See teema on siin kuidagi soiku jäänud, ja üldse tundub, et eestis hoitakse sellest eemale - on ainult üksikud autod ja tskilid millel vesipritse töötab.
Võtaks teema uuesti üles. Ja üritaks konstruktiivsem olla. Google'is on antud teema kohta turbodega seoses 100000 lehte, mis on näiteks ainult 10x vähem kui kütuse pritsungi lehti.
Tean, et ka eestis üsna populaare raamatu "maximum boost" autor Bell ütleb, et veepritsung on ainult vabandus enne tegemata tööle, aga samas ei selgita ta seda mõtet pikemalt. Kindlasti on olukordi, kus veeprise kasutusele võtt on õige tee, ja kindlasti vajab see pikemat arutamist kui need aastatagused mõned postitused.
On autosid, kus veepritsung asendab vahejahutit.
On ka autosid, kus on veepritsung ja puudub jahutusvedelik.
Mind häirib kõige rohkem see, et autol on siis 1 süsteem juures, mida ehitada, hooldada, jälgida ja tankida, ja mis on jalus kui vaja muude asjadega toimetada, rääkimata sellest et ta ka kaalub ju midagi (klaasipesu näiteks viskasin minema). Ja kui vesipritsungi süsteem veab alt, on kadunud suur detonatsiooni ära hoidja ja ka jahutussüsteemist on kah 1 osa kadunud. Turbo-pritsung kapotti all niigi 10x rohkem juppe kui tavalisel karpa-NA-jagaja masinal.
Kindlasti pole mõtet paigaldada WI (water injection), kui on võimalus IC panna ja suudetakse mootorit jahutada ja detonatsioon ära hoida, ning turbo töötab oma effektiivses ala.
Minu masina puhul näiteks kuna plaanin 500hj vms oma 1.8L mootorist, siis ei saa öelda, et WI oleks ainult vabanduseks. See on sama võimsustase, mis 4L mootoril oleks 1111hj - seega tegemist ei ole väikse pingutusega.
Tean, et mõne hooaja on antud moto vastu pidanud ka 600hj'ga ilma vesipritsuta, aga ega seegi masin lihtsam polnud kui minu masin + vesipritsu. Alternatiiv oleks ka veel E85, mis tõstaks detonatsiooni piiri kaugemale, aga see on teine teema, ja pole ka lihtsam lahendus.
Pealegi võtab veepritse koormuse ära jahutussüsteemilt, ja saaksin jätkata praeguse jahutusega.
On öeldud, et masina, millel 12:1 segu, võib panna tööle 14:1 seguga, kui jahutajana lisada rikastava bensiini asemele vett (mis on natuke odavam

).
Kui rääkida WI'st tuleb rääkida ka vee ja metanooli 50:50 segust, mis on üldiselt Wi süsteemides kasutusel. Seal tekib see effekt, et kui lisada vett nii palju kui temast veel kasu on, tuleb piir, kus rohkem pole mõtet - peale seda mahub aga sisselaske õhku veel sama palju metanooli, mis omakorda lisab teise taseme jahutust - ehk metanool ja vesi ei võitle oma vahel ruumi pärast.
Kurdetakse põhiliselt veepritse süsteemi tõrkumise tagajärgede ohtlikkusest, aga samas juhtub see siis kui võtta seda liiga lõdvalt. Kütuse juhtimise tõrked on samuti ohtlikud. Seega kui võtta vee pihustamist sama tõsiselt, ei tohiks probleeme olla.
on vaja
* pumpa + juhtmeid + releed
* pihusteidnende valimine on pikem teema
* lülitit, milleks võib olla ka rõhu-lüliti või Standalone aju vms
* paaki + voolikuid + stutseja siis turvalisuse huvides võiks olla
* tuluke, kui paagis vähe vett* tuluke, kui pump töötab
* tuluke, kui pihusti pihustab - juhul kui elektriline
* veesurve näidik
ja veel parem kui oleks mingi
veesurve lüliti, mille puhul masinal üldse turborõhku üles ei lastaks.
Arvan, et sellest piisaks, et asi oleks turvaline.
Nagu kütuse puhul, on ka siin oluline täpne seadistus. Enamlevinud on düüsid. Ise pooldaks aga elektrilist pihustit, mille juhtimise signaal võetakse kütuse pihustilt, et asi oleks automaatselt proportsioonis sisse tulnud õhukoguse ja kütuse kogusega. Samas tuleks arvestada ka õhu sisselaske surve suurenemise tõttu vähenevast veekogusest, aga nagu aru olen saanud, siis kas 2% vett või 2.5% vett, ohtlikult olulist vahet ei tee.
Valmis komplektid saab eestisse 200-1000$ eest. Ja kindlasti on võimalik hoolikalt valides panna korralik süsteem tööle ka 1000-2000eeku investeerides. (mitte korralik, mis kasutab 100% klaasipesu süsteemi tuleb muidugi odavam

aga see kah off topic)
põhiliselt tahaks vastandlikke arusaamasid kuulda
teema jätkub kunagi...