TurboClub

Selle erinevuse kohta ütlesin juba ennist nii:

Raceboy kirjutas: ja usu mind, düno võib olla kuitahes raske, kuitahes kaua seal piinanud, päriselu on ikka midagi muud. Küsi Maksimi käest kaua ta dünos oma autot häälestas, ja kas lennukal proovides juhtus mootoriga pahasti? Vihje: 5h dünos ja üks sõit niisama = mootor kottis (klapid peas paaril silindril).

Peep, kuidas on seotud seade ja klappide pähe jooksmine? Pigem tegu tehnilise rikkega, mille tulemusena nii juhtus.

Taavi kirjutas:Viljaril oli ju sama teema, et dynos ja lühikeste otsadega toimis aga miilil tekkisid jahutuse probleemid ja sellest detonatsioon.

Tuli meelde et kui haapsalus seisime sul lahtise kapoti ees ja vahtisime auravat kokku lastud mootorit, ning Joonas pakkus põhjuseks välja jahutuse teema, siis kellegi tuttav tarkpea vaidles kõvahäälselt naeruvääristades ja lõpuks võttis nõuks irvitada meie üle.

Õnneks ei tunta kõiki foorumikasutajaid nägupidi Tean küll kes nii ütles.
Ega ma kah ei tea milline neis sina olid. Mina olin siis habemega
Järgmine kord tutvustame - Joonast tahaks kah nägupidi teada. Ta ei suhtle minuga absoluutselt - tahaks ECUEditi source koodi saada.

Jahutuse probleem, JAH. Aga see et nüüd suurem radikas või elektriline vent midagi oleks päästnud, on minu meelest BS. Kuna vesi ei läind selle 15seki korralikult soojakski. Termostaat võis alles siis lahti minna, kui gaasi juba maha lasin, ja hakata vett soojendama. Mihkli jutt mulle tundus täitsa asjalik.

zoom1 kirjutas:Peep, kuidas on seotud seade ja klappide pähe jooksmine? Pigem tegu tehnilise rikkega, mille tulemusena nii juhtus.

Oot ärge vaidlema hakake. Arvan, et Viljaril klappide pähe jooksmine on teine keiss, ja oli seotud ühe teise asajga. Seade ja deto on raudselt omaette teema - kuigi sellest ma pole kuulnudki.

Mihkel kirjutas:Tahtsin jõuda selleni, et 90-100 kraadi vahe detonatsioonina oli ilusti kuulda.

Väärt info.
Peaks installima ka ühe veetemp anduri peale termostaati - ja võimalusel siduma selle kah boostkontrolleriga.

traktorist kirjutas:nii et siit järeldus et peaks vist targemate meeste nõu ka kuulda võtma vahest äkki tuleb kasuks teinekord

Üritan, ja kindlasti tuleb kasuks. Aga tükk tegemist on nende tuvastamisega - algul on kõik pealt näha ühesugused. Ja ma sellest teemas päris uus - võtab veel aega, et kõiki teid ära lahterda Võiks uude teemasse edetabeli teha, kes on kõige targem. Kuradi hea mõte (juba 1. õllega tundub nii)


Muide ka Mo bne rootsist lasi kolvid pehmeks (500 hj rattast 10000km), põhjuseks arvati küll muud, see muidugi ei näita, et ma sama klassi vend oleks nagu Viljar ja rootslane
a miks mul nii hea tuju? Ostsin endale igapäevaseks sõiduks korraliku auto, ja loomulikult S13 ja loomulikult CA. Mul pole nii korralikku autot vist olndki. Põhiprobleemid sellega on, et mõni nagin segab aegajalt kuulamast kõrvalistuja hingamist Võrreldes püss - All go no show, on selle moto "All works no go" - no tõesti isegi tagapaneelil, mida isiklikult 1. korda üldse nägin, pole isegi kõlari auke lõigatud. udutuled, tulede pesurid, automaatkast, katuseluuk, stereo - tsillll.

Viljaril läks laijali eelmine aasta omc-l. see prob oli teemas mõeldud. see aasta lihtsalt murdus mitte vahetatud 17a rihma pingutus polt ja selle tulemusena klapid pähe. õnn et kohapeal juhtus nii hoidis ära hullema.

