TurboClub

Mihkel kirjutas: Tanelil on Sardi kütuserõhuregulaator mitte Malpassi.

hetkel veel malpassi vahel, kuid plaanis mingi aeg jah sardi vastu välja vahetada, kui dünosse peaks jälle asja olema. ilma dünota ei julgegi midagi muuta enam

traktorist kirjutas:normaalne regulaator maksab 2000.- mitte 1000.-

korralik boschi oma maksab ca tuhat krooni ja ei ole mitte kehvem,kui need "tuuningu"omad,vahe on selles et lihtsalt on rõhk paika pandud ja ei vaja mingit kruttimist.

JustMe kirjutas:detonatsioon ja kuumus said kolbidest jagu:

Ma leidsin oma N/A mootorist paar sellist, kuna V6'e kaaned olid nii vähe erinevad et kiiruga vaadates ei paistnud kohe välja.
WB järgi segu 13.0-13.5

Ja palju polegi vaja

RFL kirjutas:

Mihkel kirjutas:Tanelil on Sardi kütuserõhuregulaator mitte Malpassi.

hetkel veel malpassi vahel, kuid plaanis mingi aeg jah sardi vastu välja vahetada, kui dünosse peaks jälle asja olema. ilma dünota ei julgegi midagi muuta enam

Sardi silti nägin küll boosti kellal
Eile jälgisin tal seda bena rõhku - üle 5 käis küll, aga mitte päris 1.7x rohkem kui boost, pigem 1.2x.
1:1 oleks ikka parem - lõpuks ei jaksa pihustid enam sama kiirelt avanedagi, kui sinna 6bar trukki taha lükatakse. NA aegadest mäletan, et 4-5 oli suht piir.

Tõnu: mis moodi see sul õnnestus? Ega viga oli sul ikka milleski muus kui õiges segus. Sul kah küünal põlend, rõngad ja tihend puhutud ja vl-klapp hampsatud?

Noh see on see kui eeldada, et väliselt identsed asjad seest ka identsed on (vihjeks: plokikaaned)
Aga eks Tõnuri ise räägib täpsemalt.

nu jah.
Kodus on 6 kaant, millest 4 on ühesugused ja 2 nii öelda uuema tüübi oma.
Enne portisin ja mõõtsin ja tegelesin esimese neljaga, mis olid välimuselt SUHT sarnased (erinevad valu mustrid olid väljas) ja seest identsed.
Kui kaaned windorfist mõõtmiselt tagasi tulid ja selgus, et sisselase sai parem ja väljalase kehvem kui originaal, võtsin ühe uuema tüübi kaane (eeldades et ei ole sellist asja olemas :D) ja vanema kaane...ning lasin tuimalt õpetussõnade järgi järjest mõlemad kaaned üle ja saatsin lihvi ja sooveldamisele.
Auto käima panin, siis jooksis asi väga rikka seguga ca 90l bena läbi, millest suur osa oli täisgaasil.
Mingi aeg sai siis korralik WB järgi pandud, millega on päris paljudel autodel segud paika aetud. Ajasime lambda järgi segu paika ja siis hakkas kolbe minema
Esialgu kahtlustasime pihusteid...need said mõõdetud ja olid kõik võrdsed
Kui siis kaaned õllese peaga maha sai võetud, nägime et kanalid on erinevad .

Klappid olid korralikud ja minema puhus teise poole tihendi...mitte selle kus kolb läks.
Tihendi minek võib olla muidugi täiesti eraldi seisev mure, kuna kaan sai tunde järgi kinni keeratud puuduva Nm võtme tõttu....aga kolb nägi täpselt samasugune välja.
Ning selge on ka see et enne läks kolb ja siis alles tihend.

Täitsa huvitav. Palju kanalite erinevus umbes oli? Saab ehk mingi ettekujutuse mis piiridesse mahtuda, kui endal portimiseks läheb .

Astrona'le soovitaks siis muuhulgas pihustid üle konrtollida, kui seda juba tehtud pole.

miil kirjutas:Täitsa huvitav. Palju kanalite erinevus umbes oli? Saab ehk mingi ettekujutuse mis piiridesse mahtuda, kui endal portimiseks läheb .

Astrona'le soovitaks siis muuhulgas pihustid üle konrtollida, kui seda juba tehtud pole.

oli kanali ehituslik erinevus, pordi kareduse erinevus.. ning originaal väljalaske kollektorid on nii ehitatud, et keskmine silinder lihtsalt hingab kõige paremini.
see ka läks. Hingamise erinevust oli ka küünaldest näha...ühed valged teised norm värviga.

Üldiselt küünlad ei sulanud...keskmine kattus vaid alumiiniumi kihiga, mida sealt enam lahti ei saa.

TõnuriCCE kirjutas:Üldiselt küünlad ei sulanud...keskmine kattus vaid alumiiniumi kihiga, mida sealt enam lahti ei saa.

