TurboClub

Tekkis mõte, et kui peaks kaane või muu sellise portimisega tegelema, võiks ju ise "el cheapo" flowbechi teha. Põhimõtteliselt oleks vaja ainult ventilaatorit, mingeid ühendusi, voltmeetrit ja MAF'i. MAF peaks madala voolu juures olemagi just kõige tundlikum. Võimalik et 50-100W salongisoojendusventikas tekitab juba piisava voolu, et õhumõõdik hakkab juba näitama.
Ventikaid ja õhumõõdikuid peaks igas garaazis vedelema
Noh ja kui täpseks tahta minna, siis võiks veel mõõta rõhku (veesambaga - on vaja voolikut ja vee pudelit) ja ventika toitekas võiks olla reguleeritav, et saaks iga mõõtmise juures keerata veesamba kõrguse pingega samma kohta paika
Ilma õhumõõdikuta saaks kah kui saaks ventika pöördeid hästi täpselt mõõta.
1 variant on veel nii, et panna lihtsalt ventikale toide taha, ja mõõtagi veesambakõrguse järgi voolavust - mida kõrgem sammas, seda vähem voolab. Ventikas peab olema piisavalt võimas, et tekitaks mingi meetrikõrguse veesamba, ja tuleb ka jälgida, et ventika toide on alati samad.

Tänan lugemast
Ärge näkku lööge, ikkagi lihtsalt vaba teema

Kuna sellisel el-cheapol nagunii kalibreeritud väljundit pole, vaid puhas enne-pärast teema, siis tee lihtsamalt.

Vaakumi mõõtja + tolmuimeja.
On kohe näha mitu % erineval klapitõusul paremaks või halvemaks läks.

Ma olen ka sellepeale mõelnud. Aga sambad jäägu pensioni valdkonda, rõhku mõõdaks ikka MAP anduriga.

Ma arvan, et te võiksite Windorfi Tiiduga lihtsalt tuttavaks saada.
Ta on hästi tore mees ja kindlasti aitab nii nõu kui ka jõuga


Jääb mitme aasta jagu *sedasamust* ära

mart154 kirjutas:Ma arvan, et te võiksite Windorfi Tiiduga lihtsalt tuttavaks saada.
Ta on hästi tore mees ja kindlasti aitab nii nõu kui ka jõuga


Jääb mitme aasta jagu *sedasamust* ära

Ega ta kah ei viitsi. Pealegi enda benchi ajaks kurjaks peale igat minutit, et näha kas ollakse õigel teel. No ja ühe kaane ohverdaks üldse nii, et teeks kõik 4 porti erinevad

Moss kirjutas:Ma olen ka sellepeale mõelnud. Aga sambad jäägu pensioni valdkonda, rõhku mõõdaks ikka MAP anduriga.

MAP mõõdab heal juhul 500Pa täpsusega, ja keskmine ventikas seal üldse sellist rõhku ei tekitagi, eriti kui klapp lahti on, aga veesammas on praktiliselt piiramatu tundlikusega.

Tuleb lihtsalt selline vent panna, mis annab reaalse eluga võrreldavaid rõhkusid- seal 1-3bar kandis. Siis mõõdad ka map-iga kenasti. Pealegi on nii olemas 2 elektrilist anduriväljundit, mida annab täitsa teisendada võrreldavatesse ühikutesse, et saadud tulemused vähe mõtestatumad oleks.
Kuigi jah, kui järgi mõelda, siis võib lahtiste klappide korral sellise rõhu tekitamiseks vaja olla mitme kW mootoriga venti...

taxu kirjutas:Tuleb lihtsalt selline vent panna, mis annab reaalse eluga võrreldavaid rõhkusid- seal 1-3bar kandis. Siis mõõdad ka map-iga kenasti. Pealegi on nii olemas 2 elektrilist anduriväljundit, mida annab täitsa teisendada võrreldavatesse ühikutesse, et saadud tulemused vähe mõtestatumad oleks.
Kuigi jah, kui järgi mõelda, siis võib lahtiste klappide korral sellise rõhu tekitamiseks vaja olla mitme kW mootoriga venti...

