Karburaatormootori ülelaadimine

[rookierice]

Tuli "ühel heal päeval" mõte panna turbo sellisele pullile asjale nagu VAZ, palju ülelaaderõhku loomulikult kasutada ei saaks,sest muidu peaks tegema tõsisemaid ümberehitusi mootori sisemuses. Olen veel vähe lugenud ja uurinud ning seega arvan julgelt,et 0,4 bari ülelaaderõhk ei tapaks kedagi/midagi, pööretega tuleks kah mõistlikult ümber käia.
Aga kuidas lahendada toitesüsteem? kõige lihtsam on karburaator sisselasketorustikku sisse ehitada? Siis on ainult hilisem reguleerimine raskem aga siesmisi ümberehitusi vähem vaja teha kuna karburaator ei pea töötama rõhuga? Kuna siin on kõik turbode alal fännid või lausa asjatundjad siis loodan,et leidsin oma küsimustele lõpuks ometi õige koha.
Mis puutub lada "tuunimise" mõtetusse,siis maitse asi,minu esimene subwoofer oli King Audio, esimene ise valmistatud toit võileib jne,ei tahagi kohe hakata väga kiireid ja väga vihaseid autosid ehitama,lada puhul on riskid väiksemad(materjaalsed).
Tahaks hea õnne korral jõuda kiirendusega 10sekundi piirimaile 0-100km/h, pöördemomenti ning võimsust 25-30% lisaks pole ka paha,aga kui ka veidi vähem tuleb,pole hullu midagi.

[Kuuno]

karburaatormootori puhul on enamasti 2 lahendust draw through ja blow through.
draw through tõmbab kytet läbi karburaatori ja blow through puhul antakse kytet peale peale karburaatorit ja turbot.
Kergem teha peaks oelma esimene variant aga teine on kasulikum.
Kytuse kogust saab kontrollida surve regulaatoriga(teise puhul)
esimese variandi puhul määravad kytuse koguse düüside suurused.
Jama on draw through systeemi puhul see et kytus peaks tulema ylevalt alla koguaeg...aga turbo ehituse tõttu ei saa seda teha ja võivad tekkida ebayhtlased mootori töötamis hetked.

piltlikult on asi nii et kõigepalt karburaator-turbo-mootor
yheljuhul antakse kytust karburaatori juurest teisel juhul peale turbot!

sai veidi segane aga loodan et aitab midagi ja tekitab uusi küsimusi!

[rookierice]

Draw through töötab peamiselt mehaanilise kompressoriga,siis pannakse otse sisselaskekollektori ja karburaatori vahele kompressor. Turbo puhul asi keerukam ja ka ohtlikum ning väidetavalt ei mõju kütus mitte hästi turbolaaduri tervisele.
Aga ma ei saa aru miks blow through süsteemi puhul,mis mulle kõige mõistlikum tundub,kütust lisada on vaja,õhk käib ju läbi karburaatori nagu muiste,kui terve karburaator sisselasketorustikku ehitada, ei pea teda ka survele töötamiseks ümber ehtiama,sest väljaspool korpust on samarõhk. Ja mida rohkem õhku karburaatorist läbi käib,seda rohkem kütust antakse ka peale, tuleb lihtsalt segu piisavalt rikkaks keerata.
Olen ma millestki valesti aru saanud
http://www.vs57.com/kaiser.htm siin on ka karburaator sisselasketorutsikus.

[spinna]

Veel üks lisaküsimus : kust selliste mossede-ladade ja ka teiste ainult vabalthingavate aparaatide turbiinidega varustmisel sobilikud lahked nukkvõllid leitakse? Ilma nukkvõlli vahetuseta pidavat efekt väga minimaalne olema.
Teema ise on huvitav, arutleks siis seda Lada ülelaadimise võimalust/võimatust täies mahus.

