TurboClub

`Nii tekkis siis plaan peale panna Vw golf III Gti 2,0L 8v motole turbo.

Plaan siis sihuke, et esialgu tahaks jätta mootori stockiks ja last rõhku peale kas 0,5 või 0,6 bari.


Sai plaani peetud ka Uhti'ga ja arvasime, et K26 peaks olema sobiv, sisemise wastgatega.


Nimelt väike probleem tekib sellega, et golfil on sisselaske ja väljalaske kollektorid mõlemad ""eestvaates"" mootoril tagapool. Sellest ka probleem, et kas mahub ära või äkki parem turbo varjant välja pakkuda?


Kui keegi oskab nõu ja soovitusi anda, siis oleksin väga tänulik.


Ette tänades STK

kui nyyd küsimus on milline turbo ja sa oled juba K26 vaadanud, siis jääb mulle mulje et sa küsid milline turbo mõõtmetelt!
väike turbo vähem hp, suur turbo rohkem hp (rohkem lag'i)
kõige kergem otsida installe kuidas on seda juba tehtud arvan ma!

Ise olen uurinud usa foorumitest, aga seal usas 2,0L mootorid teisugused.

Seal enamikul vr6 peale turbo pandud.



Yks võimalus on ka turbo ette tuua.


Üks kysimus on veel, et kuidas kütust juhtima saada, et näiteks segu turbo tulles lahjaks ei jääks?


Kas ainuke lahendus oleks progetav aju või on ka kuidagi sinna miski chip või kivi saada, mis selle ajule selgeks teeb?

segu saamiseks kasuta turbo auto FPR'i, mis on tehtud takistama rõhu kasvades, mitte vastupidi, nagu vabalthingaval. Nii lihtne see ongi.

selge värk;)


eks ma siis päri juurde, kui midagi tehtud ole

et sõhutorustik väga pikaks ei veniks siis oleks huvitav lahendus intercooler maasturite stiilis kapoti vastu panna. Nii et coolerit jahutav õhk tuleks läbi kapoti sisse tehtud avast.
eeliseks on see, et saad mõne maasturi coolerit kasutada ning samas ka kapotiava(scoobi) samalt sõidukilt võtta.

Miq kirjutas:et sõhutorustik väga pikaks ei veniks siis oleks huvitav lahendus intercooler maasturite stiilis kapoti vastu panna. Nii et coolerit jahutav õhk tuleks läbi kapoti sisse tehtud avast.
eeliseks on see, et saad mõne maasturi coolerit kasutada ning samas ka kapotiava(scoobi) samalt sõidukilt võtta.

päris hea idee, aga vaatan esialgu ette alla stange taha.

seal on ruumi kyll cooleri jaoks ja näinud, et sinna pandud ka väga eduliselt.

aga kõik oleneb vast töökäigus tulenevatest probleemidest.

Sorry for OT aga kahju et see masin kunagi tootmisse ja ralliradadele ei jõudnud:

Schmidt Motorsport A59: http://www.faltdach.net/vwgolfa59.htm

[quote="Silwer"]Sorry for OT aga kahju et see masin kunagi tootmisse ja ralliradadele ei jõudnud:

Schmidt Motorsport A59


väga äge asi:P



äkki keegi oskab rääkida, kes teeb chipe eestis ja mis hinnaga?

näiteks mu auto mootorile pakkuda?

Fos kirjutas:segu saamiseks kasuta turbo auto FPR'i, mis on tehtud takistama rõhu kasvades, mitte vastupidi, nagu vabalthingaval. Nii lihtne see ongi.

Sorry for OT.
Mis asi on FPR?

lamp kirjutas:

Fos kirjutas:segu saamiseks kasuta turbo auto FPR'i, mis on tehtud takistama rõhu kasvades, mitte vastupidi, nagu vabalthingaval. Nii lihtne see ongi.

Sorry for OT.
Mis asi on FPR?

FPR = fuel pressure regulator, ehk siis see asi, mis asub tavaliselt vahetult kütuse renni otsas, tagasivoolu toru ja renni vahel. Lihtne vaakumi/rõhuga töötav klapp. Pigistab tagasivoolu kinni, kui boost tuleb ja sellega sunnib rohkem pena minema läbi pihustite, tagades, et segu ei läheks lahjaks.Juhtsignaali saab otse sisselaske kollektorist.(on ka erandeid, vahest lisatakse ka acuator, et oleks võimalik elektrooniliselt ka natuke sättida.)
Kui jätta see vabalthingava oma, siis boosti tulles laseb fpr võimalikult palju pentsu tagasi, kuna tema arust väiksem vaakum = vähem koormust.