Tegelikult on nii, et selle lokaalse kuumakolde peale mis vee seistes tekib ei jõua andur hetkeliselt reageerida küll jõuab aga detonatsioon tekkida
Kui oleks CLT ignition retard peal, oleks ehk hullema ära hoidnud.
Hetkeline detonatsioon ei jõua veel midagi hullu teha küll aga selline mis sekundeid järjest vältab.

Vesi läheb küll kiiresti soojaks aga soojusülekanne veelt termostaadile ei ole nii hetkeline kui veelt veele.

Kõige odavam ja kindlam lahendus on üritustel lasta mootoril vast enne starti veidi tiksuda tühikäigul ja kindlasti lasta jahutusvedelik ja õlitemp oma normaalse töötemperatuurini.
Coolerit saab alati näiteks Co2-ga jahutada kui vaja.
Tegu jällegi sellise 50/50 situatsiooniga, et mootorile on soendamine hea, coolerile/võimsusele halb.
Tuleb leida kompromiss nende kahe vahel.

Mihkel kirjutas:Tegelikult on nii, et selle lokaalse kuumakolde peale mis vee seistes tekib ei jõua andur hetkeliselt reageerida küll jõuab aga detonatsioon tekkida

Noh ja isegi nõksa läheb aega, enne kui kuumus põlemiskambrist veeni jõuab. Jällegi ION-sense oleks suht idealne, aga see pole nii lihtne.

ahto42 kirjutas:http://www.tud.ttu.ee/~t041509/Maximum_boost.pdf
palun

Aitäh, saab pilgu peale visata enne ostmist.
Sissejuhatuses on:
"200hj mootori väljalaskest väljub 70hj"
kui 1/3 läheb vändale, 1/3 jahutusse, 1/3 on väljalaskesse, siis 200hj väljundvõimsusega mootor päästab energiat 600hj, millest 200hj ajab turbot ringi. Või olen mina väsinud.

tahan uskuda, et seal samas stiilis edasi ei panda, isegi kui see on n.ö. kontroll-viga.

Ära üldse üllatu, kui veel paar sama temaatilist raamatut läbi loed ja avastad, et tüübid räägivad kohati üksteisele risti vastu.
Been there done that ja hetkel võtan asju kogemuse järgi, sest kohati tõesti enam ei tea millist raamatut uskuda.

Mihkel kirjutas:Ära üldse üllatu, kui veel paar sama temaatilist raamatut läbi loed ja avastad, et tüübid räägivad kohati üksteisele risti vastu.
Been there done that ja hetkel võtan asju kogemuse järgi, sest kohati tõesti enam ei tea millist raamatut uskuda.

Ah pole hullu - eks see kõigega nii - edasi läheb seal täitsa mõnus jutt - ja lihtsalt loetav raamat - ostan ikka ära.

Pidasin silmas siis seda et eri autorid, kes on oma alal suht tegijad räägivad kohati hoopis vastupidist juttu. (üksteisele vastu)

Mihkel kirjutas:Pidasin silmas siis seda et eri autorid, kes on oma alal suht tegijad räägivad kohati hoopis vastupidist juttu. (üksteisele vastu)

Enamasti ikka vist kommunikatsiooni, mitte veendumuste, probleem. Ei tohi jah lõplikke järeldus hakata tegema peale 1. raamatu lugemist
Krt mu teema nagu mingi jututoa logi

Astrona kirjutas:Sissejuhatuses on:
"200hj mootori väljalaskest väljub 70hj"
kui 1/3 läheb vändale, 1/3 jahutusse, 1/3 on väljalaskesse, siis 200hj väljundvõimsusega mootor päästab energiat 600hj, millest 200hj ajab turbot ringi. Või olen mina väsinud..

vat see boldiga märgitud lõik jäi mulle arusaamatuks.

selle sissejuhatava teksti lugesin ma läbi, ja ma võin selle sulle ära tõlkida, aga samal ajal sina seleta mulle see loogika mis on boldiga märgitud tekstis.

edit: tähendab kas väljundvõimsuse all mõtled sa neid samu kuumi heitgaase?, siis mis mõtet on juurelda puhtalt autori lihtsa näite ümber, mis on ju ka lapsele selge, et see oli lihtsalt labane näide, ega pretendeeri absoluutsele tõele.

