TurboClub

mis on turbomootoritel selline keskmine surveaste 0,5 bar boosti juures, nii et oleks n.ö hundid söönud ja lambad terved :D ma olen veidi surveaste koha pealt targemaks saanud, kuid siiski pole veel kuskilt mingit numbrit leidnud. oli küll teema, kus räägiti et 6.0 on vähe, ja samas minu masina 8,bla bla on palju, ehk siis selleks numbriks oleks 7.0?


ärge näkku lööge!!! :D

sõltub täiesti mootorist.

8.3, 1.0bar ja ümmarguselt vast 375hp on minu retsept hetkel.

Mina kasutasin 0,9 bar ja surveaste 9,7. Ja oli umbes 400hj
Seal ikka rohkem kinni seadistuses. Kui progeaju, siis 0,6 bar-iga võib vabalt surveaste olla 10

mul masinaks 1.2 clio RN monopritsega. teema on ka selle kohta olemas juba, aga keegi polnud eriti aktiivne vastama surveastme küsimustele. et siis karpaga draw through ja stock sisu, ma ei tea kui palju see mootor boosti kannatab, ja mis surveaste ma sellel saama peaks?

Kui täis boostil ei saa maksimum süüdet panna, siis on surveaste antud mootori (nukkvõllid, põlemiskamber jne) jaoks konkreetse kütusega liiga kõrge.

Räägitakse, et effektiivsem on õige süütenurk (mitte deto tõttu hiliseks keeratud), mitte kõrgem boost x surveaste.
Üldiselt 8:1 surveaste 2bar'iga ja 98kütusega - eeldusel et seadistus on fine-tuned.
Honda 600+hp 1.5L 2.5bar sõitis ka kõrgema surveastme väiksema boosti ja lahja 14.5:1 seguga.- dont try this at home. 1000hp tuli 4bar boosti 7.4:1 surve astme ja rikka seguga, spets kütusega.

0.5bar puhul 9.5:1 peaks olema ok ka vanakooli 8v mootorite ja nende põlemiskambritega. Vale seadistusega lastakse ka vabalthingavad detoneerima.

niiet mul originaal surveaste 8,8 on täitsa ok, et või sõita tavalise 95 kütusega ja süüde võib samaks jääda?. kui ma õieti mäletan siis surveastet arvutati (põlemiskamber+silindri maht) /põlemiskambriga. üks asi jäi veel arusaamatuks, miks pannakse surveaste lõppu koolon ja 1, mida see üks lõpus tähendab?

omrek kirjutas:niiet mul originaal surveaste 8,8 on täitsa ok, et või sõita tavalise 95 kütusega ja süüde võib samaks jääda?. kui ma õieti mäletan siis surveastet arvutati (põlemiskamber+silindri maht) /põlemiskambriga. üks asi jäi veel arusaamatuks, miks pannakse surveaste lõppu koolon ja 1, mida see üks lõpus tähendab?

NA auto süütegraafiku ja 95 kütusega sa ilmselt kaua ei sõida. Selle surveastmega on turbotamine võimalik aga, et kestaks peab olema seades. Sellist staatilist surveastme numbrit ei ole olemas mis kõigile mootoritele turbotamiseks hea oleks. :1 on seal taga seepärast et surveaste pole lihtsalt number vaid suhtearv.

Eesti Vabariigis ei käi turbomootor ja 95E kütus mitte kuidagi kokku, kuidas inimesed sellest aru ei saa.
Hinnavahe on ju ka sisuliselt olematu 95E ja 98E vahel. Oleks 2 eek liitrilt vahe siis ma saaks ehk veel aru.
Kui on kütusekulu mure, miks siis üldse autot turbotada/võimsamaks teha, ega võimsus ei tule lisaõhust vaid ikka lisakütusest mida see õhk põletada aitab.

8.8 on normaalse juhtimiseg apiisavalt hea surveaste.
Üldiselt on sul proovimise värk, kui hästi selline surveaste dinosauruste aegse turbosüsteemiga töötab.

omrek kirjutas:niiet mul originaal surveaste 8,8 on täitsa ok, et või sõita tavalise 95 kütusega ja süüde võib samaks jääda?. kui ma õieti mäletan siis surveastet arvutati (põlemiskamber+silindri maht) /põlemiskambriga. üks asi jäi veel arusaamatuks, miks pannakse surveaste lõppu koolon ja 1, mida see üks lõpus tähendab?

