TurboClub

Kuhu pauk jäi ?

baika kirjutas:Kuhu pauk jäi ?

Kuhu ta ikka jäi, pakuks et ajapuuduse taha.

Ühe sõidu Indrek ju tegi, aega ei tulnud (21 s) kuid 60 jalga tuli väga hea (1,7 s). Eliminaatorisse ei pääse selle ajaga aga demosõidu teinuks ta küll. Pidurid aga olid pidurisilindri jama pärast autol peal ja kuniks seda parandati, väsis ta ära.

Noh Laisu, pead oma sõnu sööma Ei kaaguta ma siiski miskit ja Kaido masin nagu ütlesin on kiireim

Auto sai liikuma alles esimese ringi ajasõitude lõpuks.
Enne seda polnud auto meetritki omal jõul liikunud.
Läksime kõrvalrajale autot seadistama aga ühe väikse kala tõttu läks veel ~1h raisku.
Siis tuli veel see Peebu mainitud piduritejama.
Asi oli lihtsalt liiga toores seekord.

Eks kui Indrek mingi päev üles ärkab , siis pajatab vast ise kõigest lähemalt.

Tagumikutunne ütleb, et potensiaali asjal on.

Jep Kopikas liikus ikka muljetavaldavat, kahju, et ainult käigu valesti pani

Minu polt suur kummardus kogu tiimile kes vastu pidasid
Mina usun et siit tuleb veel pauku

AndresZ kirjutas:Noh Laisu, pead oma sõnu sööma Ei kaaguta ma siiski miskit ja Kaido masin nagu ütlesin on kiireim

jah, kuna sai tehtud mõned muudatused mida alguses ei olnud plaanis teha selle autoga.
Krumi ja Markeli autod on ka tegelikult täiesti erinevast klassist, üks originaal manual kasti ja tagasillaga...teine powerglide kastiga ning 4link tagasilla ning väga massivsete rehvidega.
Lisaks sõidab Krum 2.4bar-ga...Markel paugutas ainult 1.4ga..seadistatud see mootor ju 2.8bar-i :D

Kaido autol veel paar muudatust teha, millest ta ka ise teadlik on...siis 8.5 sek ei ole ulme.

Aga ärge muretsega, seeaasta tuleb kõva võitlus :D

Aga teemakohast asja ka, Indrek ja Co. tegid ikka super tööd, magama ööd ning isegi söömine jäeti vahele, et saada selle autoga kasvõi üks demosõit teha, see ka õnnestus. Eelpool räägitud lapsehaigused on kõigest nohu ning need on varsti kiirelt kadunud.
Täiesti super töö olete ära teinud, ning tõesti auto näeb sigakena välja

väga kena nägi välja ja küll sealt see pauk ka veel tuleb,potensiaali on

Väga ülev tunne tuli sisse kui antud auto stardikaare alt läbi veeres ja kõik inimesed tribüünidel püsti tõusid. Kui autost rääkida, siis üks järjekordne minu maitsega ühtiv auto. Eesmärgiks ei ole seatud vaid paar korda 402.33m paugutada, kapotialune, sisu ja väline pool on väga kenad ja maitsekad.

Ülimalt lahe masin, ilusaim kopikas ever

Nüüd ka lõpuks ennast natuke välja maganud ja jõudnud arvuti taha.



Sellest viimasest kahest nädalast võiks täiesti raamatu kirjutada, aga kuna ma suur sõnasepp ei ole siis räägin paari lausega mis toimus.



Kõige esimene suur üllatus tekkis veepumbaga. Kui autot kunagi kokku aretasime, siis mõõtsime kaugused Tartsu auto pealt. Argental originaalis on suhteliselt kõrge veepump, see tuli ammu välja et see ei sobi. Siis Zajetsi mootori pealt sain madalama veepumba ja arvasin et kõik on ok. Tuli aga välja et Fiat tegi väga palju erinevaid veepumpasid. Küll me siis nuputasime kust pump saada, Tartsul õnneks meenus et Henri Puhmas'el on mingi regata mootoriga lada. Lendas bike'ga sinna ja saime veepumba mis sobis.




