1. leht 3-st
Millise surveaste kasuks otsustada
Postitatud: 17.09.2009 22:33
Postitas omrek
tegemist siis järjekordse projektiga. plaan on eelpool nimetatud autole sobitada turbo draw through karburaatoriga süsteem. karpaks kasutan mingit vana fordi 1 lõõrilist karburaatorit, turboks mingi alla 2 liitrise töömahuga diisli turbo. kui on muidu paremaid pakkumisi selles hinnaklassis siis feel free to comment. põhimõtteliselt ma tean mida peab tegema, aga mõnda asja tahaks täpsustada. et siis kõigepealt on paigutusega jama, kuna väljalase kolle asub eesotsas, sisselase aga salongi pool, kartus on selline et kui turbo paneks sisselaske kolle otsa, siis on väljalasel pikk tee turboni, kas see mõjutab ka midagi, äkki tekib lag või midagi. samas ei saa ka pikka teed jätta turbost sisselaskeni, kuna kütus võib mingil määral selle tee jooksul ära kondenseeruda. mida teie, kui targemad turbotajad arvate sellest ja mida soovitate. a ja kõike seda tahaks tööle ajada esialgu stock sisuga, sepis sisu tuleb EHK järgmine aasta, kui suvega on jälle piisav kogus raha teenitud. kuulsin et sama setupiga datsun 1,2-se mootoriga ajas dünol sepis sisuga ja 1bari boostiga 105kw. kui reaalne see on? muidu number pole väga utoopiline, kuid kas selle mootori heitgaasid suudavad ikka turboga sellise rõhu üles puhuda? mulle piisaks esialgu ka 100-st hobujõust, aga küsimus siis ka veel, et kas see mootor stock osadega ka seda võimaldab( muidugi pole ka hullu kui hobuseid vähem saab). viimane küsimus siis ka, et mis ma selle surveastega tegema peaks, kui palju alla lasta ja kuidas seda parim viis teostada? olen näinud kuidas plokikaane tihendile pannakse lisaks 1.5-2mm metall plaat. aga kuidas ma seda surveastet ka kontrollima peaks, mingi nanomeetriga? tean ka et kompressioon ja surveaste on erinead asjad, kuid kas see kompressiooni arvutamine mind ka kottima peaks, või piisab mõõdetud surveastest?
sai küll pikk jutt, aga loodan et projekti sisu on selgelt arusaadav.
NB! ärge oodake kiireid tulemusi, kuna aega autoga tegeleda on ainult mõndadel nädalavahetustel kuus ja kõogepealt on vaja kere korda saada.
ette tänades!
http://live.hot.ee/gallery/show_image?id=1458461
Postitatud: 18.09.2009 7:07
Postitas cthen
Esimese asjana tasuks aretada pritse süsteem koos progetava ajuga, muidu ilmselt lõbu kauaks ei ole. Kindlasti paed muretsema ka wideband lambda.
Postitatud: 18.09.2009 8:24
Postitas jeff01
Las inimene teeb karpaga kui ta tahab, ei pea kõigil EFI olema

