Vaakumiga boosti juhtimine

Tehnilised probleemid, küsimused ja lahendused.

Moderaatorid: Mihkel, Ringo

Vasta
Kasutaja avatar
Astrona
Postitusi: 3428
Liitunud: 21.04.2007 18:43
Asukoht: tln

Vaakumiga boosti juhtimine

Postitus Postitas Astrona »

Tekkis mõte.
Võtame tavalise ühekambrilise heitklapi aktuaatori. Puurime aktuaatori kambrisse väikse augu ja laseme sinna vaakumi sisse (näiteks pidurivõimendist).
Tulemus võiks olla kiirem spool ja parem rõhu hoidmine seda eriti: nõrga aktuaatori vedru, suht kõrge TIP'i ja MBC'ga.

Olukord - tahame hoida 1bar, aga stock vedru on 0.7bar peal koos ja WG lahti, ning WG hakkas avanema juba 0.4bar pealt - spool kehv rõhk väike.
Paneme vahele tavalise MBC (kuul-vedru) ja keerame selle jäikuse nii, et max boost oleks 1bar... Rõhk kõrgem, aga MBC lekib ikka nii palju, et kasvõi TIP (turbiini sisend rõhk) praotab WG varem kui vaja, mistõttu spool natuke venib, ning peale seda võib tulla spaik (spooli lõpus hetkeline soovitust kõrgem rõhk) enne kui rõhk 1bar peal enam vähem stabiliseerub. Ning on oht, et kui rõhk hakkab langema, siis MBC sulgub, aga WG membraan jääb täidetuks rõhuga, mistõttu boost kukub veelgi.
(MBC'de lekkimise tõestuseks on tähelepanek, et boosti tõstes paraneb ka spool.)
Nüüd aga teemas välja pakutud süsteemiga. Vaakum hoiab WG klappi kõvasti (50KPA vms) kinni, nii et väike TIP ega suvalised pulsid kollektoris ei pane veel membraani vedrut kokku tõmbuma. Isegi kui MBC juba lekib ja täidab aktuaatori-kambrit - pole seal ülerõhku ja vedru puhkab kuni MBC pilu muutub suuremaks kui vaakumi ots.
Nipp ongi selles, et aktuaatori vaakumi ots peab olema boosti otsast kordi väiksem. 3x väiksema otsa puhul teeb 50KPa vaakumit 1barise rõhuga membraani absoluutrõhuks 187.5KPa ehk 0.87bar boost.

Peale kirjutamist muidugi meenus, et ma ei tea kuda täpselt 2 kambrilised WG'id töötavad :oops: 2 Kambriga saaks kasutada muidugi seda eelist, et boost ei täida vaakumkanistrit/pidurivõimendit vms. Aga selle võib lahendada spets WG-vaakum-potskuga.

Aitäh ka "Garaazile" - nii on pudelil kirjas :lol:
slyy2048
WhatsApp: +6281339093884
12.0s CA18DET
Kasutaja avatar
murjam
Postitusi: 689
Liitunud: 16.03.2008 13:01
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas murjam »

Kas lihtsam ei oleks EBC-d (electronic boost controller) kasutada? :D

Samas - idee pole paha ja võib täiesti edukalt toimida.
Lauda nitro
Kasutaja avatar
Astrona
Postitusi: 3428
Liitunud: 21.04.2007 18:43
Asukoht: tln

Postitus Postitas Astrona »

murjam kirjutas:Kas lihtsam ei oleks EBC-d (electronic boost controller) kasutada? :D

Samas - idee pole paha ja võib täiesti edukalt toimida.
Vat lihtsam võib olla ka lihtsalt jäigem vedru panna, aktuaator vahetada, või kuvaldaga vedru suurema eelpinge alla lüüa :lol:. Aga EBC paigaldus on kindlasti vähem lihtne. ja siia võiks juba 2 EBC'd panna, et teisega juhtida kambri vaakumit - et sama hästi klappi kinni hoiaks.
Mul näiteks on isegi väike auguke juba aktuaatoris, et boostlocki vältida - nüüd vaakumivoolik otsa ja siis on näha, kas on bingo või mitte :)
slyy2048
WhatsApp: +6281339093884
12.0s CA18DET
Kasutaja avatar
Miq
Postitusi: 566
Liitunud: 06.01.2005 20:02
Asukoht: tln - kristiine

