TurboClub

1914 jääb ära. 1585 tuleb veel vähemalt üheks aastaks. Ma ei teagi kas olla kurb või mitte. Kuna mulle oli oluline vaid kiiresti sõita olenemata klassist siis peaksin olema kurb samas on ka põhjuseid miks ma seda pole....

Tassisin selle kordagi käivitamata mootori omale garaazi....kaaned maha ja oi kui ilus....kõik uus ja puhas. Vinge suurema õlikoguse ja fullflowga uus õlipump jne kõik kõik oli uus detsembri kuus...Võtsin kaaned maha, et kolbide kõrgust silindri ülemisest servast ÜSS asendis mõõta (Kuna oli teadmata mootori staatiline surveaste) Sain teada, et ühe mootoripoole kolvid käivad silindrites 0,05mm kõrgemale....see selleks, oleks saanud õigeks. Toppisin otsa hooratta, et mootorit keerata ja sain teada, et peaaegu 2 ringi mootor keerab aga sealt edasi käib miskit vastu. Mulle kui varem ühe "valmis" mootori ostjale oli kohe asi selge ja võtsin õlipumba maha....Viga täpselt sama mis mu eelmisel mootoril. Nukkvõlli poldid käisid vastu õlipumpa. kuna olid liiga suurte peadega Eelmises mootoris põhjustas see esmakäivitamisel selle, et jahvatas mootori alumiiniumit täis ja mina sain sellele jaole alles peale break-ini õlivahetust.
See selleks, mõtlesin, et vahetan poldid sealt õlipuma august ära ja asi tahe aga.... Millegu pärast sattus kätte selle mootori hooratas, mis jube raske tundus.....otsisingi välja paar vana hooratast ja selle ostetud mootori hooratas oli kõigi mu enda omade kõrval täielik pomm. Lisaks on ta lekaali all ka kõver Mida kuradit on kasu siis sellest välismaa dünaamilisest tasakaalustamisest kui hooratas tuleb treipinki panna.
Ja see polnudki veel kõige hullem....avastasin, et nii hooratta, kui ka väntvõlli kontaktpind on mõlemad rooste poolt puretud ja sellisena mina küll ei julge seda mootorit 1500 pööret üle originaal piiraja lasta kui see neil niigi hell teema on.
Mootor tuleks lahti võtta ja väntvõlli ja hooratta teema uuesti üle teha aga siis ei näe ma enam pointi 1200EURi maksva mootori ostmises. 1200EURi on nende juppide hind praegu uutena ostes küll aga siiski....ei paista enam nii hea diil kui peab lahti võtma, uue tihendikomplekti tellima ja uuesti kokku panema peale väntvõlli tööde.

Tassin oma 1585 tükida kokku tagasi ja muterdan selle kevadeks kokku võimalikult odavalt.
uued saaled (keps/raam/nukkvõll)
Uued tihendid ja mootori ainus simmer
Teised kolvid (Võibolla uued, võibolla mitte)
Pordin oma plokikaaned üle ja teen küünalde keeretesse puksid, et tavaküünlaid kasutada.
Boostimise võib saada seadega kuidagi madalamale või launchi kasutades.
Flatshift päästaks boosti ära kukkumise eest

Niikuinii jäi kripeldama see, et 1600se võimetekohane aeg jäi saavutamata.
Taaskord pidin vaid tõdema, et kui keegi teine mulle midagi teeb ( Eelmine mootor / see mootor/ käigukast mis tehti) siis on alati mingi jama ja mingid probleemid.

Düno ja 12 siit ma tulen....et saaks allkirja 155kw 155hp-ga asendada ja 13,6 asemele 12,6 näiteks panna

Selle 1914 saad tagasi anda või tõmmati korralikult üle?
Ütlen aint seda, et see raske hooratas võib olla hea lahja mootoriga wheelie tegemise jaoks.
Edu 1600'ga ja mõtle veel natuke norm massi peale ehitamisele... Palju sul on reaalselt ikkagi vaja massi suurendada, ja kui palju see aega kehvemaks teeks.

Dünos tõmbad 12? ja muudad siis oma signatuuri?

