TurboClub

Plaanin panna lisaks sisselaske veel paremaks jahutuseks vesicooleri (liquid to air, water to Air).
Seda võib ka nii sõnastada, et lähen üle vesicooleri peale aga, kasutan sissetuleva 3" toru asemel vana FMIC (kah 3" sisse ja välja), et too tõmbaks õhu tempi mõne kraadi veel enne vesicoolerit maha.

Samal ajal plaanin tõsta FMIC kapotti alla, ja sellega kaotan ära torustikust 360 kraadi jagu 2.5" põlvesid, mille asemele tuleb põhimõtteliselt 3" toru. Poleks paha, kui sisenev õhuvool jääb samaks. Aga plaan on panna ta jahutus radika ja mootori vahele.
Loodan, et sinna soojemasse kohta tõstmise miinused kompenseerib see parem torustik, ja et kokkuvõttes aitab FMIC nii palju tempi langetada, et tasub ära 3-6kg massi auto esi osas vedada. Arvutuslikult 1C sisselaske temp on sama kui 1kg auto massi.

Mootori jahutusradika tellisin 2" paksu ja sellele tellisin ühe 14" ja ühe 12" kokku (6A+7A) 3400CFM, ning coolerile tellisin veel 2x12" 6A+6A ventikad - täpselt nii palju vente sinna mahubki. Ventide mõte on siis kohapeal seistes radikas ja FMIC külmaks tõmmata.
Mix FMIC ei pane ette poole on nagu selles, et taha originaal radika kinnitustest loobuda.
Ega noh pärast pole raske ka proovida FMIC asemele lihtsalt 3" toru panna ja proovida, kumb parem on.
Vesicooler RICE BURNERi selle aasta 300ZX'ilt, ja hakkab istuma mu S13 aku koha peal. Lisaks tuleb ka jää-vee-paak.

Netist ma midagi sellise mõtte kohta ei leidnud, aga üldiselt 2 cooleri mõtet heaks pole kiidetud.

kiitke heaks või laitke maha

Kui plaanid vesi-õhk jahutit vaid jää jaoks kasutada, siis ostsid vale asja. On olemas jäävesi->õhk apastraat mis vist ka Kaimol kunagi kasutusel oli.

Oled sa arvutanud veeringluse vajaduse, torude läbilaske, pumba jmt asjad läbi?
rusikareeglina 1 kraad * 1 liiter vett = 1 kraad * 1 kuupmeeter õhku. kui ma nüüd õigesti mäletan, ise ajasin selle joulede ja kaloriteni välja excelis.

Mingi 2L mootor, 100%VE, 1,5bar ülerõhku @ 7000rpm vajab igas sekundis 291L õhku. Kui see õhk tuleb 100 kraadisena, ning soov on seda alla saada 50 peale, siis maagiline number on 14,583.
50 kraadi peale jahutamiseks kasutatav 25 kraadist vett on sekundis seega vaja: 14,583/25=0,58L/s (2100L/tunnis, 35L/min)
Aiavoolik ei anna ka nii palju:)

Pumba kohapealt unusta ära kõik need pisikesed käkid mida müüakse ning ka autoCaravanis müüdavad. Õige pumba saad promarine-st.
Mina kasutan sealt ostetud Europump-a mille tootlikus on 17L/min @ 2 bar. Maksis mingi 1200 raha.

Enne seda ostsin AutoCaravanist mingi käki 500 raha eest, see suutis mu süsteemist läbi puhuda 3L/min kuigi paberites oli 15L/min kirjas. Hilisemal uuesti lugemisel selgus, et see 15L/min oli vabavoolu reiting.

Fog kirjutas:...Mingi 2L mootor, 100%VE, 1,5bar ülerõhku @ 7000rpm vajab igas sekundis 291L õhku. Kui see õhk tuleb 100 kraadisena, ning soov on seda alla saada 50 peale, siis maagiline number on 14,583.
50 kraadi peale jahutamiseks kasutatav 25 kraadist vett on sekundis seega vaja: 14,583/25=0,58L/s (2100L/tunnis, 35L/min)
Aiavoolik ei anna ka nii palju:)...

Kõva pump võtab ka omajagu voolu. Minu originaal mingi 10A vist. Kuna siin arvutatud veekogused tulevad ainult täisgaasiga, siis oleks ehk mõttekas teha mingi tootlikkuse reguleerimine pumbale? Näiteks linnavahel rahulikult töristades vaja vett aint natuke ringi segada.

taxu kirjutas:Kõva pump võtab ka omajagu voolu. Minu originaal mingi 10A vist. Kuna siin arvutatud veekogused tulevad ainult täisgaasiga, siis oleks ehk mõttekas teha mingi tootlikkuse reguleerimine pumbale? Näiteks linnavahel rahulikult töristades vaja vett aint natuke ringi segada.

