TurboClub

traktorist kirjutas:"autode juhtmestiku teha ei oska" minu autol on estuning poolt tehtud kõik mootori ja aju juhtmestik kõik on joodetud üle ja probleeme pole.....pole vist päris õige jutt

kui norida siis juhtmed pannakse õigete klambrite ja tangidega kinni, mingisugust jootmist tänapäeval ei tehta

Marko kirjutas:

traktorist kirjutas:"autode juhtmestiku teha ei oska" minu autol on estuning poolt tehtud kõik mootori ja aju juhtmestik kõik on joodetud üle ja probleeme pole.....pole vist päris õige jutt

kui norida siis juhtmed pannakse õigete klambrite ja tangidega kinni, mingisugust jootmist tänapäeval ei tehta

Hetkel pole ma küll kindel milliseid klambreid sa nendeks õigeteks pead... kuid isiklikult mina küll miskeid klambreid joote ühendusele ei eelistaks ning ka ei praktiseeri seda. Pigistatavad otsad ning üleminekud on minujaoks täielik jama... kui miski ots on vaja kuskile panna ning too kindel peab saama siis üldjuhul teen nii, et pigistan tangidega kinni ning joodan veel igaks juhuks üle, kui vaja kaks kaabli otsa mingil põhjusel kokku panna (pikendada või muud sellist) siis jootest paremat ühendust sul selle jaoks küll võtta ei ole!

No see, et klemmid ja tangid on jooteühendusest üle on jälle Vems-i poiste leiutis

10a. teinud auto elektritöid ühendusi jootes ning mitte ühegi ühendusega pole veel probleeme olnud.
MIDA EI SAA KAUGELTKI KLEMMIDE KOHTA ÖELDA!

Seega see klemmide BS jutu võivad jänki ja hungari poisud endale sisse istuda ja hästi sügavale.

Kui hakkate nüüd ajama, et joodetud ühenduskoha tagant juhe ära murdub, siis andke andeks aga suvaline juhe murdub ka klemmi tagant ära
kui teda järjepidevalt väntsutada ja pigem kiiremini kui jooteühenduse juurest, eriti veel koos poole klemmiga.
Klemmühendused juhtmete liitmisel on pigem vabandus korraliku töö tegemise vastu, et kiiremini oma asja tehtud saaks.

enamus autoelektri töid ja klemmide ühenduse tehakse ilma jootmata ja võin ise mõne klemmi pihku anda ja tahaks näha seda meest kes juhtme seest välja tõmbab nii et midagi katki ei läheks...
õige tang ja õige klemm ning kõik on kinni
(kuigi ise kasutan mõlemat varianti veel...tulevikus 99% ainult tangidega...)

Kui klemm on vähegi niiskemas kohas, siis on väga suur tõenäosus, et krimbitud ühenuds oksüdeerub

Kõige kindlam viis klemmidel on krimpida + veel üle joota.
See võiks nagu parim tulemus olla.
Aga juhtmete jätkamiseks ma klemmühendusi põhimõtte pärast kasutama ei hakka, kui just viimane häda pole.

selleks on klemmil kummilutid et niiskus sinna ei satuks...
kui vaadata vanu juhtmekimpe, siis kui vesik uhugi satub ikka siis oksüdeerub se juhelõpuks mujalt ära kuigi klemmi puhul pead sa ilmselt silmas siis halva yhenduse tekkimist...
Pole veel silma hakanud muidu sellist asja, aga eks tulevik näitab:)

Klemmide pressimine on ikkagi tööstuslik lahendus masstootmisel, mitte et oleks see kuidagi parem kui jootmine. Tootmisel vaja kiirust ja kui saavutatud talutav töökindlus, keegi ei hakka seal jootmisele veel aega raiskama. Aga ise põlveotsas üksikeksemplari tehes, ei näe küll põhjust, miks peaks ühendused üle jootmata jätma.

Kuuno, aju klemmid ei ole ainukesed mis maailmas olemas.
Vaata näiteks neid klemme mida igast autovaruosade kauplusest saada on.
Seal ei ole niiskuskindlust kaugelt näidatud ka.