Ei signatuuri ei muuda enna rajatõmmet ofcoors
Street klassi osa sõltub reaalsest kaalust mis selgub kevadel.
TADSI street klassides osalemine sõltub ka sellest kas nemad kah täissliki keelavad või mitte.
Ei, üle ei tõmmatud, tagasi andmisega pole mingeid probleeme kuna selle eest pole veel sentigi maksnud ja seda oldi nõus ka 100euri kuus vastu võtma. Vead olid tekkinud või põhjustatud omaniku teadmata või teadmatusest. Lõppkokkuvõttes on kõik hästi sest parem kohe avastada kui peale 20 minutilist sissemurdmist, et õli on kui alumiiniumvärv nagu mu 1600ses eelmisel kevadel
Raske hooratas on nina tõstmiseks hea tõesti, kuid kui selle mootori 1 hädasid on väntvõlli küljest hooratta eraldumine siis selle mitte juhtumise nimel eelmistan kergemat hooratast.

Väike segadus on hetkel raamsaalede valimise osas sest remonti on kolmes suunas ja 1 on mulle arusaamatu.
Crankshaft Under size - võiks olla vändasuunas remont (Ehk siis minul 0,25mm)
Main Bearing O/D oversize - võiks olla raamsaale remont ploki suunas (Ehk minul 0,5)
Selgusetuks jääb Thrust oversize - See võiks olla pikilõtku saale paksuse remontmõõt? või neid saalesid hoidvate punnide remontmõõt või miskit muud...Saalesid hoiavad a-la 4mm punnid ja kõik saaled peale keskmise on täisringid...keskmine on poolkuudest.
Eks Googeldan edasi.....

Valisin välja korralikuma ploki (Juhtumisi ostus selleks eelmiselgi aastal 100km sõitnud plokk )
(Ploki korralikkust hindasin puhtalt raamsaale pesade järgi....kuna plokk on alumiiniumist siis raamsaalede pesad venivad ajapikku ovaalseks ja saaled hakkavad loksuma. Originaalis sõidavad need autod tihti kuni 1+mm vända risti loksuga ja veel suurema pikilõtkuga. Mul on 1 plokk, millesse mahub sisse välispidiselt järgmise remondi saale, kuid vända kanalit pole üle puuritud vaid see on kulunud

Need plokid on suht jubedatesse vormisesse valatud ja mõnel juhul poole sajandini ulatuv iga on nad väga jubedaks muutnud. Käiasin suuremad kärnad rellakaga maha (nii lõike kui lamellkettaga sai kokku mässatud mitu tundi) Seejärel katsin avad kinni ja lasin sõbral liivapritsiga asja üle teha. Kuna liivapritsitud alumiinium on äärmiselt matt ja poorne siis proovisin teda esmalt 300se karukeelega lihvida.....tulemus oli ok aga aega läks hirmus palju....Seejärel lasin käiku akutrelli ja traatharja ketta. Tulemus täpselt sama kuid kümme korda lihtsama vaevaga.

Võtsin ploki taas lahti ja pesin selle kuuma vee ja delta forciga 3x üle nii seest kui väljast. (enne pritsimist oli seda juba bensiini ja brake cleaneriga pestud) Kõik Sai kenasti puhtaks aga selle aine ristiks delta farce-iks see sööb alumiiniumi julmalt ära. Plokk kaotas läike ja muutus matiks....see selleks, las olla. Vähemalt on puhas ja saab edasi nokitseda.

Enne pesu:

Peale pesu:


Nüüd vaja õli kanalid avada ja need puhastada.....arvan et bensiini ja pisikese pudeliharja laadse harjaga saaks see tehtud, kuid pole neid harjasid kusagil müügil näinud.

Huvi pärast kaalusin ka ploki ära ja tulemus on täpselt 13kg
NB! teisel pildil on näha ka see, et silindrite avad on suuremaks puurimata ehk siis töömaht saab olema 1585cc ja mitte rohkem.

Seilliseid väikeseid pudeliharju leiad autovärvide kauplusest ja kasutatakse neid värvipüsside puhastamiseks.

jeff01 kirjutas: NB! teisel pildil on näha ka see, et silindrite avad on suuremaks puurimata ehk siis töömaht saab olema 1585cc ja mitte rohkem.

