R&D poolt avaldatud artiklist) ning detonatsioonist polnud haisugi. Mootoritel polnud terve hooaeg ühtegi probleemi. Hetkel on aga põlemiskambri disainid veelgi efektiivsemad ja põmst taluksid veelgi suuremat boosti.
-
epic_metal
- Postitusi: 36
- Liitunud: 28.09.2005 19:00
nojah, a kui asi on nii piiri peal et ainult vesi hoiab ära detonatsiooni tekke, siis peab kuskilt midagi järgi andma, kas siis boosti alandada või süüdet hilisemaks keerama vms. muidugi, kui seda kasutada dragil, siis saab paaki täita ja ka rinkal samamoodi, sest kui paljud ikka sõidavad maha terve paagi bensu ühe sõiduga,kui just tegu ei ole ralliga maanteedel, kus tankida saab ainult selleks mõeldud kohtades,kuigi olen oma silmaga näind kuidas üks rallikas tee ääres end kankust jootis. ok, pikk jutt,sitt jutt
Vaene tudeng, tuunin nuudli ja õlle eest
Vee sissepritse on kasutuses sport autodel.Asi on seda väärt et paljudes klassides on tehniliste tingimustega vee sissepritse keelatud.Suurtel bagidel divison 3 olen näinud kasutusel kaks aknapesu pumpa järjestiku.Kuhu täpselt pihustas ei osanud tähelepanu pöörata.
Viimati muutis silver7, 04.08.2008 7:50, muudetud 1 kord kokku.
See teema on siin kuidagi soiku jäänud, ja üldse tundub, et eestis hoitakse sellest eemale - on ainult üksikud autod ja tskilid millel vesipritse töötab.
Võtaks teema uuesti üles. Ja üritaks konstruktiivsem olla. Google'is on antud teema kohta turbodega seoses 100000 lehte, mis on näiteks ainult 10x vähem kui kütuse pritsungi lehti.
Tean, et ka eestis üsna populaare raamatu "maximum boost" autor Bell ütleb, et veepritsung on ainult vabandus enne tegemata tööle, aga samas ei selgita ta seda mõtet pikemalt. Kindlasti on olukordi, kus veeprise kasutusele võtt on õige tee, ja kindlasti vajab see pikemat arutamist kui need aastatagused mõned postitused.
On autosid, kus veepritsung asendab vahejahutit.
On ka autosid, kus on veepritsung ja puudub jahutusvedelik.
Mind häirib kõige rohkem see, et autol on siis 1 süsteem juures, mida ehitada, hooldada, jälgida ja tankida, ja mis on jalus kui vaja muude asjadega toimetada, rääkimata sellest et ta ka kaalub ju midagi (klaasipesu näiteks viskasin minema). Ja kui vesipritsungi süsteem veab alt, on kadunud suur detonatsiooni ära hoidja ja ka jahutussüsteemist on kah 1 osa kadunud. Turbo-pritsung kapotti all niigi 10x rohkem juppe kui tavalisel karpa-NA-jagaja masinal.
Kindlasti pole mõtet paigaldada WI (water injection), kui on võimalus IC panna ja suudetakse mootorit jahutada ja detonatsioon ära hoida, ning turbo töötab oma effektiivses ala.
Minu masina puhul näiteks kuna plaanin 500hj vms oma 1.8L mootorist, siis ei saa öelda, et WI oleks ainult vabanduseks. See on sama võimsustase, mis 4L mootoril oleks 1111hj - seega tegemist ei ole väikse pingutusega.
Tean, et mõne hooaja on antud moto vastu pidanud ka 600hj'ga ilma vesipritsuta, aga ega seegi masin lihtsam polnud kui minu masin + vesipritsu. Alternatiiv oleks ka veel E85, mis tõstaks detonatsiooni piiri kaugemale, aga see on teine teema, ja pole ka lihtsam lahendus.
Pealegi võtab veepritse koormuse ära jahutussüsteemilt, ja saaksin jätkata praeguse jahutusega.
On öeldud, et masina, millel 12:1 segu, võib panna tööle 14:1 seguga, kui jahutajana lisada rikastava bensiini asemele vett (mis on natuke odavam
).
Kui rääkida WI'st tuleb rääkida ka vee ja metanooli 50:50 segust, mis on üldiselt Wi süsteemides kasutusel. Seal tekib see effekt, et kui lisada vett nii palju kui temast veel kasu on, tuleb piir, kus rohkem pole mõtet - peale seda mahub aga sisselaske õhku veel sama palju metanooli, mis omakorda lisab teise taseme jahutust - ehk metanool ja vesi ei võitle oma vahel ruumi pärast.
Kurdetakse põhiliselt veepritse süsteemi tõrkumise tagajärgede ohtlikkusest, aga samas juhtub see siis kui võtta seda liiga lõdvalt. Kütuse juhtimise tõrked on samuti ohtlikud. Seega kui võtta vee pihustamist sama tõsiselt, ei tohiks probleeme olla.
on vaja
* pumpa + juhtmeid + releed
* pihusteidnende valimine on pikem teema
* lülitit, milleks võib olla ka rõhu-lüliti või Standalone aju vms
* paaki + voolikuid + stutseja siis turvalisuse huvides võiks olla
* tuluke, kui paagis vähe vett* tuluke, kui pump töötab
* tuluke, kui pihusti pihustab - juhul kui elektriline
* veesurve näidik
ja veel parem kui oleks mingi veesurve lüliti, mille puhul masinal üldse turborõhku üles ei lastaks.
Arvan, et sellest piisaks, et asi oleks turvaline.
