TurboClub

See annab külmkäivitusel mootorile rohkem õhku. Ühendamata jätmine väljendub ilmselt ainult kõrgemas tühikäigus.

Ok.Selge pilt.Otseselt rõhku ja muud sinna juurde kuuluvat ei muuda.

Bimetall klapp, mis jah külmkäivitusel annab mootorile rohkem õhku. Ühendamata jätmine väljendub siiski külmalt natuke madalamatel, mitte kõrgematel pööretel käivas tühikäigus.

EDIT: Sain nüüd aru, kuidas mõnel on selle mitte-ühendamine pöördeid tõstnud! Kui jätta kollektori poolne ots pimedaks tegemata, siis oleks tühikäik tõesti natuke kõrgem, aga sellisel juhul tuleks sealt ka õhulugeja poolt mitteloetud õhku ning lekiks boosti

CA18DET-il on samas neid tühikäigu klappe minu hinnangul liiga palju:
* see sama bimetall klapp
* manuaalne kraan tühikäigu baaspunkti timmimiseks
* eraldi klapp, mis tõstab pöördeid ca 100rpm, kui konditsioneer sisse lülitatakse
* väike PWM-klapp, millega hoitakse pöördeid kuigipalju closed-loop'is, selle klapi avatus mõjutab tühikäiku max paarsada rpm.
* gaasiklapi vaikimisi avatus on ka timmitav
* võib-olla unustasin mõne klapi..

Ühesõnaga rämedalt palju on neid tühikäiku mõjutavaid klappe! Väga edukalt saab hakkama ju ainult ühe suurema läbilaskega PWM klapiga. Ei tea, mida need insenerid selle koha peal mõtlesid..

murjam kirjutas:Bimetall klapp, mis jah külmkäivitusel annab mootorile rohkem õhku. Ühendamata jätmine väljendub siiski külmalt natuke madalamatel, mitte kõrgematel pööretel käivas tühikäigus.

EDIT: Sain nüüd aru, kuidas mõnel on selle mitte-ühendamine pöördeid tõstnud! Kui jätta kollektori poolne ots pimedaks tegemata, siis oleks tühikäik tõesti natuke kõrgem, aga sellisel juhul tuleks sealt ka õhulugeja poolt mitteloetud õhku ning lekiks boosti

CA18DET-il on samas neid tühikäigu klappe minu hinnangul liiga palju:
* see sama bimetall klapp
* manuaalne kraan tühikäigu baaspunkti timmimiseks
* eraldi klapp, mis tõstab pöördeid ca 100rpm, kui konditsioneer sisse lülitatakse
* väike PWM-klapp, millega hoitakse pöördeid kuigipalju closed-loop'is, selle klapi avatus mõjutab tühikäiku max paarsada rpm.
* gaasiklapi vaikimisi avatus on ka timmitav
* võib-olla unustasin mõne klapi..

Ühesõnaga rämedalt palju on neid tühikäiku mõjutavaid klappe! Väga edukalt saab hakkama ju ainult ühe suurema läbilaskega PWM klapiga. Ei tea, mida need insenerid selle koha peal mõtlesid..

Nice....

murjam kirjutas:Bimetall klapp, mis jah külmkäivitusel annab mootorile rohkem õhku. Ühendamata jätmine väljendub siiski külmalt natuke madalamatel, mitte kõrgematel pööretel käivas tühikäigus.

EDIT: Sain nüüd aru, kuidas mõnel on selle mitte-ühendamine pöördeid tõstnud! Kui jätta kollektori poolne ots pimedaks tegemata, siis oleks tühikäik tõesti natuke kõrgem, aga sellisel juhul tuleks sealt ka õhulugeja poolt mitteloetud õhku ning lekiks boosti

CA18DET-il on samas neid tühikäigu klappe minu hinnangul liiga palju:
* see sama bimetall klapp
* manuaalne kraan tühikäigu baaspunkti timmimiseks
* eraldi klapp, mis tõstab pöördeid ca 100rpm, kui konditsioneer sisse lülitatakse
* väike PWM-klapp, millega hoitakse pöördeid kuigipalju closed-loop'is, selle klapi avatus mõjutab tühikäiku max paarsada rpm.
* gaasiklapi vaikimisi avatus on ka timmitav
* võib-olla unustasin mõne klapi..

Ühesõnaga rämedalt palju on neid tühikäiku mõjutavaid klappe! Väga edukalt saab hakkama ju ainult ühe suurema läbilaskega PWM klapiga. Ei tea, mida need insenerid selle koha peal mõtlesid..

seepärast on nad ka tuksis pidevalt

turbonissan kirjutas:

murjam kirjutas:Bimetall klapp, mis jah külmkäivitusel annab mootorile rohkem õhku. Ühendamata jätmine väljendub siiski külmalt natuke madalamatel, mitte kõrgematel pööretel käivas tühikäigus.

