TurboClub

hakkas huvi pakkuma et mis veoskeemid on erinevatel 4 veo0listel autodel.
talonil peax olema 50:50

audi/vw (passat) torsen keskdifferentsiaaliga on 80:20 nii üht, kui ka teistpidi, st ette või taha rohkem, vastavalt vajadusele.

bmw
esimene põlvkond 37/63 jagab kuni 90% veojõust pidavale sillale
teine põlvkond 40/60 jagab samamoodi kui eelmine
viimane põlvkond xdrive 0/100 jagab kogu veojõudu

kõik on vahekastiga, nii ees kui taga diffrid.

probleemiks on orienteeritus sõidumugavusele ja juhitavusele, mis teeb süsteemi keerukaks ja purunemisohtlikuks. täisgaasil clutch-drop tüüpi kohaltminekud pole soovitatavad.

kõik on keskdiffriga

kas ma eksin, kui ütlen et enamik tänavasõidu 4wd-sid on keskdiffriga? kui just vahekasti pole? Oskad ehk täpsustada, millist tüüpi keskdifferentsiaali kasutatakse?

Siin räägitakse ka erinevatest asjadest. Üks asi on kui tavaolukorras veab 50:50 ja tene asi on kui palju ja kuhu suudab veojõudu ümber jagada, kui seda vaja peaks olema.

Lauri_s kirjutas:

kõik on keskdiffriga

kas ma eksin, kui ütlen et enamik tänavasõidu 4wd-sid on keskdiffriga? kui just vahekasti pole? Oskad ehk täpsustada, millist tüüpi keskdifferentsiaali kasutatakse?

õigem oleks vist öelda, et vahekastiga, mis algselt oli Ferguson tüüpi. kasutatakse siis nn viskosidureid. praegu xdrive põlvkond juba arvuti poolt kontrollitav.

Kõige paremad on puht mehaanilised neliveod(Subaru, Audi). Libiseva siduriga ehk viskosiduriga nelivedu on nö. järeleaitav nelivedu ehk üks sild on vedas ja vajadusel aitab teine kaasa, kuid mitte kunagi ei ole sekundaarsel sillal nii palju vedu taga kui primaasel(v.a. väga erandid).
Suurim viga on nn. libisevatel vahekastidel see, et asi ei ole eriti vastupidav ja ei kannata "sportlikumat" sõitu - kuumeneb üle ja sidurid lähevad ruttu läbi. RS fordidel lisati näiteks vahekasti tugevamad vedrud, mis suurendavad sekundaarse silla pidamist 50Nm -> 90Nm.
Elektrooniliselt juhitavad uuemad süsteemid on juba veidi keerulisemad ja nende koha pealt väga ei julge täie kindlusega sõna võtta. Kui tahad tõesti vastupidavat süsteemi, siis Subaru(50:50 pidev) ja Audi(80:20 <->20:80) on parimad, sest neil puudub otsene kuluv vahekast(hammasrattad).

Juba mainitud uhiuue ja hea xDrive kohta hetkel ei kommenteeri.

uus xDrive on oma tööpõhimõttelt ikka sama nagu vana (ketastega siduriga), lihtsalt selle tegutsemist juhitakse elektrooniliselt ja tänu sellele annab ta parema soorituse/kasutusmugavuse. Vastupidavuse poolest ta vanast süsteemist oluliselt erineda ei tohiks.

http://en.wikipedia.org/wiki/BMW_xDrive

uurisin mitsu 4veo kohta ja sain siukese posti (vastuse)......
- taga on,visko lukuga. st et kui üks ratas hakkab läbi libisema, kantakse automaatselt osa jõudu üle haakuvusega rattale. selle tõttu ongi mitsu pidev 3WD. huvitav, kas EVO-de veoskeem on ka sarnane, või täiustatud? iseenesest on juba pidev 3WD . see siis 1g taloni kohta

Minust on siin teemas suht lahmimiseks läinud, ilma et mõned oleks endale 4wd süsteemide erinevusi selgeks teinud - http://www.autozine.org/technical_schoo ... on_4wd.htm

Siin on hea ja näitlik jutt difrite tööst ning lukkude kasulikusest.
http://www.4x4.ee/forum/viewtopic.php?t=877

teemat tehes ma lootsingi kuulda arytelu et mida keegi teab jne.

Kui tahad tõesti vastupidavat süsteemi, siis Subaru(50:50 pidev) ja Audi(80:20 <->20:80) on parimad, sest neil puudub otsene kuluv vahekast(hammasrattad).

igaksjuhuks mainin ära ka, et passat käib ka sinna alla:) st kasutab audi veoskeemi.
Kui sportlikumat stiili harrastad, siis audi/Vw jäävad ära vast, kuna neil kalduvus kurvides otse minna, raske esiosa tõttu!

Lauri_s kirjutas:igaksjuhuks mainin ära ka, et passat käib ka sinna alla:) st kasutab audi veoskeemi.

Passat kohe kindlasti ei kasuta Audi neliveoskeemi ehk siis Torsen diffriga nelivedu. VW pärusmaa ikka rohkem Visco (Syncro) süsteemiga möllamine... Ja viimastel mudelitel Haldex (4motion) ka.

Uute elektrooniliste ja vanade süsteemide vahe on veel ka selles, et uued elektrooniliselt juhitavad neliveod on enamasti sellised, et kui asi "jamaks" läheb pidurdatakse veojõudu sealt maha, kus teda vaja ei ole, mitte ei juhita ümber sinna, kus teda rohkem vaja on, nagu see on vanade "rauast" LSD-dega süsteemide puhul.
See tähendab seda, et uute süsteemide puhul läheb mingi osa veojõust lihtsalt kaduma, mitte ei kasutata auto edasiviimiseks. Ja see tähendab seda, et sportlikumaks kasutamiseks need asjad ei kõlba.
Audi puhul on tänaseks Quattro nime all kasutatud vist erinevaid süsteeme. Näiteks on meelde jäänud mitte ammu oli kas Autobildis või Autolehes test Audi A6 ja BMW 5 seeria uue neliveo vahel. M.Muraka arvamus oli, et igapäevasõitudeks võtaks Audi (ja see tal ongi või vähemalt oli mõni aeg tagasi), aga sportlikumaks kulgemiseks eelistaks BMW-e nelivedu, kuna erinevalt Audist ei lase see veojõudu kaotsi.