TurboClub

käes on mul järgmine ohver kuhu oma T3 sobitada, kuna ma ei ole veel seda ühelegi teisele autole peale sobitanud(kuna ükski ei sõida) on nüüd auto mis tõesti ka sõidab ja on igati rahuldavas seisus. autoks on audi 80 1.8 1987 aasta KE-jetronik ehk siis monopritse. peale ülevaatuse läbimist võiks oma T3 sinna peale sobitada ja lõpuks siis peale seda pikka turbode kohta õppimist kogeda neid turboga kaasnevaid mõnusid. kuna siiski masu aeg, tahaks teha seda kõige odavamal viisil, ehk siis nagu ka algselt plaanisin clio puhul draw-throug süsteemi. kodutöö on selles suhtes tehtud et on teada, meie kliimas see süsteem siiski töötab ja audi surveaste on 9.0, niiet turbole paras täpselt. teada tahaks vaid seda mis oleks selline kindla peale minek rõhk et mootorit mitte pilbasteks lasta, draw through süsteemi puhul ma usun et see võiks olla natuke üle 0,5, kuna turbost tulev küttesegu on oma temperatuuri tõttu hõredam kui blow-through süsteemi puhul. ma tean et karpad on ajalugu, aga see on kõigest algus.

Karpa, ke-jetronic ja monoprits on puha erinevad asjad ju

Jutt vist siiski monopritsest(ühe pihustiga EFI). Kuskil teemas juba mõtisklesin ja ei usu mina, et segu kaugeltki stabiilseks saab, sest aju lihtsalt ei tea kuna boost taha tuleb. Ei ole sellel süsteemil õhulugejat ega MAP andurit, mis suurenenud õhukogust kuidagigi lisakütusega kompenseeriks.

Kas plaanid siis asja karburaatori peale ümber teha? Usun, et monopritsega saaks ka asja lahendada, kui kütuserõhku tõsta, näiteks. Sõidad kogu aeg rikka seguga ja boosti alas oleks enamvähem ok.
Mis puutub Su küsimusse ülerõhu suuruse kohta, siis see pole esialgu üldse oluline. Arvan, et kannatab 9.0:1 surveastmega väga hea seadistusega kuni 1bar isegi keerata, kuid seda esimesel testsõidul tehes lased kindlasti kohe mootori kokku. Kõigepealt alusta ikka 0.1-0.2bar ülerõhuga ja kui sellega hästi juba lippab ning tundub, et ei detoneeri, keerad 0.3.. lõbu laialt.. kuniks jõuad 0.x-ini ja suu kõrvuni mootori korralikult detoneerima lased :P

Kokku võtvalt: enne kui hakkad mõtlema rõhu peale, keevita väljalaskekollektor valmis, pane külge turbo koos õlituse ja jahutusega, tee veel 100 toimingut ja hakka siis väga vähehaaval ülerõhuga sõita proovima, arvestades, et rõhu kasvades peab segu minema rikkamaks ning süüde hilisemaks.

Jaksu! Anna meile ka teada, kui midagi juba sõidab.

sinu jutt on tegelikult suhteliselt julgustav. ma ka tahaks seda tööle panna monokaga, aga ma ei ole siiani leidnud mitte ühtegi autot, mis oleks monipritsega ja turboga.seda on küll hea kuulda et hea seadega kannataks bari rõhku ära, aga nii kosmiliseks ma ei lähe, võibolla tahan seda autot veel kunagi maha müüa(vabalthingavana), ja usun et ega turbokatel turgu just eriti ei ole, ostavad ainult teadjamehed ja kui nad juba on teadjadmehed, ega nad siis sellist õmblusmasinat ei taha. :D olen ise mõelnud et selle rõhu tõusmisega võiks panna kütte rõhk ka tõusma 1:1-le kütuserõhuregulaatoriga. kollektoreid hakkan siis tegema kui ülevaatusel käidud ehk siis see kuu lõpp või järgmine kuu, aga kas tavaline raudtoru paksu seinaga ka kollektori jaoks aitaks, seda materjali on mul saada tasuta, ehk siis kui finantsi kunagi tekib, siis osta korralik roostevaba toru ja laseks TIG-ia kokku parema kolde.

tynt kirjutas:Karpa, ke-jetronic ja monoprits on puha erinevad asjad ju

mingi auto spec.i leht andis bosch ke-jetronic vasteks, teine leht pakub SPFI, kolmas üldse throttle body injection. kurat seda teab mis see õige nimetus nüüd. igatahes on jah ühe pihustiga süsteem, ja ära nüüd mind lolliks ka tee, ma teen väga hästi karpal ja monokal vahet :D aga teoorias tundub lihtne see et lihtsalt boosti kasvades suurendada ka kütuse rõhku. eks näiss mis saama hakkab, ära ma selle proovin

omrek kirjutas:

tynt kirjutas:Karpa, ke-jetronic ja monoprits on puha erinevad asjad ju

mingi auto spec.i leht andis bosch ke-jetronic vasteks, teine leht pakub SPFI, kolmas üldse throttle body injection. kurat seda teab mis see õige nimetus nüüd. igatahes on jah ühe pihustiga süsteem, ja ära nüüd mind lolliks ka tee, ma teen väga hästi karpal ja monokal vahet :D aga teoorias tundub lihtne see et lihtsalt boosti kasvades suurendada ka kütuse rõhku. eks näiss mis saama hakkab, ära ma selle proovin