üritan küll võimalikult vähe siin juttu teha viimasel ajal AGA.....

kui ikka mingid sellid su auto juures valjusti lolli juttu ajavad ja siis foorumis oma hingeelu ehk solvumist kurtma tulevad,siis ma ei saa enam

kodanikud,tehke endale selgeks,mis on detonatsioon,millest se tekib,mis on radiaator,mis jahutusprobleem,ja siis võtke kaks õlut ja mõelge selle üle.isegi kui seal oleks rekka radikas,ei mõjutaks se jahutust miskil määral-pigem pidurdaks.ümber ploki määrab ju jahutuse teema siiski veepump(ka salongiradikas ja salongiventikas),suurel ringil alles termostaat ja radikas.viimasest piisab miilisõidul küll ja veel.vastasel juhul peaks turboaudid oma väikeste jahutusradikatega tükkmaad suuremate mootoritega järjest laiali lendama.

Pead arvestama ka sellega, et Audil ja Nissanil võivad olla väga erinevad jahutuse effektiivsused tingituna plokikaane disainist.
Kas te kõik panete vahetult enne stripil paugutamist salongiõhu kuumal suvepäevalt max kuumuse peale ja salongiventika täiskiirusel pöörlema?
Ma arvan, et mitte, seega võib salongiradika jahutusteguri suhtkoht välja jätta sellest ringist.
Igal asjal on oma inerts, ka plokikaas ei jahtu hetkega maha.
Ilmselt mängib siin rolli ka termostaat mis Audil ja Nissanil tõenäoliselt eri temperatuuril avaneb.
Aga suurim mõju on ikkagi seadel, Audid sõidavad oma chippidega millel on ilmselt ka tehase correctionid peal aga
antud Nissanil oli aju ise ringi näpitud ja ka süütetabel võib agressiivsem olla kui audil.
Kui oleks teada nii konkreetse audi kui nissani tähtsamad parameetrid, siis saaks asja ehk võrrelda.
Antud hetkel on audi ja nissani vahel tegu kahe täiesti erineva auto võrdlusega.
Iga väike detail mõjutab lõpptulemust.

Kas te kõik panete vahetult enne stripil paugutamist salongiõhu kuumal suvepäevalt max kuumuse peale ja salongiventika täiskiirusel pöörlema?

kus juures nii palju kui ma miili ja kilti olen sõitnud olen ma just nii toiminud! õppisin selle siis kui kunagi termostaat jukerdas ja oli vaja ikkagi vaikselt liikuda:P

junsu - eks igal mehel on oma arvamus, minu arvamus sellest, kuidas aitab jahutussüsteemis ringlev vee kogus detot ära hoida (mootorit jahedama hoida) on kujunenud välja viljari ja toomase Z-dide praktikast ja Teemuga konsulteerimisest. Minu mäletamist mööda sai sellest teemast ka Madisega päris pikalt jahutud ja temalgi oli asjast samasugune arusaam

Kui nüüd vaadata välismaa praktikat siis seal on enamikul upgradetud veevärk. Kahjuks ei tule ka loomulikult õliradikas.

Ventikat max kiirusele ma unustasin panna. Aga Tartus sai küll soojendus põhja keeratud.
Samas, põhja keeratud soojendusega peaks termostaat veelgi rohkem kinni minema. See peaks aitama kiire "kuumuse-löögi" vastu, aga selle võrra avaneb peatermostaat hiljem, ja päris jahedat vett siis sisse voolama ei hakkagi.

Pierre, kui oled kunagi huvitunud, kui palju sul mingi võimsuse juures kütust mootorisse läheb ja teades, et bena ja diisel on ca 44KJ/g ja bena tihedust 0.72g/L ja ka suhet KW = KJ/s, pole just raske aru saada, et kütust läheb 3x rohkem kui võimsust välja tuleb, ja see on veel hästi, sest tühikäigul ei jõuagi midagi ratasteni. Ühesõnaga turbot peaks käitama võimsus, mis on samas suurusjärgus mootori võimusega - ulme.


