TurboClub

kas bensiin on turbo labadele "pehmem" maailmas on rohkem autosid kus bensiin käib karpast turbosse kui eestis üldse autosid kokku. Või kas suudavad karpad tõesti tekitada piisa vaba segu?
Ma ei ironiseeri ega vaidle aga tahan lihtsalt teada. Karpadest imetaks justkui bensiin mootori hõrenduse tõttu läbi....seega mitte väga suurte rõhuvahedega.

Kumb võiks olla parem:
1) "vesi" on toodud turbo ette peenikese metalltoruga täpselt mutri keskele
2) "vesi" pritsitakse turbost a-la poole meetri kauguselt sisselaskesse


Miks ma olen nii optimistlik? sest lugesin ühest teemast selliseid ridu:

FJCamper: Water injection was evaluated scientifically in the 1930’s by H. Ricardo who demonstrated that one can basically double the power output of an engine using water/methanol.

The first widespread use was during WWII on supercharged and turbocharged aircraft. In 1942, the German Luftwaffe increased the horsepower of the Focke-Wulf 190D-9 fighter aircraft from 1776HP to 2240HP using 50/50% water/methanol injection.

The allies soon followed by fitting the P51 Mustang and other high performance aircraft with water/methanol injection. Following the war, the turboprop aircraft industry used water/methanol injection and called it the “automatic power reserve system (APR)” for use in hot or high altitude take off. It surfaced again in the 60’s when GM used a system on the OEM turbo Corvair. It was used effectively in Formula 1 before being banned for adding too much power.

It's been one of our RetroRacing tricks.

Minami Kataro: ....There's a definite boost in power when it comes on.
I've used 50/50 (by weight) Methanol and water, 50/50 ethanol and water, and 50/50 denautred alcohol (which is ethanol and methanol blended) and water. I also tried 50/50 isopropyl and water.

My butt dyno told me the denatured worked best. The engine pulled silky smooth and intake temps dropped by 100F or more. Meth/water didn't drop the intake temps as much and the pull to redline was noticeably rougher. Ethanol/water was similar to denatured. Iso/water felt like it made the engine detonate *worse*.

Piledriver: 've jacked with various setups for water injection over the years, the only setup I have found to be practical for DIY (other than the windshield washer pump and a nozzle over each venturi for Webers, which can have long term corrosion issues) involves a small 12v air compressor and a pressurized tank.

Actually simpler, far more reliable, and can be as or more effective than systems costing >100X more.

A platsic soda bottle will hold 100+ PSI, it just cant take any heat...

High pressure/low volume water compatible pumps are incredibly expensive. Compressed air is cheap,+easy+common+reliable, a highly unusual combination.

I suppose for racing uses or utmost reliability, CO2 carts or even a small compressed air tank would be more than sufficient. The tiny ones for paintball etc weigh ~nothing and can hold thousands of PSI... Pumps for that are still silly expensive, but that may be changing given the compressed air hybrids on the horizon. (paintball tech has several possibly useful components)

Control of compressed air, again is easy/cheap, and material compatibility isn't an issue. Any time you can separate water/corrosives from your control system for them it's a win.

I haven't yet played with high pressure fuel injectors as controlled air injectors, and using THAT to suck/atomize water via a venturi, but I really want to. One could time them simply off the fuel injectors signal...

Chuck: Actually the pressurized bottle is more correct then most of the electronic systems out there. All the overpriced wiz bang electronic controllers replicate the metering of the pressurized bottle method. If you do the math, the water alcohol flow is very close to linear with engine air flow resulting in the same fuel/water ratio all the way to redline.

Buggsy: Six or seven years ago, I used to use boost to pressurize a tank to inject water into the turbo. Works very well. Also progressive. As boost increases, the flow of water increases. The jet was a metal ink pen cartridge with a pin hole in it. And I mean literally a tiny pin hole. The whole system cost $9.