Siis teisipäeval 27-nda õhtul sain Tallinnast kätte väntvõlli koos pudinatega (käis soomes tasakaalustuses) ja plokikaane. Siinkohal suured tänud Tiit Grossmann'ile (Windorf OÜ), kes ajas soomlastega asju ja tegi kaane valmis ja parandas veel voolavust. Sai ka teised asjad korda aetud. Tallinnas lendasime sama õhtul uuesti tagasi.



Kolmapäeval 28-ndal hakkasin mootorit kokku panema, siis tekkis uus üllatus. Kepsudel lukuvahed teisel pool kui saaledel. Kohe sai helistada Guy-Croftile ja uurida mis saaled võiskid sobida. Tuli välja et rootslased olid suutnud kopeerida üliharuldast Fiat Integrale 8v Turbo kepsu, see siis ainuke mootor Fiatil millel lukuvahe teisel pool. Ta uuris kohe Inglise Fiati maaletooja käest kas on lootust leida saalesid sellele kepsule - vastus "almost impossible". Niisiis kepsud vaja hoopis ümber teha. Margus teadis et Valgas on üks vend, kes suudab sellise asjaga hakkama saada. Viisime näidata ja lubas ära teha järgmise päeva õhtuks.



Neljapäeval 29-ndal saime igasuguseid muid asju teha, seal hulgas sillareguleering. Lasersilmaga vend ja iphone - ning sild saigi paikka. Õhtul saime teada et kolm freesi tera oli juba 1,5 kepsu kohta katki läinud tekkis kerge paanika... Kella 22.00 paiku ta helistas, et kepsud valmis. Tüüp tegi ise mingi kõrgkarastatud tera. Ladusime mootorit kokku, kui tuli uus üllatus - õlipump ei mahu karterisse. Õli pump käis ka Guy-Crofti käes kus talle mõned uued tükid külge pandi ja sellest siis ka kõrguse vahe. Õnneks Tartsul oli võtta oma eelmise õlipumba pickup mis sai sinna peale pandud ja karterit kergelt modifitseeritud (kuvaldaga). Nii mootor koos, nukad paigas ja tõstsime mootori peale ja käigukasti otsa.



Reede 30. mai. Magatud mõni tund... Max. õhtul kell 22.00 peab Haapsalus Check-in'is olema. Margus möllas elektriga, Tarts, Arvi ja mina tegelesime kõigi muude asjadega. Õhtul 19:00 Margus ütles et juhtmed paigas, 19:15 oli masin käru peal ja lendasime Haapsalu poole. Autol oli ainult starteriga õlirõhk kontrollitud, masin polnud kordagi käivitunud.



Kell 22:00 jõudsime Haapsallu, jooksime kohe registratuuri ja saime sealt paberid kätte. Tehnilisest saime läbi. Õnneks Tarts võttis laua pealt Megasquirdi juhtme kaasa ja kell 1:00 paiku läks masin käima, peale Megasquirdiga natuke aega jamamist. Leidsime esimese jahutusvedeliku lekke. Öösel jõudsis veel Mihkel Turboclub'ist ja tegi natuke mõistlikumad settingud ajule. Senikaua sai mootorit näppida kuni tuldi ütlema et öörahu. Käivitada ei tohi.



Laupäev 01. juuni. Hommikul lendasime Haapsallu et leida keemilist metalli. Saime kätte, mökerdasime ja möllasime - ikka tilgub. Siis asjad maha ja peale pikki otsinguid leidis Tarts, et ta sõbra naabril 220V keevitus. Ta lendas keevitama. Seal tuli tal käia päris mitu korda, kuna üks leke sai parandatud siis tekkis teine. Kella 15:00 paiku, siis kui teistel 2 ajasõitu juba tehtud, liikus masin iseseisvalt esimesed meetrid. Läksime Mihkliga seadistama. Esimene rõhuga sõit - kolmas käik gaas põhja. Turbo hakkas vilistama, segu natuke lahja lasin gaasi maha. Kõigepealt käis pauk - BOV lasi rõhu välja ja siis käis KRRRRRRRRRRRRRRR.