[jeff01]

kui kogu segu läbi karpa imeda, kas siis karburaator võib turbost madalamal asetseda? Lugu selline, et netis kõik variandid sellised et karpa on turboga vähemalt samal kõrgusel ja tavaliselt kõrgemal, turbogurud räägivad et mingit vahet pole aga omale tundub sellisel juhul käivitusmoment kahtlane, kui karpa peaks turbost madalamal asetsema
Soov oli siis chevette peal karpa-turbo projekti proovida aga jäi katki kuna stock mootorist saadav lisapower oleks võrdne vast pritse installiga, mis on aga tunduvalt lihcam ja töökindlam tegevus. (Kui pritse ja 85 kw-se mootori peale saan siis effekt isegi parem ja mõneks ajaks see mind rahuldab)
PS mõneks ajaks :D

[rookierice]

Kunagi tqhq (vist oli) foorumis kolades sattusin ka mingi posti peale,kus räägiti, milline on parim kirjandus turbodega tutvumiseks. Loodan,et siinsed inimesed ka teavad,mis raamatut jõuluks soovida (sõbrad küsivad misjõuluks tahan ). Mingi stiilis "all about turbocharging engines" vms moodi pealkirjaga raamat äkki? Aitäh abi eest!
Muidu pean paar tunnikest foorumit tuhlama

[jk]

"Maximum Boost Designing, Testing and Installing Turbocharger System" by Corky Bell. Kuigi puhutud karpamootorit ainult selle raamutu põhjal vist ei ehitaks. Küll oskab selle raamatu põhjal valida turbo, IC ja turbomootori jaoks vajalikud muud vidinad.

[Kuuno]

Aga ma ei saa aru miks blow through süsteemi puhul,mis mulle kõige mõistlikum tundub,kütust lisada on vaja,õhk käib ju läbi karburaatori nagu muiste,kui terve karburaator sisselasketorustikku ehitada, ei pea teda ka survele töötamiseks ümber ehtiama,sest väljaspool korpust on samarõhk. Ja mida rohkem õhku karburaatorist läbi käib,seda rohkem kütust antakse ka peale, tuleb lihtsalt segu piisavalt rikkaks keerata.
sisselasketorutsikus.

mina sain süsteemist aru nii et karburaator on ikka enne turbot aga kütust ei anta peale karburaatorist vaid selleks on eraldi kohta peale turbot

kütust on vaja rohkem selleks et ytleme sul on kytuse surve 4psi'd ja kui sa boostid kah 4 psi'd siis surutakse kyte tagurpidi tagasi...selleks on vaja suurendada kütuse survet. Kui survet lihtsalt tõsta siis ujuksid seistes kõik karburaatorid yle ja selleks on vaja kytuse surve regulaatorit.

spinna: nuka kohta ei oska hetkel öelda:(

jeff01: karpa peaks olema kõrgemal kui turbo..mudu esinevad kytuseprobleemid ja käivitamis probleemid. Üldse draw through systeemi puhul on suureks teguriks ka temperatuur...kaasa aitab kui elada kuskil soojal maal:)

[jeff01]

Rootsis on palju selliseid masinaid, mis liiguvad 0,4-0,5 baariga ja stock mootoritega ringi, kasutades sellist skeemi et õhk imetakse läbi karburaatori, kus temast saab segu ja seejärel läbi turbo ja siis sisselaskesse. Stock karpad lihcalt ei ela üle seda survet ja karburaator on mõeldud töötama ikka vaakumi korral. stock karpa on täpselt väiksele rõhule paras ja saab 0,4 baari toitmisega hakkama.

[Kuuno]

aga usun et mitte niisama..asi peab olema ikka korralikult seadistatud!