kermO, odavalt ja lihtsalt ei saa midagi. Saa pole mitte ainus, meil käib siin päris palju kodanikke, kes tahaks sierrale turbot panna, aga raha pole ja väga palju vaeva kah ei taha näha. Peale suurt ümberehitust saavad nad tavaliselt päeva kuni 2 nädalat ka sõita, enne kui mootor laiali on. Sa küll tahad hetkel vähe (0.5bar), natuke tõmmet juurde, ja oled võibolla nõus selle nimel natuke vaeva nägema, ja kui kõik õigesti teha, siis asi võibolla isegi kestaks, aga võibolla sa tahad ikkagi rohkem, ja tead kui lihtne on pärast 0.5bar pealt 0.7 peale keerata võrreldes selle tööga mis pead tegema 0bar pealt 0.5bar peale saamiseks; aga tulemus siis on teada.... Miks 95? Kas arvad, et tuleb odavam? Nagu jeff kirjutas, tava süütegraafikuga sõites pead 95't tankides ka igakord mootorit vahetama, ja 98 väga palju ei aita, iga 3. paagiga vahetad mootorit. Oled mõelnud, miks kõik 0.5bariga ringi ei sõida? Ja asi pole selles, et pole 7000eek, et turbo ja kollektor peale panna, vaid selles, et ei jõua mootoreid vahetada.
Variandid on umbes sellised:
* tahad odavalt ja asi ei kesta
* paned 30K (s.h. korralik cooler, odav aju ja seadistamine) 1bar 225hj @ 1.8L ja kestab
* paned 50K'ga (tugevamad kepsud kolvid) 1.5bar 300hj ja kestab.
* paned 100K ja siis nukkide kaane ja kollektorite ning veel seadistusega saad 400hj 1.7bariga.
Odava projekti puhul 8.8:1 CR'iga soovitaks +0.5mm paksemat kaane tihendit.
Sul on vaja projekti plaani. Alustame eelarvest. Vaatame, kas üldse annab midagi teha. Kogud veebruarini raha ja ostab jupid kokku, siis laob asja kokku ja kevadeks sõidad. Samal ajal saad sa palju rohkem teadmisi juurde kui sa praegu tahtadki - ja kui ei saa on jällegi tulemus teada. No ja praktika on veel see, et see vasikas läheb ikka.... Aga järgmise ehitamiseks peaks juba olema silmaring laiem, teadmisi rohkem, eriti selles osas, mida sa üldse tahad.
Üldsegi nullist alustades tuleb enamasti kallim, kui kellegi projekt sügisesel masu-müügil ära osta... Ma ei tea kas Mihkel õlut joob, aga võta kast õlut kaasa ja räägi talle mure ära, järgmine kord võta 2 kasti

mis tähendab seades? süüte kohta ma ei ole veel uurinud, aga ehk oskate mind juhendada või vähemalt suunatagi selle süüte regullimise peale. vaatasin auto kapoti alla ja süüdet on väga lihtne regullida, 4 polti lõdvaks ja saab keerata varasemaks ja hilisemaks, praegu on täpselt keskel

Sõidu ajal on suht raske kapoti all süüdet keerata
Sul on vaja mingit proge aju millega saad täpse seade teha autole.

no rõhu tõustes peaks eelsüütenurk vähenema niipalju et ei detoneeriks. Suurem eelsüütenurk = üldiselt rohkem jõudu ja suurem detonatsioonioht.
Väiksem eelsüütenurk= vähem jõudu, väiksem detooht aga osa kütet põleb ilmselt turbos ja see keerab tuksi nii väljalaske klapid kui ka turbo. 1 Ulme Golf 1 kes 13.1 on sõitnud sõidab minu teada lukus jagajaga ehk et süüde ei keera end ei varasemaks ega hilisemaks....ei kujuta ette palju tal jõudu veel õige süüteseade taha jääb aga näed kestab ja on kiire

ps! Eelsüüde on ikka midagi muud . Süütenurgast käib jutt.

jeff01 kirjutas:no rõhu tõustes peaks eelsüütenurk vähenema niipalju et ei detoneeriks. Suurem eelsüütenurk = üldiselt rohkem jõudu ja suurem detonatsioonioht.
Väiksem eelsüütenurk= vähem jõudu, väiksem detooht aga osa kütet põleb ilmselt turbos ja see keerab tuksi nii väljalaske klapid kui ka turbo. 1 Ulme Golf 1 kes 13.1 on sõitnud sõidab minu teada lukus jagajaga ehk et süüde ei keera end ei varasemaks ega hilisemaks....ei kujuta ette palju tal jõudu veel õige süüteseade taha jääb aga näed kestab ja on kiire

tahad öelda et golfil stock süüde, ja kestab? või kestab tänu sellele et teised kolvid ja kepsud?

rõhutasin eelsüüte nurka seepärast, et "omrek" saaks aru mis on süüde ja mida suurem/väiksem süütenurk näitab.... Mulle jäi lihtsalt mulje, et selles osas ei jõua kõik kohale. Kui ma ei eksi siis miski 2küünalt per cyl porsche mootorid käivad tühikäigul põhimõtteliselt 0 kraadi kandis.

Golfi süüde pole miskit erilist mis turboka päästaks. On lihtsalt leitud miski kuldne kesktee mille puhul käib talutavalt nii tühikäigul kui fullboostiga aga, et auto igas alas sõidetav oleks peab siiski vähe parema variandi suunas mõtlema.

Süüte saaksid ideaalseks progetava süüteboxiga dünos seadistades aga selle combo hind ületab kindlasti odavama progeaju hinda ja progeaju puhul saad lisaks ideaalsele süütele koostada ka ideaalse kütusemapi. See, et süüde ja küte on paigas on kõige aluseks ja ilma selleta mootor kaua ei kesta.