TurboClub

0-180 praeguse setupiga.

Teiselt käigult kolmandale on selline kriitiline hetk alati lada viiese kastiga. Ei tulnd seekord just kõige paremini. Starti on ka võimalik vast paremaks saada.

Edit: Paar klippi Rapla rajalt. Teekate oli märg ja üsna libe.

jeff01 kirjutas:turbost coolerini on suht pikk maa vist paistab, et nii mõnigi toru oleks väiksemate kurvidega kui turbo veidi viltu paikneks nagu minu autol sai ta pandud lihtsalt müstilised 1,1 bari lada mootori kohta kui vaadata tolle kepse....kardan et su mootor kestab veel vaid tänu kitsendustele mis ei lase selle rõhu maksimaalvõimsust võtta ja sama jõu saab temast väiksema rõhuga kätte kui 1 suurem vigadeparandus teha aga väga viis, tööd oled teinud ja iga järgnev setup paistab eelmsiest parem olevat..... 0-100 või 400m oskad öelda?

Hmm, mis see vigadeparandus siis sisaldama peaks? Endal ideed otsas selles suhtes. Segu ja süütega eriti mängimisruumi ei ole, sest juba suts varasema süütega hakkab teatud oludes detoneerima. Segu rikkamaks keerates jõud pigem raugeb.
Sisselaske poole kurvilisusele ma erilist vastutust ei paneks, kuna rõhkude erinevus alguse ja lõpu juures on praktiliselt olematu.

Vastupidavusega on siiamani kõik ok. Reedel sai just 300km maha sõidetud. Sellest küll enamus rahulik maanteesõit, kuid üldiselt on suur osa ajast mootor ikka rõhuall. Turborõhu maksimum kuni 1,3bar .

Ehk jagajast vabanemine ja korraliku sädeme tekitamine ja õige süütenurk aju abil. Uksega õhulugejast vabanemine, torustiku ühendused seest poolt ja torustiku läbimõõt ning pikkus kriitiliselt üle vaadata. Sisselaske kollektori kohta ei tea kah midagi öelda kuna ei tea kas kasutasid selle ehitamiseks ka valemeid ja teatud põhitõdesid või sa lihtsalt keevitasid ta millestki kokku. Ehk veel mõned kohad mida mina ei tea aga sa ise tead, ning lõpuks ehk korralik seadistus rullidel.

Kahjuks pole ma ka enda autot nii 100% pühendunult ehitanud ja jätkub ruumi vigadeparanduseks, aga kui näiteks Mihkli bmw-d vaadata siis seal paistab igast detailist täielik pühendumus välja

Niisugused vigade parandused eeldavad juba nagu pool teaduslikku lähenemist. Ehk siis palju mõtlemist, palju katsetamist, suurt aja ja töökulu. Lõpptulemus võrreldes eelnevaga võib jääda siiski tagasihoidlikuks (kuid ei pruugi). Suhteliselt kallid hp-d ühesõnaga.
Antud projekt aga ehitatud pigem minimaalsega maksimaalseks. Praegu näen ma suuremat potensiaali hoopis plokikaane järgiaitamises. 1,2 mootorile tehtud kaanega on 1,7-l ikka üsna raske hingata.

Dünosse minek on muidu plaani võetud. Vaatab kuidas jõuab. Enne tahaks veel nukkvõlli natuke sättida.

ei mõelnudki oma postitust negatiivse kommentaarina pigem suunata sind progetava aju poole, kuna to pole teab mis raketiteadus ja kui sul on nii palju kätt tehnika peale, siis oled ehk võimeline ka aju ise kokku jootma kui kiti tellid.
Väga suur töö on ära tehtud ja see juures masin ka käima saadud ja mitte halvasti.
Nõustun plokikaane osas kuna ma ei tea ühtegi hea voolavusega kaant, millel sisse ja väljalase ühelt poolt on seda enam, et pool liitrit väiksema töömahu jaoks projekteeritud.