EDIT: Sain nüüd aru, kuidas mõnel on selle mitte-ühendamine pöördeid tõstnud! Kui jätta kollektori poolne ots pimedaks tegemata, siis oleks tühikäik tõesti natuke kõrgem, aga sellisel juhul tuleks sealt ka õhulugeja poolt mitteloetud õhku ning lekiks boosti

CA18DET-il on samas neid tühikäigu klappe minu hinnangul liiga palju:
* see sama bimetall klapp
* manuaalne kraan tühikäigu baaspunkti timmimiseks
* eraldi klapp, mis tõstab pöördeid ca 100rpm, kui konditsioneer sisse lülitatakse
* väike PWM-klapp, millega hoitakse pöördeid kuigipalju closed-loop'is, selle klapi avatus mõjutab tühikäiku max paarsada rpm.
* gaasiklapi vaikimisi avatus on ka timmitav
* võib-olla unustasin mõne klapi..

Ühesõnaga rämedalt palju on neid tühikäiku mõjutavaid klappe! Väga edukalt saab hakkama ju ainult ühe suurema läbilaskega PWM klapiga. Ei tea, mida need insenerid selle koha peal mõtlesid..

seepärast on nad ka tuksis pidevalt

Ei vasta tõele....

Õhtused toimetused :

Mootor laiali võetud.mulle tundub et mootoris,klapikambri kaane all on kuidagi palju kondensi vett.või peabki olema?kuhu peaks kondensi vesi kaduma/minema?

Kuna kevadel väntvõlli lihvimie oli aiataha läinud saatsin väntvõlli tagasi tartusse astromotosse et välja selgitada miks pikilõtku saalel vask väljas on?Tuleb välja et mõõtmise ja lihvimise ajal ei tehtud 100% korralikku tööd.Nimelt väidetavalt on/oli väntvõllil mingi tehfekt tööpinnal mis sõi saale ära.Muidugi ta eemaldas selle tasuta kuid arvas et ehk nüüd pikilõtk liiga suur.Vahepeal pole ühtegi uut juppi kohale jõudnud siis otsustasin oma kellindikaatorile statiivi ehitada ja väntvõlli pikilõtku mõõta.Mõõtmis tulemus vanade saaledega on 0,1.Tehas lubab endplay 0,05-0,18 ja limit 0,3.Mida sellest arvata?

Sai nüüd uute saaledega väntvõll paika pandud.Pikilõtk 0,03 mm.tehase endplay 0,05-0,18 mm.võll käib vabalt ringi.Kas jätta nii või peaks laskma 0,02mm lihvida.

Kas pikilõtkusaaled istuvad omavahel täpselt kokku? Tähendab siis, et ega vänt ainult ühte saale poolt ei puuduta?

tõnisson kirjutas:Kas pikilõtkusaaled istuvad omavahel täpselt kokku? Tähendab siis, et ega vänt ainult ühte saale poolt ei puuduta?

Jap kõik paistab paigas olevat.sai küsitud asjatundjalt :paigaldamisel vasarga mats eest taha poole ja siis tagant ettepoole mats.pingutada ja kõik ok.tegin nii.lõtk on täpsemalt vaadates 0,035.vana arvas et jäta nii ja ei juhtu midagi.huvitav on aga see et pikilõtku sai grammike lihvitud aga ikkagi on tehase seadest lõtk väiksem.Kas saale kvaliteet jätab soovida?

Minu jaoks on see 0.05mm ka vähe aga kui tehas nii ette näeb, siis ju vast peab sobima.
Kas kataloogis erineva paksusega pole saalesid?

tõnisson kirjutas:Minu jaoks on see 0.05mm ka vähe aga kui tehas nii ette näeb, siis ju vast peab sobima.
Kas kataloogis erineva paksusega pole saalesid?

pikilõtku mõõtu küll valida pole.Võtan veel mingi päev uuesti lahti ja mõõdan huvi pärast saaled üle.ehk on mingeid erinevusi märgata.peas mõte osta ühed odavad saaled ka(tootjat täpselt ei mäleta) ja ka neid mõõta.Muidugi üks võimalus tuleb veel.kuna tellisin uue kerge hooratta ja see vaja tasakaalustusse saata siis samas kohas saaks ka lõtku lihvida.muidugi üks vana oli kunagi niimoodi teinud et lihvis saalet sellelt poolt mis otseselt tööd ei tee õhemaks.

niiaplju kui mina saalesi uurinud siis jah pikilõtkuomad on keskmisega koos, ja nende mõõte ei pakuta.. küll aga kui võtta rem mõõdus saaled, siis võivad suuremad olla.
0.25 oli sist pikkilütk sama aga 0.5 rem mõõt on pikilõtk natu laiem..
Mina olen lasknud katusepapi tänaval kõik oam vändad lihvida.. teeb väga head tööd. viid vända ja saaled sinna ja saad kindlalt korraliku asja tagasi.