TurboClub

Kuna audiophile teemas tuli se küsimus üles siis jätkaks seda siin.
Kui keegi teab hinnast midagi või oskab ideid anda kuidas teha..ise olen kunagi proovinud aga jäi katki..nimelt jalgratta spidomeetrist :D
aga andke teada kes oleks asja ostmisel käpp
arvane t segadust ei tuleks jne siis pekas ka ytleme kus se asuma hakkab-vältimaks hilisemaid pretensioone!
ja kes oma hääle paneb võiks kindlasti ka kommenteerida oma arvamust!

Muidugi kõik oleneb ka hinnast. Kui see hind on väga mõistlik siis võiks ka endale osta e. siis kuni 3000 eek. Üle selle siis võiks mõni firma (ES Tuning, DC-ICE jne) selle osta ja siis seda vajadusel huvilistele rentida...

Tallinn ja Tartu võiksid olla asukohtadeks, mõlemas kohas siis oma asjad.

selline asi ka siia et kui ma teek svalmis softi poole koos anduriga kas on kedagi kes teeks ratta ja kinnitused?

Ma pole oma ihusilmaga küll ühtegi sellist asja näinud aga teoreetiliselt peaks olema siis midagi sellist:

1) Kinnitus mille abil ratas kinnitada auto puksiiraasa külge
2) Suhteliselt suvaline jalgratta esiratas (va. maastikurehv)
3) Vana Riga võrri esihark (see oli vedrudega ette poole vetruv)

Andur külge, ratta ja arvuti vahele juhe, arvutisse soft ja ongi kogu muusika?

ega ta muud ei ole jah! Proovin täna veidiprogemist teha ja vaatan mis tuleb

iseenesest ratastega olen ma palju tegelenud(sõitsin kunagi downhilli) ratta juppe vedeleb mul ka hunnikutes niiet oleks käpp asja valmis meisterdamisel, niiet kui sobib siis 56229769 on number ja räägib täpsemalt läbi mida kus ja kuidas.

Selle ratta tegemisel on raua poole pealt vast kõige tähtsamad momendid:

1) Piisavalt universaalne kinnitus koos reguleerimise võimalusega et seda ratast saaks kinnitada suvalise auto külge (haake aasad on eri autodel eri nurkade all ja erinevatel kõrgustel)

2) Mingisugune vedrustuse käik, kuna auto tahes-tahtmata kaldub kiirendades taha poole ja ka teed ei ole meil ideaalselt siledad.

3) Andur ja lugeja paigutada võimalikult kaugele ratta tsentrist et saada täpsemaid andmeid.

ma olen ühest sellisest viiendast rattast nüüd poole silmaga isegi pilti näind, ja seal ei olnud mingit vedrustust, lihtsalt kinnitus ise on selline mis laseb rattal liikuda igatepidi. ja minuarust see anduri asukoht oleneb sellest kui suur on ratas, see tuleb välja uurida kus see täps peab olema sest mnuidu hakkad saama valeandmeid

tglt ei ole ju vahet! Vaata jalgratta spido..sa võid liigutada yles pooel v alla poole aga andur möödub samal ajal vastuvõtjast ainult et erineva kiirusega!

panter kirjutas:tglt ei ole ju vahet! Vaata jalgratta spido..sa võid liigutada yles pooel v alla poole aga andur möödub samal ajal vastuvõtjast ainult et erineva kiirusega!

Pöörlemiskiiruses ei olegi vahet, sest olenemata kettal asuva punkti kaugusest ketta tsentrist möödub punkt lõikejoonest ikka samal ajahetkel. Aga kuna andurid on magnetipõhised, siis mida lühem on impulsi kestus, seda täpsem on kogutav informatsioon. Tsentri kõrval asuva magnetanduri impulss kestab kahtlemata kauem kui poole meetri kaugusel tsentrist asuva anduri impulss, sest magnet asub anduri mõjupiirkonnas kauem, mistõttu annab kaugemal asuv andur oluliselt täpsemaid andmeid...

see Riga hark minu vaimusilmas oleks toimiv, kuna liikumis-spetsiifika parem (rattal istudes siis alla ja ette) võrreldes tänapäeva maastikuratta amordiga (rattal istudes vaid alla).

kinnitus auto külge on paras kepp - pigem kas ei oleks võimalik teha kinnitust, mis küljelt ukse-klaasi vms küljes oleks? või siis tagaluugi -koopa vms servast küljele?

programm ei tohiks midagi keerulist olla - impulsse peaks saama lugeda ka puhtalt hyperterminaliga logides...

See amort seal ei aita minu arvates mitte midagi. See on konfigureeritud ikkagi nii, et normaalseks töötamiseks peab tal ratta (võrri) + inimese mass peal olema. Kui tal vertikaalne surve puudub, siis ei amortiseeri ta efektiivsel määral ja ratta põrkumist. Lihtsam variant on varustada ratas paksemat sorti rehviga ning sinna mingi 0,5at rõhku sisse lüüa. Ma ise arvan, et jalgratast (ehk siis meie puhul viiendat ratast ) pole mõtet leiutada, tehasetoodang on ikkagi välja arendatud, mitte lambist tekkinud. Parem sealt ¹nitti võtta.

Pealegi see põrkamine ei tee otseselt midagi halba, põrke käigus õhus viibitud ajal ei jõua ratta kiirus märgatavalt langeda ja auto liikumisest kiiremini ta füüsikalistel põhjustel samuti pöördesse minna ei saa. Või kui mingi takistuse tõttu korraks protsendikese jagu lähebki, siis ei sega see infokübe kogu mõõtmisprotsessi tulemust. Ainus häda, mida põrkamine teeb on, et ta tekitab liigset koormust ratta kinnitustele, aga sellest probleemist peaks üle saama. Kui tahtmine ise teha, siis võiks ehk kaaluda pagasiluugile kinnitatava jalgrattahoidja muretsemist, mille külge saab vajaliku armatuuri keevitada...

Autolehel on ju selline ratas olemas. Järsku saab nende oma pildistada ja uurida, et siis sellest juba täpsem koopia teha...

panter kirjutas:tglt ei ole ju vahet! Vaata jalgratta spido..sa võid liigutada yles pooel v alla poole aga andur möödub samal ajal vastuvõtjast ainult et erineva kiirusega!

Sry sul on õigus. ma ise mõtlesin natuke mööda selle asjaga, ajasin enda jaoks liiga keeruliseks.
Minu mõte töötavast vedrustusest oleks selline et vedru oleks kergelt pinges kui ratas on auto taha pandud, siis vedru surub ratast koguaeg natuke vastu maad ja mingit hüplemist ei toimu.

Üks mõte tekkis:
Millega seda viiendat ratast kalibreerida, et teada saada kas näitab õieti?