Ka endal olnud juba mitu aatat plaan panna oma ladale turbo ja isegi selle tarbeks omajagu juppe otsitud aga lõpuk jõudsin järeldusele, et odavam ja lihtsam on osta avariiline nissan 200sx ja panna peale selle mootor ja kast kui hakata lada mootorit turbotama. kuna lada mootorit on vaja koledalt palju "töödelda" ,et saaks ta nii heasse vormi, et kõlbaks sinna turbo juurde panna. Et sealt tuleks sama hea tulemus mis kaasaegsetel mootoritel.
kuid ikkagi liiguvad ka enda mõtted veel selle lada mootori ümber ja ei taha kohe kuidagi plaani maha matta selle turbo osas, aga eks aeg ja rahakot näitavad mis saab.

siin pole kaugeltki tegu enam sellega, et tal oleks kiiremat autot vaja....mille saaks kulunud raha eest ehk ka osta samuti ei ole otsitud lihtsamaid vahendeid vaid pigem uusi väljakutseid, millede korda saatmine pakub autorile ehk rohkem kui vaid õlised käed ja kulutatud aeg. Kui sxi mootor kusagil saada, siis teosta vajalikud mõõtmised ja tee vaid ära.

Mh, ladal peab ikka lada hing olema. Muidu võiks öelda, et näh, lada kerega nissan sx ... ja siis kõik nissanimehed vaatavad, et on ikka reetur (ok tegelt võib ka teistmoodi läheneda asjale - väga huvitav projekt saaks olema kindlasti).

Sai seekord täiesti töötav mootor lahti võetud. Põhjus muidugi selles, et sealt veel rohkem kätte saada. Vahetusse läks nimelt ülemine pool mootorist.
Paremal vana ja vasakul "uus":



Klapid siis originaalist natuke suuremad. Samuti kanalid.



Sisselaskeklapid. 40mm vs 37mm.



Ploki pool tundus normaalses konditsioonis olevat. Nagu näha on ladal juba originaalis turbokolvid .



Ploki pind on ühtlaselt silikoonine kuna sinna asetub metallist vahetükk. Selle peal omakorda plokikaanetihend.



Praeguseks auto juba käib, kuid eriti katsetada pole veel jõudnud ja süüde on ka paigast ära.

See kolvipõhja nõgusus on uutemate, alates ca ´74a vist. Kuna algselt tehti lamepõhi kolb ja surveaste 8.8:1-le Mootor olevat liiga "jäigalt" töödanud ning otsustati surveaste alandada 8.5:1 peale. Ehksiis uuemad, nõgusa põhjaga on 8.5:1-le surveastmega.

Miks sellise surveastmega vaheplaati kasutada?

ka mul tekkis sama küsimus, se ilmselt põhjuseks miks su auto nii suurt rõhku talub Mina mõõdaksin põlemiskambri üle ja arvutaksin praeguse surveastme ilma selle plaadita välja ja usun et saaksid samad jõud oluliselt väiksema rõhu juures ja ka madalam ots oleks sõidetavam. See plaat tundub igatahes paks :S

Muide 1,7 mootoril on kolvid kaanele lähemal ja surveaste on 9,3:1. Plaadi paksus on 1,9mm ja see vähendab surveastet umbes ühe ühiku võrra. Nii et 8 kandis peaks olema praegu.

Ja originaalmootor oma 8,5 surveastmega ei ole sobiv turbotamiseks. Vähemalt mitte 1bar lähedaste rõhkude jaoks. Järgi proovitud. Detoneerib ja lõhub tihendit.
Põhjus ilmselt halvas põlemiskambri kujus, mis sisaldab isegi negatiivseid kaldeid. Nii koledat põlemiskambrit pole ma ühelgi automootoril näind. Kahjuks pilti hetkel näidata ei ole.

Põhjus suuresti ka selles, et sa ei saa süüdet oma suva järgi juhtida detonatsioonipunktides vaid ainult üle kogu süütegraafiku.

Mul tehase andmetel 9.5:1 surveaste ja 0.9bar peal 20+ kraadi süüde ning detonatsiooni nagu ei tähelda.
Ei taha muidugi ära sõnada, kuna kui sissellaske temp kõrge, siis vahel on korraks kuulda detonatsiooni.

Vahetükk sai tehtud kunagi 2+ atise rõhu tarbeks. Praegusel juhul võiks surveaste vist tõesti kõrgem olla. Sellejaoks tuleks uus ja õhem vahetükk teha, sest 9,3 oleks siiski liig.