SPFI - single point, ehk ühepunktipritse, mis on antud juhul ka TBI.
Koos boostiga peaks su rõhuregulaator kütusesurvet tõstma nii ehk naa. Sina pead rõhku tõstma aga topelt, millest 1. osa läheb kompenseerimaks pihustile mõjuvat õhu vastu-survet, et kütuse pihustus-kogus ei väheneks, kui sisselaske rõhk kasvab. Ja 2. osa (suht sama) on vaja juurde lisada vastavalt rõhu kasvamise tõttu suurenenud õhumassile.
Näiteks kui sul vabalhingavana on täisgaasil kütuse rõhk 3bar (1+3), siis regulaator peaks ta 0.5bar boostiga automaatselt 3.5bar (1+3,5) peale regullima. Pihustatakse siis (3,5+1-1,5) ikka praktiliselt 3bariga.
Sul on aga nüüd 50-60% rohkem õhku sisselaskes, ja et selle võrra ka kütust kasvatada, tuleks rõhk tõsta 150% x 150% = 225% peale, mis on 6,75bar, millele lisandub siis sisselaske-rõhk +0.5bar ja kogu rõhk peaks olema siis 7,25bar (100+725KPa).
Kui sul enne oli segu 13.5:1, siis 12:1 segu saavutamiseks, tuleks kütuse kogust veel suurendada... 8,5bar + 0,5 = 9bar. Paraku mingist 5bar'ist alates pihustid arvatavasti enam korralikult ei avane.

Astrona kirjutas:Sul on aga nüüd 50-60% rohkem õhku sisselaskes, ja et selle võrra ka kütust kasvatada, tuleks rõhk tõsta 150% x 150% = 225% peale, mis on 6,75bar, millele lisandub siis sisselaske-rõhk +0.5bar ja kogu rõhk peaks olema siis 7,25bar (100+725KPa).

Väga hästi selgitasid ära mu ideed.
450kPa (baasrõhk 3bar + rõhuregulaatori poolt boostiga tõstetud 0.5bar) x 1.5 = 675kPa. Selgita mulle, kuidas Su arvutusloogika on 150% x 150%? Ja seda ka, et miks siis lisandub veel sisselaskerõhk 0.5bar?

Igatahes näitavad need numbrid ilmekalt ära, et arvestades, et auto mootor juba vabalthingavana kasutab ära peaaegu kogu pihusti võimaliku lahtiolekuaja, pole eriti hästi võimalikki suuremaid pihusteid kasutamata üle ~0.2bar boosti kasutada. Samuti on väga keeruline täisgaasiga rõhu alas kiirendades aru saada, kas segu nüüd läks pisut liiga lahjaks või mitte (WB lambda!). Hiljem kolbe uurides saab aru küll :P

murjam kirjutas:

Astrona kirjutas:Sul on aga nüüd 50-60% rohkem õhku sisselaskes, ja et selle võrra ka kütust kasvatada, tuleks rõhk tõsta 150% x 150% = 225% peale, mis on 6,75bar, millele lisandub siis sisselaske-rõhk +0.5bar ja kogu rõhk peaks olema siis 7,25bar (100+725KPa).

Väga hästi selgitasid ära mu ideed.
450kPa (baasrõhk 3bar + rõhuregulaatori poolt boostiga tõstetud 0.5bar) x 1.5 = 675kPa. Selgita mulle, kuidas Su arvutusloogika on 150% x 150%? Ja seda ka, et miks siis lisandub veel sisselaskerõhk 0.5bar?

Voolavus kasvab ruutjuur rõhukasvust.
Uus_Voolavus = vana_voolavus * ruutjuur ( uus_rõhk / vana_rõhk )
ruutjuur ( uus_rõhk / vana_rõhk ) = Uus_Voolavus / vana_voolavus
uus_rõhk / vana_rõhk = (Uus_Voolavus / vana_voolavus) RUUDUS
uus_rõhk = vana_rõhk * (Uus_Voolavus / vana_voolavus) RUUDUS

Rõhk, mis on pihustamis-rõhk on pihusti-trassi-rõhk miinus sisselaske-kollektori-rõhk.
Kui sisselaske rõhk on 150KPa ja kütuse rõhk kah 150KPa (1+0,5bar), siis pihustumist ju ei toimu, võib üldse juhtuda, et pihusti avanemisel läheb õhk üldse pihustisse, mitte kütus kollektorisse.