Mõõdad sa siiski kompressiooni ja surveaste on arvutata väärtus mitte vastupidi. Ma usun, et su mootoril on turbotamiseks piisavalt madal surveaste juba.
Postitatud: 18.09.2009 8:55
Postitas KaroK
Sissepritsega saad vabalt valida komponentide asukohad ja saad panna turbo otse väljalaskekollektori otsa, nagu talle kõige parem koht on.
Kui aega ka napib, siis oleks vb targem alustada mõnest muust tööst. Äkki on kere kallal nokitseda, sest roostes ja pehkinud auto juures on motivatsioon kiire kaduma. Teiseks tasuks ennast veel täiendada sisepõlemismootori töö alal ja antud foorum otsast otsani läbi lugeda. Kolmandaks saaks hakata koguma raha ja ehitamiseks vajalikke detaile.
Parimatega,
Karo
Postitatud: 18.09.2009 9:09
Postitas Miq
Ma paneks turbo sinna kuhu ta käib väljalaske kolle otsa ja veaks rõhutoru otse üle mootori. Karapa siis turbo ette. Loodetavast on sel originaalis suhteliselt madal surveaste. Usun, te mingi 0.5-0.6bar'i kannatab ilma interkoolerita ka ära. Sinna juurde on vaja kindlasti WideBand lambda paigaldada.
Siia maani on juba paras ehitamine, kui sellega hakkama saab, siis on hammas piisavalt verel, et edasi ehitada. IMO pole mõtet hakata kohe kõike ümber ehitama, jupi kaup aja rahulikult. Siis jõuab ka iga erineva sõlme kohta piisvaalt informatsiooni ammutada.
Postitatud: 18.09.2009 9:12
Postitas Aigo
Kas sellisel juhul kui, sisselase ühelpool ja väljalase teiselpool on, lihtsam pole ehitada blow through süsteem?
Sest sellisel juhul minu arusaama kohaselt peaks ka ju saama turbo väljalaske otsa ja sealt siis läbi cooleri karpasse toru vedada. muidugi jah see nõuab korralikku karpat, kuid üks fiat 127 liigub eestis sellise spec'iga ringi, kuigi tollel vist sisselase ja väljalase ühelpool.
Postitatud: 18.09.2009 9:31
Postitas _siim_
seda on siin foorumis palju arutatud juba,selline blow tru korralik karpa maksab ise juba MS-i hinna,võib leida muidugi e-bayst mingi kasutatud ka,aga sebimist on omajagu.
Postitatud: 18.09.2009 9:43
Postitas Aigo
nojah aga samas MS+pritsepea+ehitus jne. või siis karpa+flats?
Postitatud: 18.09.2009 10:04
Postitas Mihkel
Aigo kirjutas:nojah aga samas MS+pritsepea+ehitus jne. või siis karpa+flats?
Mis on MS-il ja pritsepeal ühist?
Mina küll siiani ei teadnud, et MS-i juures on tegu MEHHAANILISE K-Jetronic pritsega.

Postitatud: 18.09.2009 10:08
Postitas _siim_

Mihkel,võibolla on sul midagi kahe silma vahele jäänud
Mina soovitaks cliole bensiini asemele mingit e85 te või üldse puhast metat/etanooli,siis ei ole karta et kohe üles sulab,kuna originaal karpaga on segu algul niikuinii kuskil aiataga,
mind ennast huvitab et mis juhtub siis kui sellise süsteemi puhul mingi 5k rpm-i oletades 0,6ar juurest segusiiber kinni lastakse? Mida turbo sellest arvab,kas võib juhtuda et kuna külm osa jääb vaakumisse(vaakumis teadupärast takistust pole)kas siis viimased väljuvad gaasid löövad turbo pöörded hirmsasti lakke?
Teine asi on karpal see tühikäigusüsteem,bensiin jookseb ju segusiibri alla,eelneva tegevuse korral tõmbab korra kõvasti kütet läbi sealt?
Postitatud: 18.09.2009 12:04
Postitas Aigo
Mihkel kirjutas:Aigo kirjutas:nojah aga samas MS+pritsepea+ehitus jne. või siis karpa+flats?
Mis on MS-il ja pritsepeal ühist?
Mina küll siiani ei teadnud, et MS-i juures on tegu MEHHAANILISE K-Jetronic pritsega.