Täpselt, seega peab pump kannatama kiiruse kontrollerit(pinge vähendajat), Europumbad kannatavad.
Põhimõtteliselt tuleks installida rõhulüliti, ning vaakumi korral kiirust(pinget) alla võtta.

Heh, ma polegi ainuke kes kalkuleerida julgeb

Pumba ostsin koos cooleriga - boschi oma, ja kindlasti maksab poes üle 1500EEK. Voolikuteks tulevad 17mm sise-diameetriga.

Kõva pump võtab ka omajagu voolu. Minu originaal mingi 10A vist.

10A on 130W, mis on tõesti suur asi. Mul võibolla 50W on see, uurin boschi koodi järgi teine kord. ja 50W tootmiseks võtab genekas näiteks 100W mootorist ära, mis on 0.1KW - pole väga tuntav võimsus - 0.2C sisselaske tempi alandamine juba kompenseerib selle - muidugi põlenud kütust keegi tagasi ei anna
Usun, et pump on tähtis, aga hulluks kah ei tasu minna. Ja arvestada tuleb ka cooleri ja vee-jää paagi enda mahtuvust, ikkagi 3-4kg alumiiniumi - cooleri otsad on 15mm paksud.
Sa võid pumbata sekundiga ju see pool liitrit sealt läbi, aga olen suht kindel, et see jahuti soojusülekanne pole nii hea, et ta sekundiga soojendab 25 kraadise vee 50 kraadini. 10 sekundiga soojendaks ta siis juba kogu 5L 50 kraadi peale. Excel on väärt tööriist, aga üritan otse arvutada...
1g 1K võrra vett soojendada on 4.2J ja tehes seda sekundiga on 4.2W
500g 1K võrra on 2100W
aga et 25C vesi 50C'ni soojendada peaks olema selle cooleri vee soojendamise võimsus 52.5KW - tundub ulmeline.

OK arvutan õhu erisoojuse kaudu.
7000RPM 100%VE 2L @ 1.5bar = 292L/s atmosfääri õhku.
õhu tihedus 1.2kg/m3 = 1.2g/L.
õhu erisoojus 1.012J / 1K 1g.
meie hüpoteetiline mootor hingab 350g/s.
354W / 1K
et kogu see 292L/s 80C pealt 40C peale jahutada on vaja 14.1KW võimsusega õhu soojust vette salvestada - 14KW on üsna võimas radikas . OK sa arvutasid 100'lt 50C peale, siis 17,6KW ikkagi tuli mul millegipärast 3x väiksem tulemus.

soojendatavat stuffi on mul:
4kg alumiiniumi (erisoojus 0.897J / g K) 3588J/K
5kg vett 21000J/K
noh ja voolikud kah soojenevad == 25KJ/K.
Võiks veel arvestada ka seda, et
* cooleri kuum pool läheb soojemaks kui 40C seega mahutab rohkem soojust.
* cooler pole isoleeritud, vaid on tuule käes ja kiirgab soojust
* cooler on kontaktis kerega ja toimub auto kerele soojusülekanne.
aga need 3 punkti mõjutavad lõpp tulemust võibolla 1-10C - põhimõte jääb samaks.

et 20C vesi ajada 30C peale, peab sisse ajama 25 x 10 = 250KJ
Ja selle 14,1KW soojusülekandega on see 250 KJ / 14,1 KJ/s = 17,7 sekundit.
Miili sõidul ilma radikata saaks vee siis 20C pealt 40C peale ja veerandmiilil isegi kui 12sek sõita, saab 6.8C süsteemi soojemaks

Pump peaks olema siis nii võimas, et selle 17,7sek jooksul see 5L ringi lapata - siis on sisenev vesi 20C ja väljuv 30C. Ja see vesi enam ringlusesse ei pea minema.
5L / 17,7sek = 0,28L/sek. Mu benapump on 0.07L/sek aga ta ots on ka 28mm2 mitte >200mm2 nagu veepumbal. Seega võiks eeldada, et veepump ajab ka ca 0.07x 200/28 = 0.5L minutis. Paraku läbimõõdust voolavus kohe vist nii palju paremaks ei lähe, aga erilist vahet pole. Otsin boschi kataloogist pumba andmed välja.

