TurboClub

Tore, saame siin kõik targemaks.
Pole keegi meist vast sündinud hõbelusikas suus.

Kõvematelt teooriameestelt küsiks veel sellise asja lahtiseletamist:
Toome näiteks auto rehvi.
Variant 1: Pumpad seda täis suruõhukompressoriga (ventiilist).
Variant 2: Pumpad seda täis mingi suuremat sorti turbiiniga (oletame mingist suuremast august).

Kumma variandiga kiiremini 1bar rehvi tekib?
Minu nägemus on all kirjeldatud.
Võimalik et ma jätan mingid tegurid arvesse võtmata.
Ootan kommentaare.

Mina näen siin sellist keissi, et suurema turbo suurema õhukoguse tõttu täitub silinder kiiremini õhuga ehk suurem õhukogus ehk rohkem võimsust.

Väiksem turbo väiksema õhukogusega ei jõua töötsükkli ajal nii palju õhku silindrisse suunata ja
silinder ei täitu maksimaalselt õhuga ehk vähem õhku ehk vähem võimsust.

Mihkel kirjutas:

Mina näen siin sellist keissi, et suurema turbo suurema õhukoguse tõttu täitub silinder kiiremini õhuga ehk suurem õhukogus ehk rohkem võimsust.

Väiksem turbo väiksema õhukogusega ei jõua töötsükkli ajal nii palju õhku silindrisse suunata ja
silinder ei täitu maksimaalselt õhuga ehk vähem õhku ehk vähem võimsust

Kui ei jõua niipalju õhku suunata, järelikult ei ole enam tegemist sama rõhuga.

4000rpm- 160hj
5000rpm- 200hj
6000rpm- 240hj


need numbrid on nüüd 100% ve

kui nüüd oletada et 6500rpm turbiini osa hakkab takistuseks muutuma kuna kompressor on meil väike siis teda tuleb järjest kiiremini ringi ajada et toetada seda õhukogust mis mootor eest ära tarbib ja sellevõrra tuleb ju gaase läbi turbiini ajada sisuliselt wastegatet sulgedes
langeb meie mootori ve 100% 90le kuna rõhk väljalaskekollektoris kasvab ja toimub heitgaaside mitte efektiivne väljumine silindrist- osa heitgaase jääb silindrisse ja nüüd ei mahu enam sama palju värsket õhku sinna
6500rpm-235hj!!

nüüd me sisuliselt jõudsimegi poindini mille pärast siinsed härrased tuliselt vaidlesid

oleks meil suurema kompressori ja turbiiniga turbo siis ve ei langeks ja oleks võimalik saavutada

100% ve puhul
6500rpm-260hj


loodan et nüüd on selge miks suurema turboga on võimalik suuremat võimsust saavutada.
samas normaalse ja liiga suure turbo vahe on ainult selles et kui üks töötab nii, kui peab siis teine ei ole võimeline madalatel pööretel korralikult spoolima kuna suure turbiini ringi ajamiseks on heitgaase liiga vähe

OK, nagu Kuuno ka mulle vahepeal selgitas ajasid inimesed siin taga vist tingimusi mida reaalses süsteemis kunagi ei saavuta.
Kui asi on nii, siis ma ei näe sellel vaidlusel ju üldse erilist mõtet.
Mind isiklikult huvitab konkreetne reaalse elu vahe ja see on Kuuno-l ning Ragnaril katseliselt ära tõestatud.

Kuuno viimase postitusega täiesti nõus. Patriku omaga ka, kuigi siin sai vaidlus alguse olukorrast, kus mõlemad gt28 tüüpi turbod, ehk siis sama turbiiniga.

Kõvematelt teooriameestelt küsiks veel sellise asja lahtiseletamist:
Toome näiteks auto rehvi.
Variant 1: Pumpad seda täis suruõhukompressoriga (ventiilist).
Variant 2: Pumpad seda täis mingi suuremat sorti turbiiniga (oletame mingist suuremast august).

Kumma variandiga kiiremini 1bar rehvi tekib?

2. variandiga tekib kiiremini. Põhjus suurem ava. Suurema avaga täituks ka suruõhukompressoriga kiiremini, kui ta seejuures 1bar rõhku hoida suudaks. Läbi ventiili puhuksid mõlemad samakiiresti.
See "oletame, et mingist suuremast august" võib autode puhul samastada suurema mootoriga.

Mina näen siin sellist keissi, et suurema turbo suurema õhukoguse tõttu täitub silinder kiiremini õhuga ehk suurem õhukogus ehk rohkem võimsust.

Silinder saab täituda ainult siis kiiremini, kui läbi sisselaskepordi toimub suurem õhuvool. Ja õhuvoolu tekitab rõhkude erinevus silindri ja kollektori vahel. Et õhuvoolu suurendada, tuleb suurendada rõhkude erinevust, ehk siis rõhku sisselaske kollektoris.

Aga kas te Kuuno ja Mihkel saite aru, kus te praegu eksite ?
Imelik on jätta pooleli teemat, kus niimoodi füüsikaseadusi väänatakse.
Kuigi Patriku viimasest postist selgub tegelik põhjus, miks teatud pööretel võib erinevate turbodega mootorivõimsus erineda võib.

miil kirjutas:Kuuno viimase postitusega täiesti nõus. Patriku omaga ka, kuigi siin sai vaidlus alguse olukorrast, kus mõlemad gt28 tüüpi turbod, ehk siis sama turbiiniga.

