Copy - paste AC foorumist:
3B and AAN designated 2.22 liter 20V Turbocharged engine
Intake opens before TDC 3 degrees
Intake closes after BDC 25 degrees
Exhaust opens before BDC 42 degrees
Exhaust closes before TDC 9 degrees
Exhaust lift 8.6mm
RS2 Avant: ADU designated 2.22 liter 20V Turbocharged engine
Intake open 13 degrees
Intake Closes 35 degrees
Exhaust open before 24 degrees
Exhaust close 1 degree
Exhaust lift 9.5mm
7A mootor:
Sisselaske klapp avaneb ennem ÜSS 6 kraadi
Sisselaske klapp sulgub peale ASS 38 kraadi
Väljalaske klapp avaneb ennem ASS 42 kraadi
Väljalaske klapp sulgub peale ÜSS 5 kraadi
Seega:
Sisselaske takti pikkus on 225 kraadi
Väljalske pikkus on 227 kraadi
Klappide kattumist tuleb 11 kraadi.
Ühesõnaga:
AAN, 3B, ABY sisselake takti pikkus kraadides on: 208 kraadi
Väljalaske takti pikkus on: 231 kraadi
Klappide ülekate on 12 kraadi ( kõigest! )
ADU sisselaske takti pikkus on: 228 kraadi.
Väljalaske takti pikkus on: 205 kraadi!!
Klappide ülekatet tuleb 14 kraadi.
Ngu näha on ADU sisselaske nukk 20 kraadi pikema avatusega, kui AAN, ABY, 3B.
ADU väljalaske nukk on 26 kraadi lühema avatusega, kui AAN, 3B, ABY
Kes said aru, teevad omad järeldused...
Edasi:
Võta võrdluseks mõni "tuuningnukk". 11,43mm klapitõusu ja 240/240 kraadised taktipikkused on tavalised näitajad ... Loomulikult on RS2 vidinad performance koha palt tegijad, eriti arvestatuna, et need seeriatoodang, millega lisaks peab auto jääma ka kõigi saaste jne normide piiresse!
Hm - autost ehitada - eesmärki pole, aga mis olen teinud (võimsuse koha pealt) on andnud olulise effekti. Ainuüksi kombinatsiooni chip/wastegate alla klapivedru/CAI tagajärjel suri sidur peale 50 kilomeetrit...
Heade nukkadega saavutab sama võimsuse madalamal rõhul kui originaalidega.
Reguleeritav pritserõhu regulaator mõttetu?!?
Mul 3bar regulaator, eelpool Sinu poolt loetletud komponendid, millele mu masina soft kalibreeritud (RS2 rõhuregulaator 3.8 bar.) on ja... segu kogu pöörete vahemikus/erinevatel rõhkudel korrektne - kuidas see siis nii saab olla?!?
Vastuseks nn adaptive fuel control! Lambda korrigeerib segu/pritseaega 25% ulatuses rikkamaks/lahjemaks. Põhjuseks erineva kvaliteedi ja oktaaniarvuga kütus, õhu niiskus ja krt teab, mis veel. Minu arvates pole enne pritserõhuga vaja jamada, kui on oht, et kütusest puudu jääb. Tõstes rõhku, aju õpib ära, et peab pihusteid lühemaajaliselt lahti hoidma.
Pritserõhk peaks olema nii madal kui võimalik, ent turvalise varuga.
Kuidas muidu siin näiteks ühel Nissanil (Zoom1 - oskab oma lahendusest kindlasti täpsemalt rääkida) kasutati lisapihusteid (käivituvad rõhuanduriga) ilma mingi stand alone fuel management süsteemita?!? Segu hoitakse samuti normis aju poolt vajadusel lühendatud pritseajaga.
Originaalturbo pole veel jalgu jäänud, sellest see fuel cut`i kaotamise juttki tuli alles... Jõuan veel