Puurimata saab ju ka 1680cc, mul jäid aastaid tagasi ühed 88mm silindrid kolbidega vedelema.

kui sul nad üle võid mulle konkreetse pakkumise teha sest kolbe läheb mul tulevikus ilmselt veel kui üle 2 bari rõhuga sõita. Uuest peast ma neid osta aga ei julgeks sest sest nende silindrisein on oluliselt õhem kui teistel variantidel.

Neid õigeid mootori-pudeliharju sai igas suuruses vist Würthist või Luna-st, minuarust värvipüssi omad on väiksemad kui mootorile vaja, aga võin muidugi eksida. Hinnad olid ka vastupidavust arvestades soodsad, stiilis 40 eeku tükk.

Olen nüüd lugeja ühes huvitavas euroopa dragi vw-neid sisaldavas foorumis. Sisselogituna on ka erinevaid Top 10neid ja Top 20neid näha. Panen mõned pildifailina siia:




Mis siit välja lugeda? Et ka euroopas on KÕIK võistlejad Homer Simpsonid oma strokeritega.
Ja seda, et sõidab siiski raha....Arvasin valesti kui kusagil ütlesn, et jussi nurmi T1 ei saa olla mahukam kui 2338cc. Nimelt 2789cc mis tähendab juba vähe spetsiifilisemat tehnikat kui ebay´st saab Seega ei oleks saanud ta sõita neis klassides kus ta seni sõitnud on.
Kolmas tähelepaneks J. Nurmi näitel on see, et seda tüüpi autol on pajakas mis rajal ta sõidab...on see siis liimiga või ilma. Kui soomes sõidab 10,6 siis eestis niiskel betoonil 10,8 not a big difference.

Et põrnikas on 1 kiire auto - keskmiselt sõidavad 9-11s vahele.
See "pajakas" tähendab seda, et siin pole neil eriti wheelie-bari vaja, aga kodus küll. Ja wheel-stand on see mis paremat tõmmet ei lase tekkida.
Oleks see auto natuke väiksem, et rehvi mõõdud väljuvad keremõõtudest, siis stardis hakkaks auto lihtsalt tagurataste vahel keerlema

Vahepeal sai tikksaega sabasse 6 auku lõigatud ja väikese haamri abiga neid veidi koputatud....esimese siukse plekitöö kohta jäi täitsa enamvähem ja ise olen rahul

Väike teaser:



Ei tea veel kuidas see asi õnnestub aga osa autost (tiivad, astmelauad, põlled) Tahaks umbes täpselt selliseks saada ja jättagi nagu se vasak tagatiiva nurk kus ma erinevaid variante proovisin See auto on lihtsalt tükikestest kokku keevitatud ja seega mitte just väga sirgete plekkidega ja mõõtkavast väljas....patt oleks sinna uuesti 10-15kg pahtlit peale määrida.....Arvan, et pritsin probleemsed kohad liivaga ära ja pahtlit need ei saagi Keevitused on meelega lõpuni maha käiamata.
Aukude taha tuleb võrk, mille taha tulevad tuled. Ikkagi tänavaauto ju

stylish!

Vahepeal pole palju edasi liikunud kuid veidi siiski. Võtsin esiklaasi eest et see sigulli kellade plokk armatuurist rellakaga välja lõigata. Plaan oli selle tarbeks ka uksed eemaldada kuid see jäi vaid plaaniks sest mu tööriistade hulgas ei leidu löökkruvikeerajat
Suured tänud Hr. Luigele kes plokikaantesse puksid tegi ja saale ümber treis (Ootan konto nr´it sooviks tasuda)

Vahepeal on kohale ujunud ka enamvähem kõik mida vaja mootori rebuildimiseks:
0,25 nuka saaled: 10 euri
0,25 kepsusaaled: 10 euri
Tugevdatud hooratta polt 10 euri
Tihendisari: 10 euri
0,5/0,5/20mm raamsaaled: 37 euri
Kasutatud originaal kolvid: 25 euri
Kokku ~ 100 euri

Tehtud tööd: Hooratta treimine, väntvõlli lihvimine, hooratta ja väntvõlli puurimine 8 tiftiliseks, Puksid plokikaantesse, Saale treimine Kokku ~100 euri

Nüüd tuleb vaid asi ette võtta ja hakata tasapisi juppe pesema ja kokku lappima





Peale kaante puksidega täitmist pole mõra enam läbiv ja mõni mõra kadus üldse ära kuna oli väike ja puuriti välja.....nüüd on üsna kindel et küünlad ka sees seisavad ja iga sõiduga end 2 tiiru väljapoole ei upita Lisaks kõigele selle saan nüüd kasutada kaasaegsemaid ja standardsemaid küünlaid mitte neid lühikesi võrri omi mis 2 barise ülerõhu korral enam ei süüta misiganes vahe neile ka anda.