Aga teema on DUAL - ehk ma ei kavatse 80C õhku vesikuulerisse sööta, vaid pigem 60C õhku. Ja et see 40C'ni ajada, tuleb võib juba võtta ju poole vähem vett kaasa Või vee temp tõuseb poole vähem.

Pump peaks olema taoline, mis sellel lingil viimane
http://www.mez.co.uk/turbo13.html Asjakohane link üldse!



On küll poole lahjem kui võimsaimad, aga
13V 3.5A 3700RPM
0.2L/s 0.4bar vastusurvega. Ei tea palju reaalselt seda takistust on.
0.4L/s 0.2bar

Noh see 3.5A on 25A ventikate ja 10A vesipritsepumba kõrval üsna tühine. Iseasi, mis mu 11Ah aku sellest arvab Genekas ei tule rajale mitte niisama laiskusest kaasa

Sel pumbal on see hea, et kui on takistus ees, siis maha ei põle. Siit graafikult kah nagu tundub, et voolu vähendatakse kui vastusurve kasvab.

Mul kataloogis on veepump - 20-80 l/min - 7.5A max ja 2 bar max
Hind muidugi juba 4k

Otsisin oma exceli välja, minu andmed:

õhk: 1000 J/(kG·K)
vesi: 4200 J/(kg·K)
1kg õhku = 0,8 m3 õhku
1 kg vett = 4200j = 4,2kg õhku = 3,36 m3 õhku
1 liiter vett = 3,35 m3 õhku

Seega jah oli 3x vahet seal:)

Mina arvestasin cooleri sees olevaks vee hulgaks 1,6 liitrit. Alumiini ei arvestanud.

täis gaasiga oleks tulemus selline 30 kraadise välistemperatuuri ja 100 kraadise turbo outleti puhul: (12 sek veerandmiili arvestusteks)

100g/s: 12 sekundit: 55 kraadi, 120 sekundit: 62 kraadi.
200g/s: 12 sekundit: 48 kraadi, 120 sekundit: 50 kraadi.
300g/s: 12 sekundit: 43 kraadi, 120 sekundit: 44 kraadi.

Sellest järelduvalt on ilma alumiini arvestamata pumbast saadav võit keskmise temperatuuri puhul vbeerandmiilil 42,5 VS 36,5 kraadi.
Tegelikkuses alumiin vähendab seda effekti ja fakt, et võit on teises veerandmiili pooles, suurendab.


P.S., boschi 3,5 amprit on vabavoolul. Arvuta läbi.
vee hulk * rõhk on sama mis see vee huk tõsta rõhk * 10 meetrit üles. Vähemalt minu tarkus ütles nii. saadava "töö" korrutasin kahega enne elektriwattideks teisendust nii tambovi konstandi mõttes.

Minul tõusis kiirendusel 12.5 sekundiga intake temp 17C juurest 55Cni. Kuigi temp langes 10 sekundiga peale sõitu uuesti ca. 20Cni. Mul 2 pumpa, täpseid andmeid ei tea kahjuks.

Watercooleril on soovitatud kasutada counterflow süsteemi. (Vesi ja õhk liiguvad vastassuunas)

Nii tekib külm ja kuum pool, ning väljuva õhu temperatuur on madalam.

valdz kirjutas:Watercooleril on soovitatud kasutada counterflow süsteemi. (Vesi ja õhk liiguvad vastassuunas) Nii tekib külm ja kuum pool, ning väljuva õhu temperatuur on madalam.

Meil seda varianti pole, kasutusel risti läbi coolerid.
Sinu näidatud "Barrel" on parem aga ka kõvasti kallim:).


Leidsin ka oma pumba pildi: Suurusest arusaamiseks vaadake otsikuid, seal on 2tk 1/2" toruotsad.

Aga jah, teemal DUAL kah siis.

Mina paneksin vesicooleri pärast tavalist, sest siis tekiks selline tore situatsioon, et aeglustades ja muidu niisama cruisides pärast "tõmmet" jahutaks sisselaske õhk ka vett, kuna temp on madalam kui veel. Uuesti "tõmmates" hakkab vesi töötama kui puhver, ehk õhk läheb soojemaks aeglasemalt. Kokkuvõtrtes nihutad "sooja ala" pidurdusmaa peale mis on igati hea.

Ilma ühegi pumbata lihtsalt vett täis cooler omaks soojusmahtuvust:
Alumiin(4kg): 3588J/K
Vesi(1,6kg): 3360J/K
ehk 10 kraadise lisa puhul kokku 69480J.
12 sekundi peale jagades on see 5790J/s

sellega saab sekundis külmemaks seda sama "350g/s" õhuvajadusega mootorit 16 kraadi.