See krimpimine versus jootmine on jänkide leiutis jälle, samamoodi nagu audios MDF pidi vineerist parem olema,
tegelikult on asi hoopis selles, et vineer on USA-s siga kallis võrreldes MDF-iga, euroopas aga vastupidi.
Siin tulebki mängu see, et eristada internetis leviv BS info asjalikust ja argumenteeritud infost.

kõik kinnitused ja klemmid lähevad termorüüsse ka veel ning einäe kuidas sinna niiskus satuks...
2 juhtme õhendamisel kasutan ise samuti jootmist ja siis termorüüd
tunub et se teema on selline, et kellel ema kelle tytar..

Kokkuvõttes võtab siis see klemmitamine rohkem aega kui kohe jootmine + termorüü
Ega jah asi oleneb suuresti kohast kus kohapeal millist lahendust parasjagu parem kasutada.

Mõlemad süsteemid toimivad aga üldjuhul on see klemmide krimpimise ja installimise/isoleerimise
kvaliteet mõnedel inimestel selline, et ropendada ka nii jubedalt ei suuda.
Kui joota normaalselt ei oska, siis ei päästa ka jootmine halvast ühendusest.

Auto juhtmestiku puhul on normaalne lähenemine kahe juhtme lihtsal ühendamisel joodis+termorüü.
Krimbitud klemme ei pea jootma, aga olen seda mõnedes kriitilistes kohtades teinud ja sellega on võimalik ka kahju teha! Kuidas? Väga lihtsalt, juhet liiga kaua kuumutades, mille tagajärjel muutub ta jäigaks.

Selle vastu aitab: a) õige juhe (silikoonisolatsiooniga, mitte odav plastjuhe), b) korraliku räbusti kasutamine (parim on jootevedelik, ja seegi ei tohi happeliste jääkidega olla), kuna nii ei pea juhet kaua kuumutama, et tina külge hakkaks.

Peep @ jootekolb aastat 15-18 käes vahelduva eduga olnud, ehk siis enamik oma elust

Jäigaks muutub juhe siis kui liiga palju tina panna ja kaua kuumutada, et tina ka isolatsiooni alla voolama hakkab.
Selle vastu aitab korraliku uue juhtme kasutamine koos korraliku räbustiga tinaga, siis ei pea asja kaua kuumutama, et juhtmelt oksiidikiht maha põleks.
Ja veel üks oluline asi, KOLVI OTS OLGU PUHAS!
Garaažis kõige käepärasem on kolvi otsa puhastada märja kätekuivatuspaberi vastu.
Tegelikult on selleks spetsiaalne niiske shvamm aga seda vaevalt keegi kaasa viitsib tassida.
Mitte mingil juhul hakata spetsiaalselt kaetud kolviotsa noa või mingi muu asjaga kraapima.

Siin aitab kõige paremini kogemus.

Tegeledes ise ka hobikorras veidi elektroonikaga olen ka näinud kuidas "vanad kalad" "elektroonikud" on trükiplaate kokku jootnud.
Viimane edition ajas suhtkoht südame pahaks (nii üle käe või oskamatult tehtud, nagu oleks otse Hiinast tulnud).

No see, et jootekolvi ots puhas oleks, peaks olema elementaarne.

Sellegipoolest ei hakka ka uuele juhtmele ilma korraliku räbustita nii kiirelt tina külge kui näiteks jootevedelikuga.

Ja noh, peenelektroonika jaoks on vastavad kolvid ka, mitte kirved. Ise kasutan juba aastaid Welleri erinevaid riistu ja pole alt läinud.

Ära arva, et enamus inimesi sellist asja väga elementaarseks peavad

Kusjuures kui jootevedelike lähemalt uurida, siis enamus neist on erinevate metallide kokku jootmiseks, mitte juhtmete ja elektroonika juures kasutamiseks.
Seda põhjusel, et need vedelikud põhjustavad oksüdatsiooni.

Korraliku tootja räbustiga tinaga pole kordagi probleemi olnud, et uuele vaskjuhtmele tina kohe külge ei hakka.

Suuremas koguses elektroonika jootmiseks on jootejaam ja PCB raam/hoidik asendamatud abimehed.

Üks väike nipp veel (võibolla kõik ei tea), et kui juhtmele tina kanda, siis tuleks tina sulatada vahetult juhtme juures, mitte nii, et kõigepealt tina kolvile ja siis kolvilt juhtmele (vanasti tegin nii).
Kui mõne klemmi peale hästi külge ei hakka, siis olen väikse viiliga hõõrund natuke.