Nagu kütuse puhul, on ka siin oluline täpne seadistus. Enamlevinud on düüsid. Ise pooldaks aga elektrilist pihustit, mille juhtimise signaal võetakse kütuse pihustilt, et asi oleks automaatselt proportsioonis sisse tulnud õhukoguse ja kütuse kogusega. Samas tuleks arvestada ka õhu sisselaske surve suurenemise tõttu vähenevast veekogusest, aga nagu aru olen saanud, siis kas 2% vett või 2.5% vett, ohtlikult olulist vahet ei tee.
Valmis komplektid saab eestisse 200-1000$ eest. Ja kindlasti on võimalik hoolikalt valides panna korralik süsteem tööle ka 1000-2000eeku investeerides. (mitte korralik, mis kasutab 100% klaasipesu süsteemi tuleb muidugi odavam
aga see kah off topic)
põhiliselt tahaks vastandlikke arusaamasid kuulda
teema jätkub kunagi...
Võtaks teema uuesti üles. Ja üritaks konstruktiivsem olla. Google'is on antud teema kohta turbodega seoses 100000 lehte, mis on näiteks ainult 10x vähem kui kütuse pritsungi lehti.
Tean, et ka eestis üsna populaare raamatu "maximum boost" autor Bell ütleb, et veepritsung on ainult vabandus enne tegemata tööle, aga samas ei selgita ta seda mõtet pikemalt. Kindlasti on olukordi, kus veeprise kasutusele võtt on õige tee, ja kindlasti vajab see pikemat arutamist kui need aastatagused mõned postitused.
On autosid, kus veepritsung asendab vahejahutit.
On ka autosid, kus on veepritsung ja puudub jahutusvedelik.
Mind häirib kõige rohkem see, et autol on siis 1 süsteem juures, mida ehitada, hooldada, jälgida ja tankida, ja mis on jalus kui vaja muude asjadega toimetada, rääkimata sellest et ta ka kaalub ju midagi (klaasipesu näiteks viskasin minema). Ja kui vesipritsungi süsteem veab alt, on kadunud suur detonatsiooni ära hoidja ja ka jahutussüsteemist on kah 1 osa kadunud. Turbo-pritsung kapotti all niigi 10x rohkem juppe kui tavalisel karpa-NA-jagaja masinal.
Kindlasti pole mõtet paigaldada WI (water injection), kui on võimalus IC panna ja suudetakse mootorit jahutada ja detonatsioon ära hoida, ning turbo töötab oma effektiivses ala.
Minu masina puhul näiteks kuna plaanin 500hj vms oma 1.8L mootorist, siis ei saa öelda, et WI oleks ainult vabanduseks. See on sama võimsustase, mis 4L mootoril oleks 1111hj - seega tegemist ei ole väikse pingutusega.
Tean, et mõne hooaja on antud moto vastu pidanud ka 600hj'ga ilma vesipritsuta, aga ega seegi masin lihtsam polnud kui minu masin + vesipritsu. Alternatiiv oleks ka veel E85, mis tõstaks detonatsiooni piiri kaugemale, aga see on teine teema, ja pole ka lihtsam lahendus.
Pealegi võtab veepritse koormuse ära jahutussüsteemilt, ja saaksin jätkata praeguse jahutusega.
On öeldud, et masina, millel 12:1 segu, võib panna tööle 14:1 seguga, kui jahutajana lisada rikastava bensiini asemele vett (mis on natuke odavam
).Kui rääkida WI'st tuleb rääkida ka vee ja metanooli 50:50 segust, mis on üldiselt Wi süsteemides kasutusel. Seal tekib see effekt, et kui lisada vett nii palju kui temast veel kasu on, tuleb piir, kus rohkem pole mõtet - peale seda mahub aga sisselaske õhku veel sama palju metanooli, mis omakorda lisab teise taseme jahutust - ehk metanool ja vesi ei võitle oma vahel ruumi pärast.
Kurdetakse põhiliselt veepritse süsteemi tõrkumise tagajärgede ohtlikkusest, aga samas juhtub see siis kui võtta seda liiga lõdvalt. Kütuse juhtimise tõrked on samuti ohtlikud. Seega kui võtta vee pihustamist sama tõsiselt, ei tohiks probleeme olla.
on vaja
* pumpa + juhtmeid + releed
* pihusteidnende valimine on pikem teema
* lülitit, milleks võib olla ka rõhu-lüliti või Standalone aju vms
* paaki + voolikuid + stutseja siis turvalisuse huvides võiks olla
* tuluke, kui paagis vähe vett* tuluke, kui pump töötab
* tuluke, kui pihusti pihustab - juhul kui elektriline
* veesurve näidik
ja veel parem kui oleks mingi veesurve lüliti, mille puhul masinal üldse turborõhku üles ei lastaks.
Arvan, et sellest piisaks, et asi oleks turvaline.
Nagu kütuse puhul, on ka siin oluline täpne seadistus. Enamlevinud on düüsid. Ise pooldaks aga elektrilist pihustit, mille juhtimise signaal võetakse kütuse pihustilt, et asi oleks automaatselt proportsioonis sisse tulnud õhukoguse ja kütuse kogusega. Samas tuleks arvestada ka õhu sisselaske surve suurenemise tõttu vähenevast veekogusest, aga nagu aru olen saanud, siis kas 2% vett või 2.5% vett, ohtlikult olulist vahet ei tee.
Valmis komplektid saab eestisse 200-1000$ eest. Ja kindlasti on võimalik hoolikalt valides panna korralik süsteem tööle ka 1000-2000eeku investeerides. (mitte korralik, mis kasutab 100% klaasipesu süsteemi tuleb muidugi odavam
aga see kah off topic)põhiliselt tahaks vastandlikke arusaamasid kuulda
teema jätkub kunagi...
slyy2048
WhatsApp: +6281339093884
12.0s CA18DET
WhatsApp: +6281339093884
12.0s CA18DET