TurboClub

Nüüd jõudnud nii kaugele, et flantsid on olemas ja tahaks hakata keevitama vaikselt väljalaske kollektorit turbole. Ruumi seal kapoti all eriti ei ole.(auto on ascona c ja mootor c20xe.) Milline väljalaske kollektor oleks parim. Alguses plaanisin teha nn "sokusarve". Oleks see erinevus väga tunda, kui ma teeks sokusarve asemel mingit muud moodi kollektori ? Originaal c20leti kollektorit ei taha. Soovitage parimat lahendust. http://www.highperformancecoatings.com/ ... nifold.jpg selline kollektor õigustab ennast ? aint ma teeksin selle ilma välise wg -ta, kuna mul turbo sisemise wg-ga.

Pildil kujutatu annab sisuliselt sokusarve mõõdu välja.
Erinevate allikate kohaselt on isegi spool-up parem mida lühem runner.
Ma arvan, et see oleks päris hea lahendus, põlved ei vähenda flow-d ka.
Aga vaata, et torude ühinemiskoht saaks võimalikult ideaalne ja gaasid minimaalsete nurkadega turbosse.

Ei krt, teeb ikkagi selle "sokusarve". Homme läheb materjali järgi. Peab autol lihtsalt esiotsa vähe lõikuma ja keevitama, küll mahtuma hakkab. Radika peab ettepoole saama ja kuhugi on vaja veel ka intercooler mahutada :D

Veix88 kirjutas:Ei krt, teeb ikkagi selle "sokusarve". Homme läheb materjali järgi. Peab autol lihtsalt esiotsa vähe lõikuma ja keevitama, küll mahtuma hakkab. Radika peab ettepoole saama ja kuhugi on vaja veel ka intercooler mahutada :D

Kui mul oleks valida kas sokusarv või võimalikult lühikesed torud siis ma teeks sokusarve. Aga kui küsimus oleks ruumis siis pole ju mõtet sokusarve teha võiks ära proovida võimalikult lühikesed torud. Lootes muidugi, et spool saab parem

See pilt on nüüd natuke teemast välja, aga paistab, et runnerite pikkus on vabalthingava puhul väga tähtis. Ning paistab, et väike raadius viimasel runneril ei ole ka voolavusel probleemiks. Kuna pildil on E92 M3 V8 4 liitrit.

Üks asi on vabalthingav, teine on turbokas.
Vabalthingaval tõmmatakse väljalaske pulssidega ka sisselaskest gaase kaasa.
Ühesõnaga vabalthingava kollektor on kordades suurem teadus kui turboka oma.

Tegelikult on turbomootori kollektori geomeetria ikka väga oluline ja mõjutab spoolupi ja silindrite täiteastet suures ulatuses.

Maksim soovitas kasutada Lotus Engine Simulatorit arvutuste tegamiseks.
temale näiteks andis parima tulemuse 1m pikkuste runnerite kasutamine supral.
kas keegi veel kasutab seda simulaatorit?
samas ettevaatust! simulaator on koodi all ja cracki tõmbamisega tuli arvutisse mingi haitekk viirus, mis võttis hiljem IT mehe õhinasse, kui seda välja puksis mitu tundi.

Keda teema huvitab, siis kindlasti tuleks uurida kunagisi turbo-F1 mootoreid, kus 'anti-lag' oli üks tähtsamaid teemasid. Seal on toru silma järgi kuskil 0,5 m pikk ja 2" jäme, maks. võimsus tuli 10k rpm-l. Siis madalapöördelisema mootori jaoks võib kohe arvata, et u. 0,7-1 m pikk tuleks toru teha ja läbimõõt vastavalt silindri suurusele. Aga mingisuguseid kindlaid valemeid pole küll näinud kuskil, nagu vabalthingava kolledele on. Kiirendus- jne. profitiimide turbomootoritele on küll kõigile pikad kollektorid tehtud aga ilmselt on need düno peal katsetatud.

Igal juhul sai nyyd väljalaskekollektor valmis tehtud. Ruumipuuduse tõttu tuli seda "sokusarve" kuju natuke muuta. Aga tulemus on minu arvates väga hea.

On tehtud ka ülikoolides lõputõid turbokollektorite ehituse peale.
Tuttav leidis kuskilt mingisuguse suuremamahulise töö, peaks uurima talt selle faili kohta.
Üldiselt olevat sealt kokkuvõtlikult välja tulnud, et parim spool-up on võimalikult lühikeste runneritega olenemata nende pikkusest.
Spool-upi mõttes ma ei saagi aru miks inimesed mingeid 1m pikkuseid torusid kapotialla mahutada püüavad.
Keegi võiks siis reaalselt ära tõestada asja mootoridünos ilma muid muudatusi tegemata üks kolle versus teine.

Miks see spool-up siis nõnda hea on lühikese toruga, pikas jahtuvad ja tõmbuvad gaasid kokku sedavõrd tuntavalt?

Moss kirjutas:Miks see spool-up siis nõnda hea on lühikese toruga, pikas jahtuvad ja tõmbuvad gaasid kokku sedavõrd tuntavalt?

pigem, et pikka toru täitmine gaasiga võtab rohkem aega...

= optimaalse diameetriga toru. Enamjaolt on torud suuremad kui pordid. Flantsid tehtud tihendite järgi, mis on suurema avaga jne.

Päris peenikeseks ei saa ka ju torusid ajama, siis hakkab lõpp kannatama.
Üldiselt on see kollede teema väga vaieldav paljude inimeste jaoks ja iga üks hoiab oma tõekspidamistest kinni.

Mina pigem eelistan lühemaid ja jämedamaid torusid kui stiilis 4mm peenemaid kui port.
Idee oleks ilmselt mõõta rõhku vahetult peale väljalaskepordi flantsi ja samamoodi enne turbot.