Puhast metanooli ei ole soovitav kasutada, kuna see põleb ilma leegita. Sellpärast soovitatakse kasutada umbes 50/50 segu vee ja metanooli vahel. Samas võib pihustada ka puhast piiritust või mis iganes meeldib. Enamus kit'e omab progreseeruvat controllerit, kus määrad ära mis rõhu juures hakkab pihustama ning mis on maksimaalne rõhk, kus pihusti avatakse täielikult. Üldiselt on soovitav lugeda erinevate tootjate manual'e näiteks AEM, Coolingmist, Labonet Motorsport või Snowperformance. Seal on päris palju üldist juttu kah, kui asja vastu kellelgi huvi on.
Safety feature'd on igasuguseid olemas alates tasemeandurist või flowmeter'ist. Enamus süsteemidel, kui midagi on korrast ära saab võtta niiöelda output signaali ning sellega võid peale hakkatata mida iganes. Alates erineva kütte ja süüte map automaatsest vahetusest (programeeritava aju puhul) või elektroonilise boost solenoidi juhtimine.
Ummistuste vältimiseks on olemas ka filtrid ning see maksab umbes 500.-.
Ei ole mõtet nii skeptiline ka olla.
Näiteks on autol olemas 500hp ning tahta 10% jõudu ja väänet juurde, siis ma arvan, et veepritsega tuleb see odavamalt kätte, kui hakkata turbot vahetama või mis iganes on nii öelda nõrgim lüli.

Astrona kirjutas:Aga kui auto on nii sitasti ehitatud, et normaalse süütega boosti ei kannata, siis võib tõesti olla uuesti ehitamise või racing kütusega sõitmise asemel odavam valik olla - WI. Loomulikult asi toimib.

Tabavalt öeldud Nii ta kipub olema, et igapäevaselt on klaasipesuveega odavam sõita kui racing kütusega.

WI ise muidugi mingit jõulisa ju ei anna- toodud tsitaatidest võiks vist selline ettekujutus arenema hakata. WI abil saab süütenurga või boostiga kaugemale minna sealt, kus muidu deto või/ja ülekuumenemine vastu tuleb.

taxu kirjutas:WI ise muidugi mingit jõulisa ju ei anna- toodud tsitaatidest võiks vist selline ettekujutus arenema hakata. WI abil saab süütenurga või boostiga kaugemale minna sealt, kus muidu deto või/ja ülekuumenemine vastu tuleb.

Mul küll puudub täpne ülevaade, kui suures koguses vett silindrisse satub, aga usun, et see võib juba täiesti arvestatavalt mõjutada kas või surveastet (suurema surveastme korral on rohkem momenti, võimsust). Rääkimata madalamast sisselasketemperatuurist (madalam temperatuur - rohkem õhku ruumalaühikus). Ühesõnaga, minu loogika põhjal peaks WI ka ilma igasuguse eraldi seadistuseta andma jõulisa. Selge see, et mõistlik oleks ilmselt ka süütenurka muuta jmt.

Maik kirjutas:Mina saan aru nii,et süsteemi saab mitut moodi seadistada .. st. aju siis. Et seadistaki tänava seaded kus WI ei kasutata üldse ja siis näiteks kõrgema boosti ja nö. dragi või rinka seaded. Aga jah jätkuvalt, vettefoorumis on teemaks ainult meth injection mitte wi. WI - on vist odavam - kogu põhjus ?
Mu enda IC on küll suht raske ,sellest ka raske uskuda ,et väike paak ja pump eriti sellest rohkem kaaluks.
Ning ikkagi- düüsi ummistumise kontroll lambi jutt on jama - samahästi võiks iga kütusepihustile eraldi ledi panna,et äkki ummistub.
Tasemeandur on TEGELIKULT olemas - arvestades,et enamasti soovitakse see panna tavalisse aknapesu paaki

