TurboClub

Kindlasti on ka siin foorumis veel inimesi, kes kasutavad oma autodel endiselt malmkollektoreid, seega pragunemise probleem ei tohiks olla võõras.
Kuidas on kõige õigem keevitada pragunenud malmist väljalaskekollektorit? Panen kirja mõned väited, mida võib ka "linnalegendiks" pidada:
1. Enne malmkollektori keevitamist on soovitav see kuumaks ajada
2. Praod (loomulikult) faasida
3. Keevitada spets elektroodiga, millele ümber kerida peenikest vasktraati, vask moodustab nn pehme puhverkihi
4. Keevitada lühikeste juppidena ja lasta jahtuda
5. Peale keevitamist lõõmutada (kas või visata lõkkesse ja lasta peale tule kustumist aeglaselt maha jahtuda - kaovad sisepinged

Kas malmi keevitamiseks on olemas sobivat keevitustraati? (traadiga oleks elektroodist mugavam)

Ühel oma vabalthingaval keevitasin kunagi kolle prao kinni tavalise Co-ga (muud ei olnud käepärast) peale faasimist ja uskumatu küll, aga peab siiani.

1. Ok
2.Ok
3. Vasktraat unusta ära ja kasuta malmi elektroodi lihtsalt
4. Ei tingimata, pigem teha kaks kihti keevitust
5. 2h @200C kasvõi praeahjus eemaldab pinged väga hästi (2 tundi siis 200C temperatuuri juures tähendab seda, et sellise suurusega detailil võiks ühtlase ja läbini soojenemiseni kuluda ca1-2tundi + siis see "õige" 2h, + jahtumine koos ahjuga)
Vasktraat võib saada saatuslikuks kunagi hiljem, kui peaks mingil põhjusel uuesti pragunema ja kui kollektori kenasti punaseks ajad, sulab see vask sealt välja (või sulab ta juba varem ja sissepoole ?)
Ja lõpuks loomulikult tihendipinna(de) freesimine