Mõõtsid kaane voolavuse ära, ja peale panid teise kaane???
Et keskmine lambda tul 13.5, mis tähendas et ühes potis oli 15:1 ja teistel 12:1? räägid c20xe'st? 2 cossu ja 4 opeli kaant? Mis siis tegema peab, VL-kollektori minema viskama? Sa ei hakka ju kaane voolavust ühes pütis väiksemaks tegema ega ühte pihustit suuremat panema . Ometigi C20xe vl on ju vähe advancim kui teistel opelitel.
Et pihustite erinevus võiks olla 1% piires? Võibolla tõesti - mul siis 2. pihusti peaks olema vähe kehvem.
Aga äkki mul polnudki detonatsiooni, vaid lihtsalt kuumenes üle, kuna termostaat kinni? Kas võib küünla ilma detonatsioonita ära sulatada? Sest kui hästi meenutada, siis mingi kilin kolin käis mootorist läbi, aga võimsus hakkas juba nagu paar 2-5 sekki enne seda kaduma, ja detonatsiooni pingimist nagu Taneli masin tegi, ma ei kuulnud, ometi suht sarnased koned.

Krt, aga kus mu ülejäänud osa VL klapist on?Võibolla ei sulandki rahulikult ära vaid käis turbiinist kah läbi?
Väike vahe on ikka sees, kas remont läheb 20K või 40K, ja jahutuse jms mootori turvalisuse huvides läheb mingi 20K enivei lisaks.

tegemist on minu puhul x30xe'ga

ehk 3.0 V6

Arvan, et lihtsalt ülekuumenemine avalduks teist moodi, näiteks keema minekuga.
Turboladal vahest temperatuuri näidik kah punaseni tõusnud kuuma ilmaga, aga midagi juhtunud sellest veel pole.
Katkine klapp peaks olema suht otsene vihje detonatsioonile.

Muidugi, kui kahtlus on, siis tuleks ka termostaat üle kontrollida. Ainult foorumis spekuleerimisega on raske jõuda kuhugi.

miil kirjutas:Arvan, et lihtsalt ülekuumenemine avalduks teist moodi, näiteks keema minekuga.

kui termostaat on kinni, siis radikas vesi ju ei kuumene. Võimalik,et siis ikkagi ainult deto, ega mina kah ei tea. Krt kui klapid sulavad peaks süüde olema hiline ja kui deto siis varane. mai saa enam midagi aru.
Üldiselt keerasin radikal korgi peale sõitu palja käega lahti ja vesi polnud kuumaks läinud.

Paar päeva tagasi mootori dünos ühte mersu mootorit sättides andis päris kenasti termostaadi inerts endast tunda.
Aju temp sensorist oli näha, et asi käis 85-100 kraadi kaks/kolm korda, enne kui ilusti ühtlustus 87 kraadi juures.
Seda siis peale seda kui töösoe mootor käima panna ja talle suht kohe 50% TP-ga koormus taha panna.
Meil oli vesi-vesi soojusvaheti mis suht hetkega 100 kraadi pealt 20 kraadini jahutusvedeliku tõmbas (nö radika temperatuuri), kuna jahutasime voolava kraaniveega mis on päris külm.
Sellest järeldades võib tava oludes see jahutusprotsess tunduvalt aeglasem olla.
Tekib siis probleem sellest, et mootori seistes jahutusvedelik ei ringle ja tekivad kuumad kohad jahutussüsteemis.

Tahtsin jõuda selleni, et 90-100 kraadi vahe detonatsioonina oli ilusti kuulda.
Üks kena 2 kraadi oleks selle 10 kraadi veetempi juures võinud süüdet maha tõmmata, et 100 kraadi juures detonatsiooni poleks olnud.
2-3 korda käis päris pikalt detonatsioon läbi, kui süüde konstantseks jätta.
Meil oli asi veel poole kaasiga, mitte WOT ja suht madalal pöördel.
Kõrgemal pöördel sama koormusega on detonatsiooni lävi tunduvalt kõrgemal.

Seega sinu puhul võis vabalt sama jama olla, kuna sa mootoril suht vähe enne töötada lasid.
Lihtsalt sul oli WOT ja boost mitte vabalthingav mootor.
Dünos töötas mootor ilusti pikemat aega ja sellepärast seal ei olnudki detonatsiooniga probleeme.
Samamoodi ka 400m on suht lühike distants.

See on lihtsalt üks suhteliselt reaalselt mõeldav lahendus, miks 400m puhul midagi hullu ei juhtunud.
Siin tuleb appi muidugi coolant related ignition correction.

Viljaril oli ju sama teema, et dynos ja lühikeste otsadega toimis aga miilil tekkisid jahutuse probleemid ja sellest detonatsioon.

Tuli meelde et kui haapsalus seisime sul lahtise kapoti ees ja vahtisime auravat kokku lastud mootorit, ning Joonas pakkus põhjuseks välja jahutuse teema, siis kellegi tuttav tarkpea vaidles kõvahäälselt naeruvääristades ja lõpuks võttis nõuks irvitada meie üle.

nii et siit järeldus et peaks vist targemate meeste nõu ka kuulda võtma vahest äkki tuleb kasuks teinekord