Kodu-Tolmuimejad on tihti peale paari KW'sed, ja tööstuslikud kordi võimsamad.
Pakun et -10MW oleks selle vendi võimsuseks.
Ei usu, et rõhk väga palju voolavuse mõõtmise täpsust mõjutab, küll aga mõjutab tulemust.
Unustage MAP, kui tal pole just 1V per KPa skaala.
Tiidu pink mõõdab vist nii, et iga tõusuga puhutakse/imetakse kuni on 10" veesammast ja mõõdetakse ning märgitakse ära antud õhuvooliu kogus CFM'ides. Nii saab võrrelda voolavusi erinevatel tõusudel.
Meil oleks aga vaja võrrelda just samal tõusul - seega pole vaja konstantset rõhku. Umbkaudu saab veesamba kõrgusega teada.

1 variant on ka mõõta nii, et võtta 12V ventikas ja reguleeritav toitekas, ning mõõtes märkida üles näiteks 25cm'se veesamba tekitamiseks vaja minev toite pige Mida rohkem toite-pinget vaja seda parem
Ventikas peaks olema võimeline puhuma samas suurus järgus nagu päris flowbenchid - ehk 150cfm vms.

Astrona kirjutas:Kodu-Tolmuimejad on tihti peale paari KW'sed, ja tööstuslikud kordi võimsamad.
Pakun et -10MW oleks selle vendi võimsuseks

Ei ole nii hull asi üldse. Arvesta et su turbo võimsus pole ka megavattides, aga puhub korraga kõigi silindrite jaoks rõhu üles. Toyotsivennad hiljuti ju katsetasid elektri jõul toimivat turbot ja tarbis ta kindlasti alla 10kW elektrit. Täpset numbrit ei mäleta.

taxu kirjutas:

Astrona kirjutas:Kodu-Tolmuimejad on tihti peale paari KW'sed, ja tööstuslikud kordi võimsamad.
Pakun et -10MW oleks selle vendi võimsuseks

Ei ole nii hull asi üldse. Arvesta et su turbo võimsus pole ka megavattides, aga puhub korraga kõigi silindrite jaoks rõhu üles. Toyotsivennad hiljuti ju katsetasid elektri jõul toimivat turbot ja tarbis ta kindlasti alla 10kW elektrit. Täpset numbrit ei mäleta.

300kw välja andev mootor tarbib kütust ~1MW jagu, millest u. 300kw läheb ka sumpasse, arvasin, et turbo võtab sellest ikka suure osa ära. Kui võtabki ainult 50KW ära, siis võib tõesti olla, et 10KW effektiivse elektrimootoriga saab mingi 60KW 1.4TD turbot ringi ajada Aga kas mootoris pole mitte väljalaskeklapp piltlikult kinni ja flowbenchis on teine pool pordist täiesti vaba - ehk oleks vaja kordi suuremat ventikat, et pelgalt takistuse tõttu tekiks seal 3bar.

Ulmeliseks lähed oma arvutustega jälle.

Esiteks mõõdad ühte porti korraga, ehk 1/4 jõust.
Teiseks suudab isegi tavaline lamerihm vedada 700hp jagu kompressorit.
Kolmandaks pole vaja mõõta reaalsel rõhul, vaid piisaval, mis tagab mingigi mõõtetäpsuse. Edasi on arvutatav.

Kui sa ikka väga tahad seda teha, siis inverteriga vent(et saaksid veesamba samasse kohta. Võid asendada ka bleederiga, igatahes pead saama õhukogust regullida), maf, veesammas.
Tulemuse headust hindad MAF-i järgi.

Ongi kõik.

Liiga palju mõtlemist pole ajule hea

MAF sensorit ja muud elektroonikat pole kalibreerimiseks tarvis, selleks kasutatakse lihtsalt sileda plaadi sisse tehtud aukusid. Standartne 10 või 28 tolli veesammast on nii väike rõhk (mingi 0,02-0,08 bari umbes), et selle tekitamiseks vajaliku õhukoguse juures piisab üpris väikesest pumbast, tolmuimeja omad on levinud valik. Mingit tarvidust pole tekitada reaalset mootoris valitsevat rõhuvahet, seda ei tee ka "päris" flowbenchid. Instrumentidest on vaja baromeetrit, termomeetrit, Excelit ja pead. Klapitõusu mõõtmiseks ka indikaatorkella ja mingit priboori klapi lahti surumiseks.