Ot, mul kah Water-Methanol Injection kit. Ainult vett kannatav süs on tõesti tiba odavam, aga isegi-klaasipesusüsteem on metanooli jaoks loodud. Ega see, et metat toetab, veel ei tähenda, et seal aju kah on - enamus (alla 10000eek süsteemid) on ikkagi mehhaanilised pritsed. Võiks seda pumpa muidugi ka ajust juhtida, aga konkreetne boosti pealt töötav relee on suht töökindel. Plaanin isegi selle sama relee pealt algelist WG solenoidi juhtida (a la 1.5bar pealt klõpsti lükkab WG lahti).
OT, aga mida raskem IC, seda paremini ta 1. tõmbe ajal jahutab, paraku, mingi aja jooksul soojeneb ka IC mass, ja IC põhiomaduseks jääb tema paksuse tõttu olev halb soojusjuhtimis-kiirus. Ühesõnaga lõpetaks selle massi teema. Lihtsalt ütleks, et mass on 1 WI argument, aga kui võrrelda FMIC ja WI siis need pole alternatiivid. Kui vähegi võimalik, võiks kasutada mõlemat või ainult FMIC'd. Kui FMIC tõesti ära ei mahu, ja otsustatakse WI kasuks, siis tõenäoliselt on enamasti tegemist alla 10psi rõhuga, seda, seda, peaaegu NA valdkonda, ma ei viitsi hetkel kommenteerida
Tehasest 99% juhtudest WI süsteemi peale ei panda, ja see on põhjendatud. Selle WI kohta, nagu peaaegu kõige kohta, on terved foorumid. "Kile-piimal" oma foorumit pole, võiks järeldada, et tolle kasutamine on vähe lihtsam
Ummistumise jutt pole kah lambi jutt. Enne bensu-pihusteid on sul pihusti sõel(?), kütusefilter, paagi tankimis-filter(?) ja ka tanklas on omad filtrid. Mu WI Kit'is (~5K kaup käes hind) näiteks polnud ühtegi filtrit. Süsteemi on võimaik lihtsalt valada näiteks kanistrist mõni kanku-valu-plast tükike jne... Kui Bosch Motorsports (ei viitsi uurida) pakuks WI Kit, siis see oleks kallis, sest seal oleks kõik vajalik olemas

taxu tegi hea vahemärkuse. Loomulikult mingit jõulisa automaatselt ei tule. Pigem läheb seade paigast ära

50:50 segu kasutakse selleks, et segu soovitab tootja argumendiga, et 100:0 on tuleohtlik. Peale selle on siin 1 oluline asi. Õhul oma oma temperatuuri ja rõhu juures kondenseerumispunkt - mingist hetkest ta enam rohkem niiskust ei suuda talletada, ja aurust hakkavad taas tilgad tekkima.
Kui antud õhule on lisatud 95% suhtelist õhuniiskust vee näol, nii et veel ei "saja", siis peale seda, on võimalik veel samasse õhusegusse paigutada ära korralik törts metanooli. Metanooli aatomid leiavad endale piltlikult teiste molekulide vahel ruumi ja ei "kleepu kokku", et siis käsikäes koos alla sadada. Peale selle metanooli nohikust sõber on etanool, kes leiab 50:50 segus kah veel endale koha.
Põhimõtteliselt 100g õhku, lisame sinna 13g bensiini, siis veel 3g vett, 3g metanooli ja 3g etanooli, et saada maksimaalne jahutusvõimsus.

Bensiin on kindlasti pehmem kui vesi, ja võibolla tõesti lõhub kompressoriratast vähem ja ka aurustub kergemini (uudis ).

Kumb võiks olla parem:
1) "vesi" on toodud turbo ette peenikese metalltoruga täpselt mutri keskele
2) "vesi" pritsitakse turbost a-la poole meetri kauguselt sisselaskesse

Kui suudad 1. siis too on üldiselt parem, kuna too muudab piltilikult ka kompressori-kaarti.

1776HP to 2240HP using 50/50% water/methanol injection.

