TurboClub

Alguses puhutakse ühest turbost kõigi silindrite gaasid läbi ja pöörde peal avatakse 1 klapp sisselaskes ja teine väljalaskes ja hakkavad mõlemad turbod tööle.
Vähemalt esmapilgul tundub see ainsa võimalusena saada auto rõhu alla nii madalalt nagu kompressor seda suudaks kuid ilma et lõpp ära vajuks....kui just mõlemat ei taha installida.
Kas keegi ka custom tuunijatest midagi analoogset teinud on? ei pea silmas vaid Eestit.
Vähemalt esampilgul tundub kõik ilus....
Toyota 2jzgte mootor suudab niiviisi vähemalt 1500 pöördega juba rõhu all sõita.

Tekkis kohe küsimus, kuidas arvutatakse reaalselt kuluvat õhku??

Autod, millel õhulugeja on vaakumi poolel, see variant eriti ei töötaks niisama. Autod millel rõhu poolel, oleks vast ok. Ma arvan.
Kas esialgu tühja töötava turbo toodetud rõhk läheb lihtsalt raisku??

Samas on küsimus, et miks kohe 2 turbot töösse ei lasta?? Saaks kiiremini asja pöördesse, kuna ikkagi bi-turbo ju. Pm on sama asi Supral, 3000GT, VR4 Galant-Legnum jne jne autodel olemas. Ainult, et mõlemad turbod töös koguaeg ja boost ka juba a la 1500 rpmi järel. Kuni pm lõpuni.

mitsu_manic kirjutas:Tekkis kohe küsimus, kuidas arvutatakse reaalselt kuluvat õhku??

Autod, millel õhulugeja on vaakumi poolel, see variant eriti ei töötaks niisama. Autod millel rõhu poolel, oleks vast ok. Ma arvan.
Kas esialgu tühja töötava turbo toodetud rõhk läheb lihtsalt raisku??

Samas on küsimus, et miks kohe 2 turbot töösse ei lasta?? Saaks kiiremini asja pöördesse, kuna ikkagi bi-turbo ju. Pm on sama asi Supral, 3000GT, VR4 Galant-Legnum jne jne autodel olemas. Ainult, et mõlemad turbod töös koguaeg ja boost ka juba a la 1500 rpmi järel. Kuni pm lõpuni.

Õhukulu = MAP andur kollektoris või ajus.
Ei esialgu ei toodagi pildil paremal asuv turbo rõhku, kuna väljalaskes on siiber kinni ja kui heitgaas ei saa läbi parempoolse turbo minna läheb ta läbi vasakpoolse.

2 turbot korraga ei toodaks kindlasti nii madalalt boosti kui kahele turbole mõeldud heitgaas vaid ühest läbi lasta

AGA, kas siis rõhk mitte koheselt ei kuku, kui avad teise turbo klapi ja hakatake ka seda ringi ajama, siis 1-le turbole mõeldud gaaside kogus kukub 50% ja boost langeb, selle ajaga ei jõua ju teine rõhku tõstma hakata.

Kui on turbo moodi turbod, mitte 2 juuksefööni.

väljalaske klapi avad elektroonilselt ajus sätitud lülitusega ja mõni hetk hiljem on ka teine turbo pöördes ja rõhk avab klapi sisselaskes
Mida suuremad turbod seda parem veel.....on veidi massi ja ei kuku kohe ära selle sekundi jooksul mil teine spooolib. Hetkel mil teine turbo juurde tuleb on esimene suht max pöördes juba ja väljalaske gaase jätkub juba wg-st välja laskmisekski.

Kuidas VL kolde plaanid teha? Natuke keeruline pole gaase suunata algul ühele poole ja siis teisele? Mõtlen nii, kuna kolded tav ikka ehitatud nii, et 2-3-4 silindri gaasid ühte ossa ja teised 2-3-4 silindri gaasid omakorda oma ossa. Et ei oleks gaaside omavahelist põrkumist.

Ma ei plaanigi seda teostada, pakkusin lihtsalt variandi välja mida ma enne kohanud polnud.
Kolle on võimalik ka mõistlik teha....viid silindrid kokku kuidas tahad ja ühenduskohad turbo flantsi juures ühendad piisavat mõõtu toru ja sukaga. Kuna selles torus peab vaid ühtepidi voolama pole sellega erilisi probleeme.
Tõsi küll tehase kolled on alati ühed parajad monstrumid olnud ja 1 näide on selline:

jeff01 kirjutas:Ma ei plaanigi seda teostada, pakkusin lihtsalt variandi välja mida ma enne kohanud polnud.
Kolle on võimalik ka mõistlik teha....viid silindrid kokku kuidas tahad ja ühenduskohad turbo flantsi juures ühendad piisavat mõõtu toru ja sukaga. Kuna selles torus peab vaid ühtepidi voolama pole sellega erilisi probleeme.
Tõsi küll tehase kolled on alati ühed parajad monstrumid olnud ja 1 näide on selline:

usdm tüüpi turbode oma veel hullem veidi.

Kohalikud ka proovisid oma moodi siuke systeem toole panna

Maksim oma supral, Alexander enda Skyline...

Kas lihtsam poleks, kui 1 kompressor imeb läbi teise?
Väike lisatakistus küll seal tekiks, aga siis oleks vaja vaid 1 klapp 2. turbo taga downpipe'is ja torustik oleks kah kompaktsem.
Ja VL-klapi avaks sujuvalt tavalise membraan-aktuaatoriga boost ise.
2. turbo võiks siis olla ka suurem ja korraliku kollektoriga, ja see väike starter-turbo siis kasvõi suure turbo WG toru küljes.

Ühel ladal siin foorumis oli ka järjestiku turbod ja toimis vist päris normaalselt. Aga teemast on pildid kadunud.Kogu süsteem oli lahendatud minu arust ainult accuraatoritega. et kui väiksem turbo mingi rõhu tootis, siis lükati teisele turbole siiber ka lahti.

Siit peaks pilte ja mõtteid saama küll
http://www.google.ee/search?client=oper ... 24&bih=590" onclick="window.open(this.href);return false;

Ehk oligi palju küsimusi seetõttu et kõik ei näinud pilte:

See äkki vähe lihtsam?

Ühesugused ju need kaks viimast pilti. Mõlemad on rööpühendused ja teine turbo nii külma- kui kuumapoolel siibriga lahutatud.
Googlest pildiotsing "sequential turbo setup" Annab muuhulgas lahendusi, kus suur ja väike turbo on lihtsalt jadamisi pandud. Kui väiksel turbol möödaviik suure ette juhtida (sisemise möödaviiguga ongi nii), siis võib asjal isegi mõte olla. Möödaviik peab piisavalt suur olema, et suurt turbot ei pitsita. Huvitav kas jadasüsteem suudab heitgaasidest enam energiat ka välja tõmmata?

Tekib siiski küsimus asja raha-effektiivsuse teemal...



Pole mõtet teha asju mis ei anna eriti palju, minu isiklik arvamine.