[rookierice]

draw through süsteem ei paku mulle nii palju huvi,kuna ta on juba oma põhimõtte poolest kehvem,olgugi,et lihtsam teostada.Valmis segus tekivad piisad jne,mehaanilise kompressoriga on see veel mõeldav,kui karburaator on otse kompressori peal ja see juba sisselaskekollektori küljes,turbo puhul tekivad pikad segu transportimise teed.
Aga blow through süsteemis saab rõhu karpa jaoks "nulli" kui terve korpus on sisselaskesüsteemis,tegelikult toimib seal siis imemine nagu vabalthingavalgi,sest ainult läbi seguklapi saab segu väljuda. Bensiinisurve jutt on samas ka loogiline ja seda peaks muutma vastavalt turbo rõhule,kuid kuidas oli see siis lahendatud autodel nagu lingil mille ennem uppisin? Ja kas tõesti kõik kes oma karburaatormootoriga autole blow through süsteemi ehitavad, paigaldavad lisa-kütusepihustid? (Olen paari page näinud kus näiteks smb turbo pandud ja karburaatorile pannakse lihtsalt "hat" peale,mingeid düüse siiski vahetatakse,rohkem midagi. Ma olen natuke segaduses.
Ja kas vanadel saabidel oli turbo jaoks eraldi karburaatorid valmis nikerdatud või kasutasid nad ka lihtsalt kinnist süsteemi?

[viplala]

draw through süsteem ei paku mulle nii palju huvi,kuna ta on juba oma põhimõtte poolest kehvem,olgugi,et lihtsam teostada.Valmis segus tekivad piisad jne,mehaanilise kompressoriga on see veel mõeldav,kui karburaator on otse kompressori peal ja see juba sisselaskekollektori küljes,turbo puhul tekivad pikad segu transportimise teed.
Aga blow through süsteemis saab rõhu karpa jaoks "nulli" kui terve korpus on sisselaskesüsteemis,tegelikult toimib seal siis imemine nagu vabalthingavalgi,sest ainult läbi seguklapi saab segu väljuda. Bensiinisurve jutt on samas ka loogiline ja seda peaks muutma vastavalt turbo rõhule,kuid kuidas oli see siis lahendatud autodel nagu lingil mille ennem uppisin? Ja kas tõesti kõik kes oma karburaatormootoriga autole blow through süsteemi ehitavad, paigaldavad lisa-kütusepihustid? (Olen paari page näinud kus näiteks smb turbo pandud ja karburaatorile pannakse lihtsalt "hat" peale,mingeid düüse siiski vahetatakse,rohkem midagi. Ma olen natuke segaduses.
Ja kas vanadel saabidel oli turbo jaoks eraldi karburaatorid valmis nikerdatud või kasutasid nad ka lihtsalt kinnist süsteemi?

Vanade Saabide karbussid olid üldse vähe teist moodi, nagu lennukitel. Põhimõtteliselt annab turbot ka otse läbi orig.karpa lasta aga siis tuleb karpa kõik võllid ja muud liikuvad-väljuvad vidinad hästi tihkeks teha, suurema surve puhul ka sisemist ehitust vähe muutma. See surve mis sul tuleb ei tohiks küll mingit peavalu valmistada kinnise süsteemi puhul. Pead ainult el bensiini pumba, surveregulaatori ja soovitavalt väga heas olukorras karpa panema. 0,4 baari ei mõjuta mingit küttekulu isegi eriti, seega jääb ära probleem bena piisava pealeande kohta, kuna enamus el. pumpasid suudavad peale anda rohkemgi kui ladale vaja. Netist leiad isegi karpad mis on valmistatud turboga koos töötama ja arvestatud palju-palju suuremate baaride jaoks.

[tfr]

Kuskandis Sa rookierice asud?

Hetkel pole endal lube ja autol talvekumme ja ülevaatust, seega liikumine veidi probleemne, aga Keilas olen Sulle nõus karpa+turbo kompotti demoma. Tehasest juba selline, blow-through:





Ladadele on hallil vene ajal turbosid pandud küll, mul vedelevad ühel sõbral isegi 1.6-se mootori jaoks tehtud kollektorid garaazhinurgas.

[rookierice]

Vahepeal jõudsin juba suht selgusele,et ei tule mingit projetki,aga kui kollektoridki garaazinurgas,siis peab uuesti väga valusalt mõtlema hakkama. Jõuluvana tõi kah MAx Boost`i

[Daff]

Ega mainitud kollektorid äkki müügiks pole ?