Ehk tänavasõidul olekski pump kinni keeratud ja jääreservuaar tühi. Piisava eelise annab ka lihtsalt selle massi omamine seal.

Ainuke asi, et seljuhul tuleb kuumadest asjadest isoleerida see cooler.

P.S. kui plaanid coolerit kuidagi muud moodi paigutada kui õhutorud üles või õhutorud alla siis pead puurima õhutusaugu coolerisse või teda mitte tühjaks tegema jäävett vahetades. Nendel on halb omadus olla vaid pool-täis. pärast täitmist. Tänavamasina puhul on lihtne, kui cooler sõidusuunas siis pump tööle ja 1 kiirendus, G-jõud veab õhu ühte otsa ja vee teise otsa ning kokkuvõttes õhutab ära. Põiki asetuse korral vaja 2-3 pikka kiiret kurvi teha ja sama tulemus. DRAG-is pole sul seda kuskil teha enne joonele minekut.

Fog kirjutas:P.S., boschi 3,5 amprit on vabavoolul. Arvuta läbi.
vee hulk * rõhk on sama mis see vee huk tõsta rõhk * 10 meetrit üles. Vähemalt minu tarkus ütles nii. saadava "töö" korrutasin kahega enne elektriwattideks teisendust nii tambovi konstandi mõttes.

Einoh, pumba graafik näitab ju et vool kõigub 2,5 ja 3.5A vahel - seal on mingi sidur kah sees, ja seepärast arvatavasti ei sarnane see graafik el-mootori graafikule.
10m veesammas on 1att, aga mis see siia puutub. Mina ei kavatse vett üle 0.3m tõsta.
Tambov 2.0000 on alati abix

Sellele ma ei mõelnudki, et õhk-cooler jahutab vett Äkki pole tänaval siis veeradikat vajagi. Cruisides -0.6bariga välisõhuga 20C on turbost väljuv õhk kindlasti kõrgem. Aeglasel sõidul ja fooritaga see FMIC aga soojendaks juba kõike - kokkuvõttes ta ühtlustab temp kõikumisi. Seisva auto ja kuuma mootoriga kuumenevad mõlemad coolerid (heat-soak). Vesicoolerile võiks jah mingi isolatsiooni teha. Ja peale selle need 4 ventikat peaks nagu turbotimeriga tõmbama kogu kapotialuse ja mootori jahedaks enne kui mootor seisma jääb

Õhu ja ka vee torud jäävad ühele tasandile, nii et õhku veaks välja ainult külg kiirendus. Mul pole ruumiga eriti valida.
Nipli peab kah peale panema, ikkagi, ntx just vee vahetamiseks vms. Muidu peaks ta lahti kraapima ja püsti keerama vms.

valdz kirjutas:12.5 sekundiga intake temp 17C juurest 55Cni. Kuigi temp langes 10 sekundiga peale sõitu uuesti ca. 20Cni.

Watercooleril on soovitatud kasutada counterflow süsteemi.

Ühesõnaga vee temp tõusis 17C pealt 20C peale. Kas ta jaksas sul selle 12 sekiga kogu vee 1-2x kogu süsteemist läbi pumbata? 10sek peale sõitu alles temp langes? Intake temp võiks ju kohe langeda, kui gaasi maha lased. Võibolla rääkisid cooleri korpuse tempist? See peaks tõesti kauem jahtuma. Aga kui cooler korpus sul 55C'ni läks, siis on vist küll pumpamisega probleeme? Ega ma kah ei tea.
Jääga saavutasid 17C - päris hea.


Mul on kärg teistpidi ja vee-kärjel ei pruugi tekkida temp erinevusi. Vesi käib ühest otsast sisse teisest välja.
Aga pumba võiks panna vist sooja poole peale imema, et ta ise ei soojendaks vett, kuigi see kah praktiliselt olematu. Samas kui õhk on sees, siis oleks parem kui paagist pumbatakse ikka coolerisse mitte vastupidi.

