TurboClub

veidi Offtopicut veel, aga siin kas pilti sellest golfist ja video ka:



Video ka, mis sõbra Jyrki filmitud:
http://zim.pl/iso.wmv

Meenutab veidi ühte teatud Asconat mootori poole pealt (2.0 16V), ainult paigutus oli teine ja pritse asemel Dellorto karpad, võimsus ka samas klassis 600+hj.

Peep, kas sa tead kas see rihma venimine on tal teatud pöörete juures samasugune ehk siis ta kas venib + vöi siis miinuskraadile, mitte kord yhte ja siis teisele poole. Sommidel on supersaloon corolla millel 16 valve kone ja seda suudeti probleemideta 9500+ rev'da, Norra reisil sirvisin yhte ajakirja kus oli 3.0 951 seal ka oli hall sensor paigaldatud samasse kohta... kus minull ehk siis nuka juurde..


Terv
Markus

SICK-SICK car !!! vihjeks "We are maxing out injectors here", kes osav ja tubli oskab siit natuke arvutada

Audiophile kirjutas:Peep, kas sa tead kas see rihma venimine on tal teatud pöörete juures samasugune ehk siis ta kas venib + vöi siis miinuskraadile, mitte kord yhte ja siis teisele poole. Sommidel on supersaloon corolla millel 16 valve kone ja seda suudeti probleemideta 9500+ rev'da, Norra reisil sirvisin yhte ajakirja kus oli 3.0 951 seal ka oli hall sensor paigaldatud samasse kohta... kus minull ehk siis nuka juurde..


Terv
Markus

See muutub olenevalt koormusest (seeläbi ka turborõhust), temperatuurist ja paljudest muudest asjades. Kompenseerida on seda võimalik vaid osaliselt. Kahjuks.

See muutub olenevalt koormusest (seeläbi ka turborõhust), temperatuurist ja paljudest muudest asjades. Kompenseerida on seda võimalik vaid osaliselt. Kahjuks.

Auto söidab ja pole täheldanud sellist probleemi, aga eks näeb.

M

Markus, seda sa ei täheldagi mitte kuidagi niisama sõites Aga eriti suurt täpsust taga ajades tuleb see probleem ette.

No ma olen autoga teinud viimastel päevadel erinevaid koormusteste. Ei mingit probleemi. Kui dyno peal ära käin peaks jöukõveras kohe mingi vääratus sees olema ehk siis 100% vastuse saab alles siis..

M

See nihe kajastub alles dwell-meteriga mõõtmisel. Otsin selle teema millalgi üles, kunagi üks tüüp tegi katse, pani strobo ja fotoka ja pildistas nukvõllimärki, teine mees samal ajal andis gaasi. Juba kohapeal, ilma koormuseta, mängis rihm päris palju.

Nii

Reede ööse vastu laupäeva ja laupäeva päeval sai siis natuke auto seadistamisega tegeletud. Algselt haapsalu lennuväljal mõned tunnid, hiljem teel pärnusse turboclubi rajapäevale ja pärast veel pärnust tallinnasse. Auto söidab peaagu nagu peab,

Boosti karakteristik on selline
4 käiguga on 1.5 bari umbes 3200 rpm-i juures, 1.7 bari 3500 rpm-i juures.

1 käiguga on max rõhk ca 4200 rpm

Kui rõhk tõusma hakkab siis vaakumist max rõhu saavutamiseni läheb ca 0.3-0.4 sekundid.

4 käiguga kiirendamisel 100-200 ni kulub ca 10 sekundit (arvesse tuleks võtta siin seda et 2000 rpmi juures ei ole veel mingit rõhku. 2000 kuni 3500 rpmi-ni läheb ca 4 sekundit. peale seda juhtuvad asjad ruttu

3 käiguga max rõhu saavutades läheb ratas ringi ka kuiva asfalti peal.

Probleemid:

Pihustid lõppesid otsa, see on päris karm kuna 3.5 barise rõhu juures on nad ca 680cc. http://www.kolumbus.fi/etelanlampo/siemens.jpg
Arvutuste kohaselt peaks auto Hj andma 440+ hj. Aga ei ole mõtet soola puhuda, tuleb rullide peal ära käija. Tõsi kõige parema tulemuse peaks andma top speedi ja veerandmiili ajad; kiirused jne.

Hea veerandmiili aja jaoks oleks vaja ka vastavaid ET drag rehve, muidu ei tule sellest suurt midagi välja...

Võiksid mõne video teha kuidas seierid hüppavad, kui lapatsit anda...

mis pöördel on turbolävi, ntx 3.käiguga?

mis pöördel on turbolävi, ntx 3.käiguga?

Krt peab log-failist yles otsima täpsed asendid, throttle, versus bens, boost ja rpm.

See rihma mängimine ei tule mitte rihmast edast, vaid sellest, et nukkvõll ei käi sujuvalt vaid kerge-raske-kerge jne (sõltuvalt kuidas nukad klappe avavad) ja see vibramoodi asi paneb ka rihma edasi tagasi käima.

Mõistlikul autol on siiski trigger väntvõllil. Ja mida suurem ratas, seda täpsem.

Üks täpsema triggeriga seeriamootoreid on Motronicuga BMW 3.5 moto, mille trigger on hooratta pealt ehk siis triggeri ratas on hooratta suurune (ca 300 mm).

Need mille trigger on vända esimeselt rattalt on juba seepärast ebatäpsemad, et ratas on väike.

Samal põhjusel on korralikel võidusõidumootoritel võetud jagaja vedu väntvõllilt, mitte nukalt.

+/- 3-5 kraadi sportnuka ja vedrudega on pakun täiesti reaalne hüppamine

Tänavaautol on see talutav, ehkki korralikud mootoritootjad ei võta süüte triggerid enam ammu nuka otsast. Juba viimased 20 a.

9500 pööret võib asi vabalt 20 hj juba tähendada.

rookie kirjutas:
Samal põhjusel on korralikel võidusõidumootoritel võetud jagaja vedu väntvõllilt, mitte nukalt.

Tegelikult korralikel võidusõidumootoritel polegi jagajat vaid on coil-pack'idega süüde