Põhimõtteliselt kogu asi on ehituseks piisava täpsusega lahti seletatud siin: http://en.wikipedia.org/wiki/Air_flow_bench

Jesper kirjutas:Liiga palju mõtlemist pole ajule hea

Aga parajas koguses mõtlemist aitab seniilsust edasi lükata

Aga teeks hoopis akustilise flowbenchi - võtame õhupumbaks subwooferi - see sarnaneb rohkem kolvile, ja õhk liiguks pulssidena nagu mootoriski.
Hea oleks band-pass kastiga woofer, kus kasti inverteri juhikski mõõtmiseks põlemiskambrisse või porti ja teiselt poolt mõõdaks juba palju läbi tuli kasvõi mikrofoniga (teise mikrofoni paneks inverteri otsa).
Huvi pärast võiks teha teste erinevatel sagedustel 10, 20, 25, 50, 60 ja 100Hz, mis simuleeriks 4-pütisel vastavalt 1200, 2400, 3000, 6000, 7200, 12000RPM reziime. Sisendi-genereerimine pole probleem, võiks katsetada isegi mitte siinusega vaid vähe kandilisema signaaliga jne. Mida "valjem" seda täpsem ning laiem skaala, ja sellepärast võiks kasti enda reso-sagedusel teda kasutada.
12" wooferi pind on 730cm2 ja kui sellest 500cm2 liigub 1cm aplituudiga, pumbatakse iga kord 500cc õhku, mis ongi 2L 4-pütise mootori 1 silindri töömaht.
Tundub liiga hea, et tõsi olla, ja arvatavasti on seda juba tehtud, aga ei julge enne netist otsida, kui enda mõte läbi mõeldud ja postitatud, muidu rikub mõtte ära

EDIT: Loomulikult kui mõõta parasjagu antud fixeeritud klapitõusu, siis ega mootoris konkreetse tõusu juures mingit sellist pulsseerumist ei toimu, pigem on see ajahetk, kus klapi ees ja taga on lihtsalt mingi rõhkude erinevus. Mootoris on pigem mingi 6KHz resonants, mis tekib rõhulainel silindri seinade vahel põrgates, mis ei tohi hingamisvõime juures rolli mängida.
Peale selle 50Hz ehk 50 korda sekundis töötab port küll 6000RPM peal, aga iga töö vahel on paus, ja see õhuvorsti pulss peab klapi läbima 3x lühema ajajooksul, kuna nukkvõll laseb klapil enamus ajast kinni istuda. Aga noh mingi heli modimise progega (ise kasutan tavaliselt vana GoldWave'i) pole sellise signaali supaka sisendisse tekitamine kah probleem, pigem jääb juba supaka enda inerts jms seal mängima, ja ta ei mängi seda nii maha nagu sisend tuleb.
Samm edasi oleks mõõtmise ajal nukkvõlli üldse ringi ajada
Level 3 oleks siis juba nukiandurist triggerdada suppaka tööd

Jesper kirjutas:Liiga palju mõtlemist pole ajule hea

Läks vist liiale jälle

Imho lihtsam oleks siis juba mootor käima panna selle asemel. Pööritad mingi suurema tööstusliku elektrimootoriga õigetel pööretel ja mõõdad mingil standartsel moel õhukoguseid.

Selles osas on sul muidugi õigus, et flowbenchid (sealhulgas juba mainitud Windorfi oma ja muud tööstuslikud) ei simuleeri pulseerimist, samas selle lihtsustatud lähenemisega on aastakümneid häid tulemusi saavutatud ja ma kaldun arvama et kolbmootori mehaanilise poole pealt on maailmas väga suur osa põhiasju juba paika loksunud. F1 tasemel kaane peenhäälestus on tänavamootori jaoks jälle tarbetult keeruline ja kulukas, kuna tavaliselt on alternatiiviks kas veidi suurem töömaht või kõrgem ülelaaderõhk, mis mõlemad on peaaegu tasuta.

Samas kui on huvi rohkem teooria ja vähem garaažis klopsimise vastu, siis uuri CFD-d. See on lähenemine, mis minu hinnangul pigem varem kui hiljem "demokratiseerub", umbes nagu hiljuti juhtus progetavate ajudega.