Astrona kirjutas:10m veesammas on 1att, aga mis see siia puutub. Mina ei kavatse vett üle 0.3m tõsta.
Tambov 2.0000 on alati abix

Võlusõna on pressure-loss veetorudes ja vooluhulga läbilase. 0.3 bariga ei liigu seal liitritki.
Vastavad kalkulaatorid on netis olemas, põhimõtteliselt kui jällegi talupoja mõistusega vaadata, siis aiavoolik kui kraan on lahti VS aiavoolik kui kraan on neljandik lahti. Rõhk vooliku otsas ja sellele vastav flow.
Et mingitki normaalset flow-d saavutada peab kas:
a) torud olema väga üledimensioneeritud.
b) rõhk suur olema.
http://www.pipeflowcalculations.com/pre ... /index.htm

Fog kirjutas:Võlusõna on pressure-loss veetorudes ja vooluhulga läbilase. 0.3 bariga ei liigu seal liitritki.
Vastavad kalkulaatorid on netis olemas, põhimõtteliselt kui jällegi talupoja mõistusega vaadata, siis aiavoolik kui kraan on lahti VS aiavoolik kui kraan on neljandik lahti. Rõhk vooliku otsas ja sellele vastav flow.
Et mingitki normaalset flow-d saavutada peab kas:
a) torud olema väga üledimensioneeritud.
b) rõhk suur olema.
http://www.pipeflowcalculations.com/pre ... /index.htm

Variant B. Pump, mis on ca sama võimas kui bensupump - samalt tootjalt, aga 5-7x suurema avaga.
Ega tegemist pole bensu ega waterinjectioni pumpamisega, kus survet on vaja ka pihustuse tekkimiseks.

0,3bar = 3kg/cm2 ja 17mm = 2.27cm2 >>> 6.8kg surub igale ruutsentimeetrile. 6.8kg peaks olema juba nii suur vastusurve, et seda näpuga naljalt kinni ei hoia?
Kui pumba graafikul on antud rõhk 0.1 kuni 0.45bar, siis selles vahemikus pump ka pumpab need lubatud liitrid.
0.45bar juures nimelt see pump jääb seisma.
0.425bar vastusurvega lükkab aga juba 500L/h
0.400bar vastusurvega lükkab aga juba 750L/h
0.200bar vastusurvega lükkab aga juba 1500L/h
0.100bar vastusurvega lükkab aga juba 1750L/h

Kui see pumba teema nii valus on, siis kasutataks ainult rihm-ülekandega pumpasid.

kui see 1.5 tonni vett tunnis väheks jääb, eks siis ostab oma pumbaautole uue pumba, ja paneb selle vana pumba moto-jahutuse veepumbaks

Kui pump auto küljes, või isegi varem, mõõdan ära reaalselt kui kiiresti ta pumpab ja palju kogu süsteemi maht on.


Dual teemasse kah. Et "heat soak" oleks lihtsalt 3" õhukese toru puhul väiksem võrreldes 3" air-air cooleriga - samas jõuab seistes just vesi-õhk-cooler jahtuda vee tempini, ja siis hakkaks vee temp kasvama. Ühesõnaga, ka vee radikale tuleb ventikas peale panna.
Peab veel mõtlema, kuidas seda radika ja paagi vahetamist pehmendada, või siis üldse, kuidas saaks jätta radika, aga et ta ei soojendaks jää vett. Panna (2) kraani vahele? Samas tahaks dragil mitte vajalikud asjad nagu raja äärde jätta niikuinii... ok enne mõtlen siis kirjutan

Astrona kirjutas:Dual teemasse kah. Et "heat soak" oleks lihtsalt 3" õhukese toru puhul väiksem võrreldes 3" air-air cooleriga - samas jõuab seistes just vesi-õhk-cooler jahtuda vee tempini, ja siis hakkaks vee temp kasvama. Ühesõnaga, ka vee radikale tuleb ventikas peale panna.
Peab veel mõtlema, kuidas seda radika ja paagi vahetamist pehmendada, või siis üldse, kuidas saaks jätta radika, aga et ta ei soojendaks jää vett. Panna (2) kraani vahele? Samas tahaks dragil mitte vajalikud asjad nagu raja äärde jätta niikuinii... ok enne mõtlen siis kirjutan

Eks katseta see pumba teema omal nahal ära. Kõik oleneb torude suurusest ja paksusest, minul on 8m! torusi seega natuke teine teema. mootor nimelt õiges kohas.

Mina soovitaks küll kasutada vett vaid võistlustel, ehk torudega tooks WIC juurest kaassõitja jalgade juurde tuleseina peale, sinna aiavooliku sulguriga kiirliited vmt. Jääpaak oleks kaassõitja istmele(vööd) või põrandale(mingi muu kinnitus) installitud koos pumbaga, pump sigaretisüütajasse.

Ma ka kirjutan enne kui mõtlen, aga äkki leiab mingi idee ridade vahelt.