Ilma kütuserõhuga jamamata, hoides pihusti peal rõhk reguleeritult konstantne, nagu peab, on 3bar küstuse-baasrõhuga 2bar boostiga kütuse rõhk 5bar (100+500KPa). Pihusti voolavus on siis sama mis ilma boostita täisgaasil (100KPa 0bar), kuna mõlemal juhul liigutab kütust läbi pihusti 3bar rõhku. Kuna aga meil on boost, mis peale selle, et ta takistab kütuse-pihusti voolavust, tähendab ka suuremat mootorisse minevat hapnikumassi, siis on vaja ka kütust lisada. Tavaliselt lisatakse kütust pihusti-töötsükkli pikendamisega, mis enamasti kah nii lihtsalt ei lähe, kuna juba ilma boostita on natukene järeleaidatud mootorite janu piisav, et stock pihustid tuleb juba täiesti lahti jätta, ja seega lahtioleku aega ei saa enam pikendada. Aga antud teemas sooviti seda teha rõhu kasvatamisega.

Astrona kirjutas:
Koos boostiga peaks su rõhuregulaator kütusesurvet tõstma nii ehk naa. Sina pead rõhku tõstma aga topelt, millest 1. osa läheb kompenseerimaks pihustile mõjuvat õhu vastu-survet, et kütuse pihustus-kogus ei väheneks, kui sisselaske rõhk kasvab. Ja 2. osa (suht sama) on vaja juurde lisada vastavalt rõhu kasvamise tõttu suurenenud õhumassile.

sul on midagi 2 silma vahele jäänud, jutt käib draw through ehk läbitõmbe süsteemist, mitte läbi puhumisest. teiseks tõõtavad boschi TBI süsteemid 0,3 barise rõhuga, ja kui turbost tulev rõhk on 0,5 bari siis pihusti maksimum surve tuleks 0,8 bari. tundub lihtne kuna ei ole pihustile vastusurvet, siis ei pea tühikäigu kütusesurvet tõstma ehk siis see jääks stockiks(0,3), siis kui rõhk tuleb siis kütterõhk tõuseb võrdselt. tundub isegi väga lihtne, liiga lihtne et olla tõsi :D :D :D


siiski praegune suurim küsimus on et kas on võimalik tavalisest paksu seinaga raud torust mingid kolled kokku klopsida, sisselaske saab kindlasti aga just väljalase, kas see kannatab mingi aja ära või lendab kohe esimese kuumaga ribadeks?

No siis tõesti 0.5bar boosti korral, kütuserõhk 0,8bar toidaks ära.
Seega plaanid kütuse lasta läbi turbo.
Oled mõelnud, mis juhtub alumiinium kompressori rattaga, mille labad liiguvad mõnel juhul helikiirusel, kui see puutub kokku kütuse piisakestega? Esimese asjana meenub liivaprits Loomulikult on seda tehtud, näiteks 80'ndate alguse esimesed Turbo Trans Am'id, aga ilma pikemalt süvenemata, ise seda ette ei võtaks (mingi aja peab ehk vastu).
Turbo-eelse vesipritse puhul, mida ei taheta väga kasutada, paigutatakse üldiselt pihusti praktiliselt turbo külge, suunatult võllitsentrisse kus laba kiirus on väike.

Astrona kirjutas:Oled mõelnud, mis juhtub alumiinium kompressori rattaga, mille labad liiguvad mõnel juhul helikiirusel, kui see puutub kokku kütuse piisakestega? Esimese asjana meenub liivaprits

ma isiklikult usun et see nüüd nii hull ka ei ole. boosti ajal ma usun et see bensiin aurustub ilusti ära, et tilkasi ei tohiks vastu labasid lennatagi. aga sellist süsteemi tehakse enamasti karpaga, ja ega see karpagagi parem ole selles suhtes, ent ometi seda tehakse

Kui tähte närida ..

Siis KE jetronic on Mehaaniline pritse ja punktpihustid, ehk iga silindri peale 1 ning asuvad pmst kohe sisselaske klapi ees, monopritsega tõesti nagu karburaatoriga.

kuid kas poleks juba siis mõtekam karburaator ja kollektor organiseerida ?

Mõtlemisaineks sulle LINK

RKsilver kirjutas:Mõtlemisaineks sulle LINK

sealt ma inspiratsiooni saingi:D nähes et see süsteem eesti kliimas töötab. ja selle KE- jetronicu kohta uurisin ise kah, tuleb välja et vaatasin vale mootori spec-e. aga miks vaja karpat, kui on mono olemas ja see on ka palju lihtsam ning töökindlam. küttesegu on ka lihtsam muuta ainult rõhu muutmise näol, karpa puhul oleks vaja düüsidega jännata jne hullumaja oleks