Mõtlesin eile, et prooviks hakata mootorit kokku panema ja sain ikka maru vihaseks kui iga asi ebaõnnestus.

Valisin 16ne kepsu hulgast välja parimate silma puksidega kepsud....nendeks ostusid eelmisel aastal sees olnud kepsud. Kaalusin need ära....3tk 599g ja 1 oli 601g. Lihvisin asjad siis kõik ühe grammi piiresse ehk et ühelt kepsult 2g maha.
Panin kepsudele saaled sisse ja keerasin kepsud vända külge...tolerantsiks tuli 0,06mm....uskumatu aga sellise lõtku korral logisevad kepsud nagu saaled oleks läbi Huvi pärast piilusin ka manuali mis neile ettenähtud tolerantsid on ja see ajas pehmelt öeldes muigele...
Uue mootori tolerantsid olid tehasest tulles 0,05-0,1mm ja remont on ette nähtud kui tolerants ületab 0,19mm Naljana võiks öelda et sõidad niikaua kuni remontmõõdus saale sisse mahub Reaalsuses olen kohanud ka kordades suurema lõtkuga mootoreid millel kell enam õlisurvet ei tuvasta kuid mootorid sõidavad sest nukkvõll on õlitaseme piiril ja väntvõll kohe selle kohal mitte ei pumbata õli poole meetri kõrgusele plokikaantesse vaid aetakse see nukkvõlliga uduks ja kõik vajalik saab nii väikeste jõudude puhul määritud.

Eelmised raamsaaled olid sees 0,5mm ploki poole ja 0,25mm vända poole remont (kolmanda mõõduga ei hakka asja keeruliseks ajama)
Lasin väntvõllil raami kaaled 0,5 peale lihvida ja tellisin 0,5x0,5 raamsaaled.

Kepsusaaled olid eelmine aasta originaal mõõdus aga lasin vända 0,25 peale lihvida ja tellisidn +0,25 saaled.

Peale pesu hakkasin väntvõlli otsa kokku panema:

alt üles: Rõnga kujuline saale, Nukkvõlli vedav hammasratas, distantsi hoidev seib, kunagi jaganat käitanud seib ja lukustus splint. Hammasratas ja jagajaratas on kuumistuga ja need lasin ahjuroobi otsas ahjus kuumaks ja panin keevitus kinnastega vända otsa...suht kolksuga kukkus põhja ja jäi korralikult kinni. Ära võetakse neid asju spetsiaalse tõmmitsaga. Siis panin vända teise otsa samasuguse rõnga kujulise raamsaale ja kummagi plokipoole külge ühe poolkuu mis keskmise saale moodustavad.