25% võimsuse lisa.
Võta 150hj mootor, tõsta järkjärgult surveaste nii kõrgeks, et antud kütusega 0bar NA peal hakkab effektiivse süütega kergelt detoma, keera süüde nii et detonatsiooni pole (või alanda surveastet 1 samm tagasi) ja sul on 170hj. Nüüd lisa WI süsteem. Keera süüde heaks tagasi (või tõsta 1 samm surveastet) võidad 3% (179hj) ja keera 0.25bar peale, võidad veel ~25% ~224hj. Imeline Või lase surveaste alla ning WI süsteemi hinna võrra ostad kallima turbo ja võtad 250hj

Kas bensiini pihustid roostetavad kiiresti kokku vee-etanooli või metanooli seguga?
Kui kord aastas pihusti peaks vahetama poleks probleemi.
Kas sealt vee-metanooli segu üldse mahub läbi ja pihusub?

Aretasin ja testisin vahepeal ka ise WI-d. Mina sain sellise tulemuse, et korralikult peeneks pihustab vedeliku ainult siis, kui 90...100% PWM-i taga. Madalama täiteteguriga saab hea tulemuse ainult siis, kui on analoogse ehitusega pihusti nagu kütusepritsel, ehk et vedeliku teekond peale klappi on olematult lühike. Piisab juba paari cm (!) pikkusest torujupist klapi taga, et pulsid kokku sulaksid ja düüsist tuleb nii, nagu oleks rõhku alandanud- ehk et piisad suurenevad. Siis võib juba otse pumpa PWemmida ja klapi üldse ära jätta.
Ehk et kui tahta veega sisselaskeõhu tempi alandada, siis pole vast erilist mõtet PWM-iga möllata. Pigem ehk mitmeastmelised pihustid. Näiteks väike, 2x suurem ja koos nad siis 3x enam.

murjam kirjutas:

taxu kirjutas:WI ise muidugi mingit jõulisa ju ei anna- toodud tsitaatidest võiks vist selline ettekujutus arenema hakata. WI abil saab süütenurga või boostiga kaugemale minna sealt, kus muidu deto või/ja ülekuumenemine vastu tuleb.

Mul küll puudub täpne ülevaade, kui suures koguses vett silindrisse satub, aga usun, et see võib juba täiesti arvestatavalt mõjutada kas või surveastet (suurema surveastme korral on rohkem momenti, võimsust). Rääkimata madalamast sisselasketemperatuurist (madalam temperatuur - rohkem õhku ruumalaühikus). Ühesõnaga, minu loogika põhjal peaks WI ka ilma igasuguse eraldi seadistuseta andma jõulisa. Selge see, et mõistlik oleks ilmselt ka süütenurka muuta jmt.

Ise kasutasin 500-st pihustit, kui kütusele on mul 4x512. Ehk et 1/5 vedelikust või üle oli vesi, olenevalt palju hetkel kütet pritsiti. Proovisin seda nii Sauga ringil kui Haapsalus kiirendades ja mingit vahet ei näinud. Pigem isegi viletsamaks läks, kui aegu võrrelda. Aga seda siis jah ilma muid seadeid muutmata.

Küsiks sellist asja: Oletame, et auto töötab etanooli peal ja on olemas normaalsed seadistusvahendid (progetav aju ntx). Kui nüüd paigaldada lisapihusti (lisada olemasolevasse kütuseringlusse) peale coolerit ja teda eraldi juhtida, siis kas jahutusefekt ei tule sama, mis vesipritsel? Peaks ju suht lihtne süsteem tulema?

Kui pihustina saab kasutada bensu pihustit, siis diy projektidest oleks lihtsaim lahendus ehk survestatud pudel, mida saab sõitude vahel kompressori ja aknapesu vedelikuga näiteks täita.
Sobiv vedeliku hulk leida õige mõõduga pihusti ja sobiva töörõhu valmisega.
Rakendada võiks kasvõi rõhulülitiga alates 1st barist. või siis kuidagi ajuga PWMi abil siiski juhtimislahendus leida.
Oleks ju parem, kui boostiga turbo ette kustav vesi?