Põhikooli füüsika ruulib, kui tegeled arvutite vms jahutamise või autodega - Here comes Mr Kalkulaator
Arvutus kui palju miiliga vee temp peaks tõusma:
Keskmine väljundvõimsus on 250KW (max <300kw näiteks )
Veesärgi kütmisvõimsus ca 1/3 ehk sama mis väljundvõimsus - 250KW.
Talvel kütaks sellega 500 elanikuga asula ära
Kiired autod läbivad 30sekiga. 30sec x 250 KJ/s = 7500KJ.
Vee soojusmahtuvus 4.2KJ/kg ühe kraadi kohta.
Selle energiaga ajaks 22L vett 20C pealt 99C peale. Mis on u. sama kui kinnises süsteemis (et surve tõuseb ja keema ei lase) 30C pealt 109C peale, et kohendada autonduse skaalasse.
Kui miili peal poleks tuult, mis põhimõtteliselt 70m/s vastu puhub, võtaks plast kapott momendiga mootori kuju
100kg jagu mootorit mahutab kah endasse natuke soojust, millele iseenesest väga loota ei tasu - raud 0.45 KJ/kg *K. Ehk 100kg mahutaks endasse 45KJ/K. Laseme mootori kah 10kraadi soojemaks ehk 450KJ suudaks mootor jms vastu võtta. Vaja veel kuhugi ära paigutada 7000KJ.
Ütleme, et mootor kiirgab kah keskmise kerise jagu 10KW, millega soojendab õhku, mis 70m/s eemaldub. 10*30sek=300KJ. Jääb 6700KJ.
Ütleme julmalt et 150kmh peal võiks stock radikas stock võimsuse (Ntx: 133.33KW) ära jahutada, ilma et vee temp jääkski tõusma, mis on ka ca keskmine kiirus miili peal, ehk 133.3KW *30sek = 4000KJ. Jääb veel 2700KJ.
Võtan vee koguseks 6.75L? 2700/6.75 = 400KJ/L. Vesi mahutab 4.2, ehk vee temp tõuseks 400/4.2 = 95C.

Siit võiks järeldada, et kui mul termostaat olekski õigeaegselt lahti läinud, oleks enne lõppu kogu vesi olnud 30+95=125C, ehk lõdvikud oleks vast lennanud. Sain sõita ca 15sek, ehk väljus ka poole vähem energiat kui näites, ja vee temp oleks pidanud tõusma 30C+45C=75C'ni. Ehk 1km sõit oleks suht piiri peal lahtise termostaadiga - ja nii väikse radikaga peaks teadma enne starti täpselt, kui soe on mootor, radikas jne.

15% lahjema mootoriga (300hj) oleks temp tõusnud miili lõpuks 15 kraadi vähem, ehk 110C'ni, ja termostaadil oleks rohkem aega ka avaneda. Enam vähem RFL'i case.

Oleks ma sellise arvutuskäigu enne võistlust läbinud, ka ilma järgnevate ja eelnevate kommentaarideta, oleks miili jaoks võtnud vähemalt suurema radika või lasknud võimsust alla 300 (1.0bar vms) ja arvatavasti oleks jätnud minemata Vat see on kui koguaeg garaazis istud ja üldse ei arvuta

Noh, kogu see arvutus on väga lõdvalt võetud - jahutuse muutumine kiiruse kasvades on suht keeruline, aga üldjuhul mida suurem kiirus seda effektiivsemalt jahutab, ja mootor mis ajab vee särki 250kw võib kiirata soojust võibolla 10 asemel 50kw arvestades - downpipe üksi võib olla "võimsam" kui keris. Salongi võiks kah 3KW sisse puhuda jne. Ühesõnaga mingit aimu ta annab, kuigi reaalsus oleks natuke võibolla leebem, väike (loe: korralik) varu peab ikka olema. Kasvõi sellepärast et suurel kiirusel cooler saab parema jahutuse ja võimsus veelgi kasvab.

Kakelge väljas, mitte minu teemas Mina ütlen, et Junsul oli õigus, kuna vesi ei läind nii soojakski. Oleks miili lõpus midagi juhtunud, oleks teistel täiesti õigus. Suurema radika soovitus oli kah õige, aga vea põhjus see arvatavasti siiski polnud, kuigi miili lõpus laiali laskmise puhul oleks ka see juba täppi läinud. BTW, Junsul on juba suurem radikas!

Kas keegi kasutab enne võistlust ka mingit jahutussärgipuhastusvahendit?