njh ok minuviga

sry pidasin ikka pritse peaks sisselaske kollektorit pritsungiga. Sisselaske ümberehitus+ pritsele ümber ehitamine pluss juhtmete vedamine siis.
_siim_ kirjutas: Teine asi on karpal see tühikäigusüsteem,bensiin jookseb ju segusiibri alla,eelneva tegevuse korral tõmbab korra kõvasti kütet läbi sealt?
ei tea küll karpat millel kütus segusiibri alla voolab, või olen valede karpadega kokku puutunud? Kokkupuude fiatide weberitega ja siksa karbussiga ja nendel on segusiiber ikka kõigealumine asi, see mille alla kütust pihustab neil on tooreklapp/külmkäivitusklapp. Muidu tüüp 127'ga oli hommikul siin ja kruvisin huvi pärast tal karpasse mineva otsa torust maha ja uurisin vähe, täitsa originaal weberi karbuss. Uurisin, et palju muidu muutnud on asja, kütusepump on nüüd mehhaaniline ja kütuse pealevoolu nõel ja düüs on vahetatud karpas muu on stock, 2 originaal plokikaane tihendi vahel on vasest plokikaane tihend veel ja ülejäänd mootorist ka stock. Pidavat aga peale boosti üle ujutama küll, et kui kiirendad siis saab parem jalg tantsida natukene, et välja ei suretaks. Tegin proovisõidu asjaga ja 0,9 liitrine mootor liigutab seda pilli @0,5bar nii eduliselt edasi, et peas tiirleb omalgi juba plaan oma restaureeritud fiat 127me mootori jaoks kere otsida.
Postitatud: 18.09.2009 19:41
Postitas Kaarel
surveastme kohta :
selle aasta sisse kuuluvad karpaga 1,2l mootorid olid surveastmega 9,25
niiet paistab,et seda oleks vaja alla saada.
sama aasta sisse kuulus monopritsega 1.2 clio kah ja selle oli surveaste madalam millegipärast : 8.8
Postitatud: 19.09.2009 0:35
Postitas _siim_
Aigo kirjutas:
ei tea küll karpat millel kütus segusiibri alla voolab
enamus karpadel on tühikäigul liblikas kinni,kui sa nüüd hoolega mõtled siis peaksid ise ka loogilise järelduse tegema

Postitatud: 19.09.2009 10:02
Postitas omrek
tegu on siiski võimalikult low budget. kõige kallim asi selle süsteemni juures saab olemagi lamda 4990.- turbo kavatsen sebida lammarist ja karpa samuti. blow through-d ei taha eriti, kuna sinna iga karpa ei sobi plus pean soetama blow-offi. aga paljuks ma selle kompressiooni saama peaks, kuna see on mul monopritsega. see on siiski minu esimene aretus, niisiis see pritse ehitamine oleks minule kaunis keeruline. osad targad muidu räägivad et originaal kolvid sulavad mul 0,5 bari juures sisse ära, ise ma seda aga väga ei taha uskuda, kui kompressiooni paika saan ja küttesegu lamda abil samuti. siiski tahaks teada, et kui ma väljalaskest viin summuti toru karteri alt läbi sisselaske juurde( kuhu tuleb turbo), kas see hakkab mul ka mingit lagi vms tekitama? kuigi ega seal suurt muud võimalust ei ole heitgaase sinna juhtida
Postitatud: 19.09.2009 10:04
Postitas cthen
omrek kirjutas:tegu on siiski võimalikult low budget. kõige kallim asi selle süsteemni juures saab olemagi lamda 4990.- turbo kavatsen sebida lammarist ja karpa samuti. blow through-d ei taha eriti, kuna sinna iga karpa ei sobi plus pean soetama blow-offi. aga paljuks ma selle kompressiooni saama peaks, kuna originaalis on, nagu eelpool öeldud 8,8, kuna see on mul monopritsega. see on siiski minu esimene aretus, niisiis see pritse ehitamine oleks minule kaunis keeruline. osad targad muidu räägivad et originaal kolvid sulavad mul 0,5 bari juures sisse ära, ise ma seda aga väga ei taha uskuda, kui kompressiooni paika saan ja küttesegu lamda abil samuti. siiski tahaks teada, et kui ma väljalaskest viin summuti toru karteri alt läbi sisselaske juurde( kuhu tuleb turbo), kas see hakkab mul ka mingit lagi vms tekitama? kuigi ega seal suurt muud võimalust ei ole heitgaase sinna juhtida
Uue koos kellaga lambda kit-i saad USA-st all 3000.-