Lugesin ühest usa teemast, kuidas ühel autol asi saab tulevikus olema lahendatud. Tasemeandur olevat nii mõnelgi kitil deafultina olemas ja seda kasutatakse MSis tabelite vahetamiseks lisaks sellele, et see vastava lambi süütab. Kui juhtmeid suvalt üle mootori ei veeta ja ühendusi sõrmega kokku ei keerata siis korralikult paigaldatud aju puhul on vedeliku otsa lõppemisega kaasnev probleem välistatud.....või vähemalt on selle risk viidud miinimumini.

RFL kirjutas:Küsiks sellist asja: Oletame, et auto töötab etanooli peal ja on olemas normaalsed seadistusvahendid (progetav aju ntx). Kui nüüd paigaldada lisapihusti (lisada olemasolevasse kütuseringlusse) peale coolerit ja teda eraldi juhtida, siis kas jahutusefekt ei tule sama, mis vesipritsel? Peaks ju suht lihtne süsteem tulema?

kütust lisatakse tava-pihustitest niikuinii nii palju kui võimalik. 13:1 on vaja max koguse bensu põletamiseks ja 11:1 segus on juba 2 osa puhtalt jahutamiseks. Olulist vahet pole, kas see 2 osa pihustada enne või pärast IC'd, enne sädet on ta aurustunud ja jahutuseffekt on toimunud.

Vee aurustumissoojus on 3x kõrgem kui etanoolil 8x kõrgem kui tolüeenil (bensiini andmeid ei leidnud) (KJ / g). http://en.wikipedia.org/wiki/Latent_heat" onclick="window.open(this.href);return false;
Ja vee tempi tõstmine ilma aurustumiseta võtab juba 2x rohkem soojust kui bensiin või etanool (KJ / g * K), aga see soojendamine omab kordi vähem tähtsust kui aurustumine.
http://en.wikipedia.org/wiki/Heat_capacity" onclick="window.open(this.href);return false;
Ehk siis piltlikult võiks 11:1 bensu-õhu segu asendada 13:1 seguga, kui lisada 0.2-0.5 osa vett, ja jahutus-effekt on sama. Ma ei imesta kui vett bensiiniga segama ei hakata Piiritustel on see omadus, et nad segavad end ise õhust tuleva niiskusega...


EDIT: mul on 380cc pihusti, ja see tõmbas ~300+hj'ga cooleri vett täis. Pihusti oli vahetult enne segusiibrit. Aga aktiveerus pump default 0.7bar peal. Soovitaks panna see lülitus punkt, tiba alla max-boosti. Koha peal kompressori ja boosti kellaga keerasin pärast boosti-relee paika 1.5 peale.

Esmalt vastaks siin RFL küsimusele.
Etanooli kütusena tarbivale mootorile pole vähimatki mõtet WI'd peale panna. Küsimus selles, et mida seal tavapäraselt kütusena kasutatakse. Kui selleks on E85 (segu 85% veevaba etanooli ja 15% bensiini), siis piisab selle asemel aseotroobini (92-95% etanooli ja ülejäänud vesi) destilleeritud piirituse kasutamisest.
Kuna ise olen aretanud aastaid etanooli konversioonile sobilikku külmkäivitus süsteemi, siis kirjutaks siin enda kogemustest millest WI puhul võiks kasu olla. Süsteem sisuliselt sama (ime)väike paak bensiiniga, inline filter, pump, solenoid klapp vahetult enne pihustit ja pihusti sisselaske kollektoris.
Esmalt pihustitest. Olen katsetanud umbes 10 erinevat tüüpi (tööstus, põllumajandus jne. kasutatavad) pihusteid millest osa pärinevad ka WI kit'ide müüjatelt. Osa nendest müüb küll õlipõletite pihusteid. Selleks, et saada väga peenikest "udu" (suurusjärgus mõnikümmend mikronit) on vaja üsna korralikku pumbarõhku. Minu katsetused on andnud parima tulemuse lainurk (90 ja enam kraadi), täiskoonus pihustitega mida kasutatakse õhu jahutamiseks. Inglise keeles misting või fogging nozzles. Need pihustid annavad suhteliselt peene udu juba 3 bar rõhu juures, 5-6 bar tagab väga peene udu ja 15 bar juures on väljapritsitav vedeliku koonus pea nähtamatu.
Siit jõuame kohe süsteemi kõige tähtsama komponendi -pumba juurde. Olen proovinud väga erinevaid pumpasid ja lõpuks jõudnud solenoid pumpade juurde. Nende pumpade eeliseks on suhteline kompaktsus, väike voolutarve ja pikaealisus. Negatiivse poole pealt võiks välja tuua vajaduse vahelduvoolu järgi ja suhteliselt kõrge pinge. Üks WI turustajatest pakub oma süsteeme OEM solenoid pumbaga ja kui õigesti mäletan, siis sellise pumba hinnaks oli suurusjärgus 400 USD. Endal on hetkel pooleli läbirääkimised paari solenoidpumba tootjaga idast, et saaks väikepartiina osta pumpasid mida käitab pulseeriv 12 V alalispinge. Katsetamise käigus on ilmenenud, et 50-60 Hz nimisagedusega vahelduvvoolu tarbivat pumpa on võimalik edukalt üsna suurtes piirides juhtida muutes voolu sagedust. Selle tulemusena saab muuta pumba väljundrõhku ja ka pumbatava vedeliku kogust.