Postitus Postitas Miq »

http://devilmotorsports.com/portfolio/m ... egate.html

kahekambrilisega oleks vast mõnevõrra lihtsam. Alumisele kambrile kompressorist rõhk peale. Ülemisele läbi MBC. Seni kuni rõhk pole MBC'piirini jõudnud on mõlemas kambris sama rõhk ning WG vedru hoiab klappi kinni. Kui aga ülemises pooles enam rõhk ei tõuse, siis hakkab klapp avanema.

Või.. kokku võttes on vist ikka sama :-D
M
Kasutaja avatar
Astrona
Postitusi: 3428
Liitunud: 21.04.2007 18:43
Asukoht: tln

Postitus Postitas Astrona »

Miq kirjutas:http://devilmotorsports.com/portfolio/media/interactive/wastegate.html
kahekambrilisega oleks vast mõnevõrra lihtsam. Alumisele kambrile kompressorist rõhk peale. Ülemisele läbi MBC. Seni kuni rõhk pole MBC'piirini jõudnud on mõlemas kambris sama rõhk ning WG vedru hoiab klappi kinni. Kui aga ülemises pooles enam rõhk ei tõuse, siis hakkab klapp avanema.
Või.. kokku võttes on vist ikka sama :-D
Point polegi alternatiiv kahekambrilisele välisele WG'le. Pigem räägin kiirest fixist - mida dünos kahe tõmbe vahel jõuaks ära teha.

Aga kui nii teha nagu sa kirjedad, et mõlemal pool kambrit on lõpuks sama rõhk, siis lõpus rõhk üldse ju ei mõjuta - jääb ainult "vedru vs TIP" (u. sama kui boostivoolikut polegi).
EDIT: Vaatasin seda linki. Seal oli ka see point, et kui kahelt poolt surutakse boostiga, siis vedru naljalt liikuda ei jaksa. Seal ei mainitud millist boost-kontrollerit siis kasutama peaks.

Aga igal süsteemil omad eelised, ja kallimad peavad olema paremad, töö teeb tihtipeale ära ka odavam variant.
slyy2048
WhatsApp: +6281339093884
12.0s CA18DET
Kasutaja avatar
taxu
Postitusi: 437
Liitunud: 20.01.2008 22:31
Asukoht: Tallinn

Re: Vaakumiga boosti juhtimine

Postitus Postitas taxu »

Astrona kirjutas:Tekkis mõte.
Võtame tavalise ühekambrilise heitklapi aktuaatori. Puurime aktuaatori kambrisse väikse augu ja laseme sinna vaakumi sisse (näiteks pidurivõimendist).
Tulemus võiks olla kiirem spool ja parem rõhu hoidmine seda eriti: nõrga aktuaatori vedru, suht kõrge TIP'i ja MBC'ga.
Sa unustad, et kui ülerõhk hakkab tekkima, siis pole sul ju ka enam seda vaakumit millest räägid. Paned eraldi vaakumpumba? Samas tean et enda blowofil kasutatakse küll ülerõhu salvestamist sarnasel eesmärgil- ja seda aktuaatori kambris endas. Teed siis vaakumisalvestiks mingi purgi?
Enne diagnoosi panekut vaata mootorit ka teisest otsast! :D
Kasutaja avatar
Astrona
Postitusi: 3428
Liitunud: 21.04.2007 18:43
Asukoht: tln

Postitus Postitas Astrona »

Astrona kirjutas:Peale kirjutamist muidugi meenus, et ma ei tea kuda täpselt 2 kambrilised WG'id töötavad :oops: 2 Kambriga saaks kasutada muidugi seda eelist, et boost ei täida vaakumkanistrit/pidurivõimendit vms. Aga selle võib lahendada spets WG-vaakum-potskuga.
Noh pidurimembraani taga ootab ju vaakum ka boosti ajal.
slyy2048
WhatsApp: +6281339093884
12.0s CA18DET
Vasta