Kõvematelt teooriameestelt küsiks veel sellise asja lahtiseletamist:
Toome näiteks auto rehvi.
Variant 1: Pumpad seda täis suruõhukompressoriga (ventiilist).
Variant 2: Pumpad seda täis mingi suuremat sorti turbiiniga (oletame mingist suuremast august).

Kumma variandiga kiiremini 1bar rehvi tekib?

2. variandiga tekib kiiremini. Põhjus suurem ava. Suurema avaga täituks ka suruõhukompressoriga kiiremini, kui ta seejuures 1bar rõhku hoida suudaks. Läbi ventiili puhuksid mõlemad samakiiresti.

See "oletame, et mingist suuremast august" võib autode puhul samastada suurema mootoriga.

nende turbod on erinevate kuumade kodadega
0,82t25 ja ,82t3 (=1,06 t25 )

kuigi kojad mõjutavad rohkem seda kui palju on vaja juhtida gaase läbi wg mingil mootori koormusel
( tuletage meelde mihkli gt rs koja saagat)

Mina jõudsin hetkel järeldusele, et meie arvestasime sisse juba kõrvalised tegurid (õhu temp, backpressure jne.) mis nende turbodega kaasnevad silindri täitumisel aga teie võtsite asja ideaaltingimustel, kui kõik tingimused on võrdsed peale õhukoguse?

Või kui ma eksin, siis tehke mulle puust ja punaselt ette asi veelkord.

Umbes nii ta oli. Ma üritasin selgitada, miks ei tekita suurem turbo suuremat õhuvoolu. Ideaaltingimustes on lihtsam seletada.

Kui nüüd reaalsusesse tagasi tulla, siis ma usun, et Kuuno auto võimsuse erinevus jääb alla 5% nende kahe turboga. Tagapool postitatud graafikutele joonistasin sarnase mootori järgi. Efektiivsuse erinevus jääb antud piirkondades ~2% sisse. Liigne backpressure ei tohiks seal piirkonnas ka eriti probleemiks olla.

Teine asi on see, kui antud turbosid võrrelda graafikute äärealadelt.

(Gaasi)rõhk, mass(õhukogus) ja ruumala on omavahel jäigalt seotud.

Ei ole olemas sellist asja nagu: sama rõhu juures suurem kogus õhku.

Kui rõhk sisselaskekollektoris on piiratud, siis on seal igasuguse kompressori puhul täpselt samapalju õhku. Seda siis sama temperatuuri juures.

See oli füüsika.


Erinevus võib tulla sellest, et väiksem turbo on suuremaks takistuseks õhu teel ja ka väiksem kompressor tõstab rohkem õhu temperatuuri.

OK, füüsika siis nüüd selle kohaselt selge.

Asjast järeldub siis see, et kõik muud tegurid mõjutavad tulemust nii palju,
et kahete erienvat turbot kasutades on tuntavad vahed sees.

KaroK kirjutas:(Gaasi)rõhk, mass(õhukogus) ja ruumala on omavahel jäigalt seotud.

Ei ole olemas sellist asja nagu: sama rõhu juures suurem kogus õhku.

Kui rõhk sisselaskekollektoris on piiratud, siis on seal igasuguse kompressori puhul täpselt samapalju õhku. Seda siis sama temperatuuri juures.

See oli füüsika.

Kõik on omavahel jäigalt seotud kui nad on samad väärtused, kui turbod (ruumala) on erinevad, siis ei saa enam kõik samaks jääda ju.
Samalaadne oleks seletada seda, et tuletõrjevoolikust tulev veekogus on 5 bar`i juures sama, mis aiakastmisvoolikust (see 10-15mm diameetriga voolik) sama rõhu juures.

egas midagi:
Kuuno autole Ragnari gtrs peale ja 1.3bar kruvida ning Ragnari autole Kuuno 2876r 0,8bar ning siis dünosse.
tulevatele põlvedele hakkab see päev tähendama: turboklubi 2008a suur kihlvedu

KaroK kirjutas:Aga kas te Kuuno ja Mihkel saite aru, kus te praegu eksite ?
Imelik on jätta pooleli teemat, kus niimoodi füüsikaseadusi väänatakse.
Kuigi Patriku viimasest postist selgub tegelik põhjus, miks teatud pööretel võib erinevate turbodega mootorivõimsus erineda võib.

se tuli enen sinu posti välja juba et siin on selline tegur nagu õhu temp
sinu näide:
Ei ole olemas sellist asja nagu: sama rõhu juures suurem kogus õhku."

minu point on see et me ei ela ideaaltingimustes koguaeg ja väiksem turbo teeb rohkem tööd ja kuumutab sellega rohklem õhku üles ja seega sama rõhu juures on teine kogus õhku
räägime reaalmaailmast mitte sellest mis võiks olla...
muidu hea arutelu
edit-jah patrik sul õigus minu kuum koda on T3 ja ragzil t25

Mul on hea meel, et kõigil on hea meel. Aga see, et sama võimsuse saavutamiseks sama mahuga mootorist peab üks turbo puhuma 1.3 bar ja teine 0,8 bar läheb ikkagi minu arusaamadest välja. See vahe peab enamuses millestki muust tulema, aga mitte erinevast turbo tüübist.