Vabandage, aga ma ei saanud vastust ikkagi.
Mõte oli mul selles, et etanoolil töötav r4 mootoril on ka 1 lisapihusti peale coolerit, et jahutada juba sl kollesse minevat õhku, kui boost on näiteks 1+bari.
Progetava ajuga ei ole ju mingi probleem juhtida boosti all 5dat pihustit, mille lisamine kütuseringlusse ei ole ka ju eriline töö.
Ei ole vaja ei lisapaake, lisapumpasid, andureid, lüliteid jms kräppi.
Seadistada oleks ka palju lihtsam, sest kasutatakse mootori normaalkütust.
Astrona vastusest saan aru, et etanool jahutab vähem, kui vesi, kuid kui ta mingil määral ikkagi jahutab sisselaskekoldesse sisenevat õhku, siis oleks minumeelest mingi kasu asjast ikkagi.

RFL kirjutas:Vabandage, aga ma ei saanud vastust ikkagi.
Mõte oli mul selles, et etanoolil töötav r4 mootoril on ka 1 lisapihusti peale coolerit, et jahutada juba sl kollesse minevat õhku, kui boost on näiteks 1+bari.
Progetava ajuga ei ole ju mingi probleem juhtida boosti all 5dat pihustit, mille lisamine kütuseringlusse ei ole ka ju eriline töö.
Ei ole vaja ei lisapaake, lisapumpasid, andureid, lüliteid jms kräppi.
Seadistada oleks ka palju lihtsam, sest kasutatakse mootori normaalkütust.
Astrona vastusest saan aru, et etanool jahutab vähem, kui vesi, kuid kui ta mingil määral ikkagi jahutab sisselaskekoldesse sisenevat õhku, siis oleks minumeelest mingi kasu asjast ikkagi.

Ajuga pole juhtida midagi, kui sul on 1600cc pihustid ja ühe lisaks vead IC juurde siis krutid pihusti konstandi ajus 2000cc peale ja elektriliselt ühendad suvalise pihusti alt kahe transiga. (Q3 võib ära jätta kui enable otsa vaja pole, Q1-st Q3-e minev ots lihtsalt vastu maad nagu hetkel Q3 ots on).
http://www.200sx.org/images/injector_drive_v1_1.pdf" onclick="window.open(this.href);return false;

RFL kirjutas:Vabandage, aga ma ei saanud vastust ikkagi.
Astrona vastusest saan aru, et etanool jahutab vähem, kui vesi, kuid kui ta mingil määral ikkagi jahutab sisselaskekoldesse sisenevat õhku, siis oleks minumeelest mingi kasu asjast ikkagi.