Mul hakkasid käed juba värisema. Vaatasime asjad üle, ei leidnud midagi, starterist mootor läks käima, lükates käis ikka mingi naljakas heli. Tuli välja et unustasin käigukasti ja kardaanivahelisele kummipadjale plekki peale, mis peale paigaldamist tuleb eemaldada ja see lendas sealt minema ning ümber kardaani. Seadistasime veel, natuke kuni läpaka aku otsa sai. Max rõhk 1.6 Bari

Tükk aega mõtlesin kas lähen sõitma viimast ajasõitu või mitte, asi oli liiga toores. Tarts ütles, et mine kasvõi veere läbi, inimesed näeksid, miks me niikaua siis pingutanud oleme kui keegi ei näe. Südames veel kartus (mootori pärast) otsustasin ikka minna.



Startimisel kartsin natuke, sidur täielik ON/OFF tüüpi, libistada on peaaegu võimatu. Lasa tuli aitas stage'da ja seletas natuke reegleid. Kuna tahho veel ei töödanud (Megasquirt ei saanud aru, kuna COPid peal), siis startisin himust et välja sureb mingil 4-5000 pöördel. Siis lõi adrenaliin täiega kuklasse, lasin esimese käigu lõppu ja hetkega oli teine sees. Koguaeg ainult jälgisin WB Lambda kella. Siis läks vist piirajasse ja sidur alla - käis pauk (BOV lasi rõhku välja) ja lükkasin 3manda asemel 5nda sisse. Masin suri välja. Kohe alguses ei saanud aru mis juhtus. Kui kolmada sisse panin ja siduri vabastasin tõmbas mootori uuesti tööle. Vajutasin gaasi, panin 4nda ja saigi rada otsa.

Aeg midagi 21, sekki. 60ft: 1.725. Pidamist igatahes oli.





Peale sõitu päris pikalt käed värisesid. Kui adrenaliini tase langes siis tuli ka pingelang ja täielik väsimus. Siis käisin ringi nagu Jeltsin - tühi pilk ja mõte enam ei töödanud. Vahepeal proovisime veel seadistama minna, et ühe demosõidu veel teha, aga pidurid jamasid. Tarts ja Zajets jamasid piduritega kella 0:00ni. Mina magasin...





Tänan kõiki neid kes pöialt hoidsid ja aitasid.Veel ka BHRA meeskonda sõbraliku ja mõistliku suhtumise eest; Vitkat, kes ime asju treis; Kallet, kes Kallerjani (cooleri jahutus kasti) meisterdas; Mati lasersilmale sillareguleerjale; Viktorit kes kepsud modifitseeris; Jannole kes abistas raskemates jõudu vajavate tööde juures, ning aitas kleepsud autole kiiresti paigaldada; Logmanile kes ägeda video kokku pani.



Suured tänud

*Margusele Valgast kes elektri tegi.

*Arvile Valgast kes oma vabast ajast mitmed päevad ja ööd erinevaid töid tegemas käis (sellel mehel oli isegi vasakus käes 3 hobujõudu),

*Zajetzile - kes võistlustel aitas ja tegi väga palju auto juures.

*Mihklile TurboClub'ist kes öösel ja hommikul appi tuli ja Megasquirdile esialgse seade sisse pani.

*Tiit Grossmannile - kes tegi kiiresti kaane ära ja aitas Soomest asjade ajamisega.



ERILISED TÄNUD:

*Evele - minu elukaaslasele, kes on aidanud mind selle projekti juures algusest peale, võistlustel ajas asju turvade, BHRA-ga - kõik oli alati korras ja info olemas - kus ja mis toimub.

*Tartsule - kes ehitas seda projekti nagu enda oma, ilma temata ei oleks see projekt ka järgmiseks võistluseks ka valmis. Seal kus mina olin juba käega löömas oli temal energiat edasi tõmmata.

*Kõigile koostööpartneritele ja sponsoritele.





Kohtume järgmisel võistlusel!

su käte värinat täheldasin juba enne starti lükkamist
Vaieldamatult stiilseim projekt, mis haapsalus sõita üritas.

Väga kõva teksti oled kokku kirjutanud (Y) Igati edu edaspidiseks, loodan, et sealt tuleb veel kärtsu ja mürtsu :P

Krt see tooreste projektide "katsetamine" võistlustel pole ikka õige. Tehke asi ikka valmis, siis paugutage. Ja seda ütlen tõesti selleks, et võistlustel võib selle adrenaliini pärast kooliraha kole kalliks minna.
Aga nagu öeldi, üks stiilsemaid aparaate hetkel üldse.