Äkki räägid mis moodi vabalthingava FPR rõhu tekkides rohkem kütust tagasi laseb?

Vabalthingava puhul vaakumiga avatakse membraani, et kompenseerida vaakumi poolt imetavat kütuse kogust.
Mida väiksem vaakum seda kõrgem rõhk.

Turbo auto peal toimib see täpselt sama moodi.
Boostiga surutakse tagasivoolu aina rohkem kinni ja sellega kasvab kütuse surve.

Sisse laske kollektoris olev vaakum lihtsalt imeb väiksema rõhu arvelt rohkem kütust sisse.
Oletame et tühikäigul on kütuserõhk 2.5bar, kui regulaator oleks 3bar.
2.5bar on sellepärast, et sinna otsa liidetakse 0.5bar vaakumit.
Ehk siis 3bar-0.5bar=2.5bar
0.5bar ülerõhuga on 3bar+0.5bar=3.5bar.

M-Tech'il on täitsa õigus...

natuke kahtlane, mõtle, tühikäigul, kui näiteks tõmmata fpr vaakumi ots lahti,
pena rõhk kargab ülesse. otsa lahti võtmisega simuleerid ju tegelikult vaakumi muutumist 0 rõhuks.

vaakum -to- 0 = fpr vedru surub kogu jõuga voolu kinni, rõhk tõuseb rennis (suht loogiline ju, kui rõhk langeks, siis tähendaks see seda, et vaakumi olemasolu pigistab rõhku üles, aga ei)

0 -to- boost = ülerõhu surve surub veelgi rohkem kinni, rõhk tõuseb
(tegu on endiselt rõhu kasvamisega)

Vabalthingaval tähendab vaakumi suurenemine seda, et antakse rohkem gaasi, mootoril on suurem koormus jne... juhtumeid, kus oleks vaja rohkem pentsu eks.

kui nüüd panna eelkirjeldatud fpr vabalthingava peale, siis vaakumi suurenedes hakkab see rohkem pensiini paaki tagasi laskma, kuna vaakum vähendab survet, mida vedru avaldab. Ma pole täpselt uurinud vabalthingava fpr'i käitumist, aga mulle lihtsalt tundub väga ebaloogiline, et fpr on täpselt sama tööpõhimõttega, aga juhtsignaal on inverteeritud (ühel juhul peab pena rõhk suurenema vaakumi suurenedes, teisel juhul pena rõhk suurenema ülerõhu suurenemisel)

kui nüüd ongi täpselt samasugused regulaatorid, siis ma pean küll maha istuma ja asja uurima hakkama ma räägin lihtsalt kogemuste ja loogika põhjal.

EDIT:
su enda loogika põhjal:
tsiteerin: "Ehk siis 3bar-0.5bar=2.5bar
0.5bar ülerõhuga on 3bar+0.5bar=3.5bar. "

järelikult, kuna vabalthingaval rõhk ei lähe kunagi positiivseks, siis
3bar - 0,1bar (oletame, et tühikäik näiteks) = 2,9 bar pensu rõhku
3bar - 0,3bar (pisut gaas) = 2,7 bar pena rõhku
3bar - 0,5 bar (pisut pigistades) = 2,5 bar pena rõhku
3bar - 0,9 bar (täiega pigistad) = 2,1bar pena rõhku

vaata nüüd ise, see pole loogiline või mis... mida rohkem baaru annad, seda väiksemaks läheb pena rõhk kütuse rennis... sinu algebra sobib väga hästi turbo autole.



kui selle järgi arvutada vabalthingava rõhku, siis tuleks välja, et kiirendades regulaator vähendab rõhku. Minu arusaam

3bar - 0,1bar (oletame, et tühikäik näiteks) = 2,9 bar pensu rõhku
3bar - 0,3bar (pisut gaas) = 2,7 bar pena rõhku
3bar - 0,5 bar (pisut pigistades) = 2,5 bar pena rõhku
3bar - 0,9 bar (täiega pigistad) = 2,1bar pena rõhku

FOS, väike tähelepanek, kuis a lappari põrja vajutad, siis vaakum väheneb, mitte ei suurene. Need numbrid peaksid sul täpselt vastupidi jooksma. tühikäigul on vaakum kõige suurem, ning põhjagaasiga kõigeväiksem.