Ei vabanda, said küll vastuse Ei maksa unustada, miks sisselaske õhku on vaja jahutada. Selleks et silindris oleks enne süütamist jahedam segu! Pole olulist vahet, kas jahutamine toimub 30BTDC või lihtsalt ilm on külm. See kui nüüd põhipihustitelt võtta kütust vähemaks ja lasta see osa läbi cooler jne... Siis see viib küll IAT näidu alla, aga silindrit jahutab praktikas sama kogus kütuse-aurustmise-effekti.
Kõrvaleffekt tekib muidugi sellega, et see enne IC'd pihustamise korral aurustub see kütus enne sisselaskeklapini jõudmist natuke paremini, ja sisselaskes jahutamine "pakib õhku kokku" ning silindrisse jõuab tihedam õhk (0.1%). Mis reaalselt tõstab hoopiski silindris olevaid rõhkusid ja temperatuure, ka tiba võimsust, aga see lahendus sama boosti juures detonatsiooni piiri ei kõiguta. See kõrval-effekt pole aga WI teema - WI teema on see, et sisse pihustatud vee võrra mahub vähem õhku silindrisse Kui sisselaskes aurustub 1 vee tilk, siis see võrra lüüakse piltlikult sisselaskest õhku välja tagasi.
Etanool sama kütteväärtuse juures jahutab kordades rohkem kui bensiin, aga samas sama koguse juures jah vesi on suht ideaalne aine.
---------------------------
Praktikast: 380cc sai tellitud ~400+hj järgi, aga tookord oli muid probleeme ja oli alla 350hj, samas GT28 ja spool hea. Vaatangi vastavast seadest järgi, palju kütust läks olulistes punktides: Pihustid: 4x750cc=3000cc
3300RPM 600cc /// 20%DC = 7.5ms/37.5m // 0.7bar spool. WI-ON
4000RPM 1150cc /// 38%DC = 11.5ms/30ms // 1.5bar spooli lõpp
7700RPM 2150cc /// 72%DC = 10.8ms/15ms // piiraja
Võrreldes kütuse kogusega soovitatakse WI-manti lisada 25%.
380cc / 600cc = 63% TOIMUS UPUTAMINE
380cc / 1150cc = 33% 8% üle
380cc / 2150cc = 17.5% 8% alla
Kui nüüd relee keerasin 1.5 bar peale, siis 63-17.5% asemel toimis süsteem 33-17.5%'ga, mis on sellise ilma PWM juhtimiseta süsteemi puhul ideaalne. Jutu point on selles, et 1 kruvi liigutus ja süsteem on kasutuskõlbmatult seadest väljas.

Praktika oli see, et BOV'ist tuli mõnuga auru Võtsin WI tagant ära, ja paarutasin veel mõned minutid AC Sügis 2009 üritusel, ja aur ei paistnud lõppevat
Siit mõte, et võiks ju ka loom-katseid näiteks ühe Vetti peal teha, kasutades suurt FMIC'd vee paagina BOV'ist tulev aur oli ütleks et veel parem kui selle CoolingMisti enda düüsist tulev
* pumpa pole vaja - kasutame olemasolevat mootorit ja turbot auru pumpamiseks ja tekitamiseks
* paaki pole vaja, vee:pirdi segu oleks cooleris
* PWM'iga WI aju pole vaja, vastavalt õhukogusele suureneb ka coolerist tulev auru kogus - nagu karpa
Peale nende lülide ellimineerimise, mis kasvatab töökindlust kordades...Süsteemis puuduks ka kõik signaali- ja survevoolikud, ning juhtmed. Ning läbi geneka ja pumba mootorit pidrudav parasiit kaoks kah. Kaob ka oht, et kui lolli peaga WI boostisignaali volla on sama volla, mis MAP anduritki toidab, et tolle WI toru purunemisel MAP saaks vale signaali ja mootor sulaks. Yeah

To Ahto: Tubli töö. Coolingmist kah lainurk ja 150psi.
Kas oled katsetanud ka diisli pump-pihusteid?