TurboClub

Siin siis üks teema, kus tegelased disainivad sisselaset.
Päris huvitav. Lähenetakse suht inimlikult, mitte loomkatse meetodil.
Võibolla mõned pole veel näinud.
Kusagil 10 lk juures hakkab asi ilmet võtma. Tähelepanu juhiks kolle valmistamisele.
http://forums.hybridz.org/showthread.ph ... ght=plenum

ilus

hents99 kirjutas:Siin siis üks teema, kus tegelased disainivad sisselaset.
Päris huvitav. Lähenetakse suht inimlikult, mitte loomkatse meetodil.
Võibolla mõned pole veel näinud.
Kusagil 10 lk juures hakkab asi ilmet võtma. Tähelepanu juhiks kolle valmistamisele.
http://forums.hybridz.org/showthread.ph ... ght=plenum

Loomkatse näitab lõpuks siiski kas asi toimib või mitte. Kõiksugu modelleerimisprogrammid on toredad, aga reaalses elus toimivad paljud asjad siiski veidi teisiti.

Kui sellised võimalused olemas, nagu selle teema peategelasel, siis on tore, aga toimivaid kollesid saab veidi väiksema vaevaga ka

Ainuke üle jõu käiv asi on hetkel CNC freesimine. Aga loodame lähitulevikus rohkem võimalusi.

Pigem mõtlesin, et karm on sedasi suurest tükist selline kolle valmis lõigata.

Programme on ju palju, mis arvutavad välja jõud, voolavused jne.
Paar õhtut arvuti taga. Ma olen omad difrilikud jne 3D progesse pand ja sa tead isegi, et asi töötab.

Audi 20vT kolle on ka Eestis valmis disainitud.

Välja freesitud on praegusel hetkel minuteada ainult kõrid, mis kaane külge käivad ja kus pihustid istuvad.

Päris kena kollektor, mis lõpuks valmis sai, CNC on teema. Kuigi see mootor, mille peale see kena tehnika läks, on küll kiviajast, 1 nukkvõll, 2 klappi silindri kohta, sisselase ja väljalase samal pool.

Tüüpiline oem turbo kollektor, esimene runner voolab päris halvasti:


Tüüpiline isetehtud turbo kollektor, natuke on parem kui oem:


Mis moodi need voolavuse mõõtmise pingid tehtud on? Seal saab vist mõõta ainult ühe toru/runneri/pordi voolavust korraga. Nii et reaalselt ei olegi võimalik seda voolavuse erinevust mõõta. Äkki oskab keegi asjaga tegelenu kommenteerida. Ainuke mis moodi saab erinevate silindrite õhukoguse erinevusi kindlaks teha, oleks iga silindri väljalaskesse lambda andur panna.

sellist kollet võib siis teha kui pole kuhugi oma aega panna. Kuigi tõesti väga vinge tulemus on, aga sellisele mootorile minuarvates poleks tarvis sellist kollet.
Huvitav kas plokikaane kanalites keeriseda ka on?
Muidu vist pole sellisel koldel mõtet kui kaan ei lase korralikult ikka silindril täituda!


Pole see CNC pink midagi nii keeruline, asi on ikka kole lihtne kui aus olla. Koolis sai male nuppe CNC treipingis tehtud, tunnike programmi tegemisele, teine tunnike sisse trükkimine, terade häälestamine jne.
Kuigi jah kolde puhul on tegemist freespingiga, aga sellel on ka igasuguseid lisa abiprogramme, mis lihtsustavad ikka palju tööd.

Ega jah malenuppe võib küll käsitsi kirjutada, aga see oleks ebareaalne selle kollektori koodi käsitsi kirjutada. CAM programm on ainuke lahendus.

Antud kolle puhul peaks tegu olema nö. virtuaalsimulatsiooniga vastava programmiga.
Reaalselt mõõtes peaks olema need kõik mitu kolle versiooni valmis tehtud.

Huvitavam oleks teada, mitu hp reaalselt sellisest asjast võidaks, kui kõik muud tegurid samaks jäävad, ainult esimese silindri ja ehk veel mõne voolavus paraeks.

Tihtipeale tehakse kollektoreid hoopis proagmaatilisematel põhjustel, näiteks ruumipuuduse leevendamiseks või tõesti kehva originaalkollektori asendamiseks.

Ja korralik kolle on orienteeritud ikkagi voolavusele, mitte sellele, et teda odav toota oleks ning vastupidavus parim võimalikust (vähem garantiijuhtumeid). See viimane on autotootjate eesmärk.

Ma ei viitsinud seda teemat läbi lugeda, vaatasin lihtsalt pilte, aga tundub rohkem nagu kutt tahab ilusat kunstipärast kapotialust ehitada, oma teooriaid proovida ja muidu stiilis tööjuures olevate lahedate pinkidega õhtuti lammutada. Reaalselt teenustööna on sellise tasemega freesimine hinna poolest harrastajale täiesti ebamõistlik. Pakuks lakke vaadates et tal huugas see frees mingi nädala õhtud järjest selle ühe kolle kallal, ehk mingi 30-40 tundi puhast freesiaega äkki? Lisaks veel projekteerimine, ettevalmistus ja muu sarnane.

Aga ilus on küll.

minu meelest oli seal kirjas kah kui palju selline asi aega võttis ja palju see umbkaudud maksab, kui sa pead oma taskust ostma autosuuruse alu käntsaka.
CNC tänapäeva pingid ongi just nii lihtsad, et kui teed mõnes ühilduvas proges tüki valmis siis massin lõikab välja nagu naks. Tean, et spetsiaalsest mahagoniplaatidest üks paaditootja, eestimaine ei hakka nimesid nimetama, näitas, et massin lõikas väga keerulise kujuga õhuresti välja 4cm paksusest tükist mingi 2 minutiga. kasutas selle juures mingi 3 erinevat tera ja kiirust ja samal ajal peab arvestama, et metall või materjal ei tohi rämedalt tõmmelda selle juures. (soojuslikus mõttes)
jõunumbritest ma mõtlesin sellist suurust,
kui ühe silindri täituvus oli seal antud et oli algselt pärsitud 30%.
nii ja see silinder toodab ütleme 100 hp, tema halb liikumine ütleme mõjutab teiste silindrite tööd mingi näiteks 2%. liidame selle kokku, ja saame kuskil +40 heppa. aga no sorry tegelt, millise raha eest- ja selliste omadustega kolde saab ikka palju, palju lihtsamalt tehtud.

Minu arvates on ka see liiga ülepingutatud. Lugesin seda teemat aga kahtlused jäid, õhk aetakse läbi kitsaste pilude, et ühtlast jaotust runnerite vahel saavutada aga see tekitab ju suure voolutakistuse ja rõhulangu täpselt lehtri ees. Kui klapp avaneb, siis seal väikeses ruumis hakkab rõhk langema toru ees ja kahtlane, kui hästi ta läbi ribide peale jookseb.
Nii et minu arvates oleks palju parem selline kolle, nagu ülevaalpool pildil. Lehtmetallist on palju lihtsam ja odavam ehitada. CFD-ga saab leida väga hästi, kuidas õhk jaotub, kuid tuleb arvestada ka, et tegelik õhuvool mootoris on pulseeriv ja see silub mõnevõrra ära log-type kolle ebavõrdse jaotumise. Samas võimalukult võrdne jaotamine on veel sellepärast oluline, et see silinder, mis muidu tehasekollektoriga saab kõige rohkem õhku (tagumine), käib lahjemalt ja on oht, et detoneerib esimesena.