Proovimise mõttes panin siis vända kahe plokipoole vahele ja keerasin kuue mutriga plokid kokku...vänt ringi ei käinud
Uuesti laiali ja keskmine saale vahelt välja et näha kas otsmised käivad....uuesti kokku ja tulemus sama Lisaks keskmisele saalele poos vända kinni ka hooratta poolne ots mis saale ellipsisse pigistasid. (Plokk on esimeses remondis...st et saale on väljapoole 0,5mm jämedam)
Imelik on selle asja juures see, et ennem ta oli ju välissuunas sama (+0,5) saalega koos ja töötas. Saalesid omavahel võrreldes ja käega pesasse proovides oli selgelt tunda et uued saaled on väljastpoolt siiski suuremad. Neid käega plokki vajutades jäid need üsna kõvasti kinni erinevalt eelmisel aastal sees olnud saaledest mis nii kinni ei jää. Kahjuks polnud mikromeetrit võtta mis 65mm sisse oleks mahtunud kuid vändaliin ei tundunud mitteliiga väike vaid ellipsis...Kahe plokipoole ühenduskoht pressis saalele liiga peale. Vana saalet plokis keerutades oli kohe näha kus probleem oli. Pmt. käsitööna sai vanade saalede ja liivapaberi abil üks saale enamvähem korda. See on porr aga mis teha...erilist pappi ei taha alla panna, et ühe suve sõita. kui 0,2mm tolerantsiga veel käib siis saan ka nii hakkama. Ideaalis tuleks leida inimene kes suudab vändaliini järgmisesse või ülejärgmisesse remonti lasta ja siis taaskord uued saaled tellida aga keegi seda teha ei taha ja ei viitsi ja ei garanteeri ka, et asi korralikult sirge ja ümar saab ja seejuures veel saalet tihedalt hoiab. Seda saaks teha ka alles siis kui uued saaled kohal sest nagu näha võib nende mõõt misiganes olla ja firmati erineda. See selleks nikerdan keskmise ava samamoodi käsitsi ümaramaks et poolkuude nurki vasta vänta ei suruks nagu praegu.

Järgmine suur ämber oli nukkvõlliga. Mõõtsin ära sees olnud ise lõigatud nuka ja ühe originaalnuka kaelad ja vahe oli 24 sajandikku ehk 0,24mm Selle järgi olin kindel et nukk on lastud 0,25 remonti ja tellisin 0,25 nukasaaled. Loomulikult on siingi kohal probleem ja nukk ei käi nende saaledega ringi KURAT. Otsisin üles eelmisel aastal sees olnud nukasaaled ja oh imet...soomes oli kokku pandud originaalist 0,24mm peenem nukk aga originaal saaledega Kuna sel mootoril on tõesti suht suva et asjad loksuvad siis peaks vist vähem pead vaevama ja tellima std nuka saaled ja kokku panema nii nagu ta oli soomes kokku pandud. Nukaga eriline keberniit sest kui vända puhul on vastav mikromeeter olemas ja asi on minu viitsimatuses seda sebida siis nukkvõlli puhul ei kujuta küll ette mikromeetrit mis 24mm avasse mahuks.

Täielik ämber ühesõnga.
Sorry läks pikaks aga lühemalt seletades ei saa ehk kõigest aru kui sellist mootorit ise lahti ei ole kakkunud. Tegelikult ei peaks midagi imestama kuna soome meistrid olid ju ka 2 kolbi valet pidi pannud. (Väidetavalt ehitatakse seal kohas rallikrossi põrnikatele mootoreid)

Eks neid racing mootorite ehitajaid ole maailmas ikka igasuguseid.

Sama kadalipu tõttu nagu sul on mul sõbra Dan-i Corrado mootor juba 3 aastat vaikselt kokkuladumises.
No krt igal sammul tuleb mingi kadalipp läbi käia, mida ei oska õudusunenäos ka oodata labasest kohast ning mida Eestis ei tehta ja siis kaob jälle mõneks ajaks ära igasugune isu antud mootorit teha.
Viimane kord käisid tehase nm ja kalli momentvõtmega tõmmates nukapakkude tikkude keermed alumiinium kaanes maha. No viimane asi mis üldse sai valesti minna põhimõtteliselt, kuna muud jupid koos.
Keegi oli neid kunagi ilmselt sama moodi tunde järgi pingutanud. No palju õnne, tikk tsentreerib ka nukapakku ennast ehk tekitab nuka liugpinna ava ümaruse.
Sai ka põlveotsas asi ära taastatud, kuna ei olnud mingit isu läbi ussimunni ARP-i tikkpolte lahti keerata (jälle vaja imepeenet pikka padrunit) ja kaant Tiidu juurde viia selleks tööks.
Närvi ajab see, et sellised asjad tulevad välja tihti siis, kui oled suht asjade lõppstaadiumis ja remontimine eeldab kogu töö uuesti tegemist.
Meil joppas ja suutsin imekombel V-Coil pesad mootoripukis pea ideaalselt sirgelt teha ning tutikat nukka poos veidi pakk mida polnud puutunudki (tikk ilmselt imevähe kõver).
Aga kahtlus jääb ikkagi tihti hinge selliste asjade puhul, et kas ikka sai vähemalt sama hea kui tehasest.