24. leht 32-st
Postitatud: 26.07.2009 22:41
Postitas Astrona
Mihkel kirjutas:Siiani on mulle arusaamatu see, et miks asi koormuse all laiali ei läinud vaid olematu koormuse all riknes.
Võib-olla oli antud silindri täiteaste natuke suurem + kompressioon kõrgem + pihusti 1% väiksem, ja võibolla plokikaanetihend piirab 1. püti jahutust liiga palju. 4 püti peale 12.5:1 segu võib ju tähendada, et ühes pütis on 11.5 ja teises 13.5. Klapisäärekast tilgake õli kah sekka ja palju rohkem oleks vanast tihendist palju tahta ju

Postitatud: 14.08.2009 13:51
Postitas Mihkel
Ühesõnaga elu läheb edasi ja saigi veidi suurem föön ka Bemmile muretsetud.
Tegu siis Garrett GT2876R turboga.
Näis kuidas see 294 kraadi nukaga kokku istub, kartus on, et kuumaosa võiks siiski suurem olla aga eks näis.
Postitatud: 21.10.2009 23:58
Postitas Mihkel
Et teema väga igavaks ei läheks siis pean siin väikest päevikut ka oma eelmisest 1.8 mootorist.
Selle soetas siis üks sõber ära ja mina pean asjale nüüd remondi tegema ja teise auto peale tõstma.
Nagu ikka võiks asjad alati veidi areneda seega sai asja veidi moditud.
Turbokit jääb üldises osas sama aga peale sissesõitu tekib sinna ilmselt veidi suurem föön peale.
Hetkel olemas/tulevad jupid:
* CP Pistons 8.5:1 surveastmega sepiskolvid (teel alles)
* CP Pistons kolvisõrmed ja stopperid (teel alles)
* CP Pistons kolvirõngad (teel alles)
* Eagle sepiskepsud
* ARP 2000 kepsupoldid
* Dr. Schrick 294 kraadi nukkvõll
* Dr. Schrick klapivedrud
* Febi tutikad nookurid
* Väntvõll poleeritud, õlikanalid faasitud
* KolbenSchmidt standard mõõtu raamsaaled
* KolbenSchmidt standard mõõtu kepsusaaled
* Custom 12.9 raamipakupoldid
* Windorfis kapitaalremonditud plokikaas (juhtpuksidel uued hülsid + klapipesad lõigatud + klapid üle käidud + tööpind lihvitud)
* Stock mõõdus klapid (46mm sisse, 38mm välja, 8mm säärega mõlemad)
Kaane flowbenchi tulemused peaks ka sisse scannima migni aeg.
Postitatud: 22.10.2009 9:47
Postitas zoom1
Esimest 5 riba listist oli koomiline lugeda, kui need oleks kahe reaga saanud kirja panna

Postitatud: 22.10.2009 9:55
Postitas mart154
zoom1 kirjutas:Esimest 5 riba listist oli koomiline lugeda, kui need oleks kahe reaga saanud kirja panna

Kuidagi on ka imelisel kombel suudetud raamsaale küljest eraldada pikilõtkusaaled

Postitatud: 22.10.2009 9:57
Postitas Mihkel
Detailides peitub kestvuse saladus.

Detailsemast listist on paremini näha pisidetailid, mis tehasejuppidest erinevad.
Ise eelistaksin ka, et netis leiduvatel projektidel oleks detailsemad kirjeldused, et saaks ideid ammutada.
Paraku paljud inimesed ei kirjuta väga detailselt ja kui loed mingit mitte inglise või eesti keelset foorumit jäävad paljud küsimused vastuseta.
Mõned inimesed kasutavad näiteks ka gemüüse kolvidetaile nagu Puhmas.
Saalede osa kopisin VW postist, kuna ei viitsinud kõike uuesti kirjutada.
Hiljem kui on olemas ka dynosheet on hea vaadata, mis juppe kasutati antud tulemuse saamiseks.
Rootsi foorumites on enamasti suht üldiselt asju kirjeldatud stiilis Holset HX50 turbo, millised tiiivikud ja koda, sellest pole sõnagi juttu.
Samamoodi näiteks nn. Mahle VW säästukolbidega M10 puhul.
Postitatud: 22.10.2009 19:24
Postitas mulk
Milleks need custom raamipoldid head on, kas originaali pole saada?
Ja mis momendiga sa need kinni kavatsed tõmmata?
Postitatud: 23.10.2009 1:10
Postitas Mihkel
Originaalis 10.9 poldid aga igaks juhuks asendasin need 12.9 poltidega.
Pingutusmoment on tuletatud BMW tehasemanuali max pingutusmomendi järgi ja veidi suurem kui tehase raamipakupoldil.
Reno mootoril sai juba niimoodi tehtud ja dynos igatahes veel laiali ei lagunenud.
Tegelikult sai Reno mootoril isegi ARP määret nendel uutel poltidel kasutatud, seega tegelik pingutusmoment sai veel suurem, kui tehasemanualis (õliga).
Ei näinud lihtsalt põhjust osta mitu tuhat eek maksvaid ARP-i polte/tikke sinna.
Postitatud: 23.10.2009 18:25
Postitas mulk
Juhul, kui kasutada midagi muud peale originaal poldi ja pingutusmomendi, on üsna tõenäoline, et raamipaku ava ei ole ümar.
Selliseis 12.9 polte kasutades tuleks teha pingutus mingi X momendiga, kasutades siis endale meelepärast määret ja siis mõõta laagriava, nagu aimata võid, saab pingutada vaid niikaua, kuni ava püsib ümarana.
Õige oleks muidugi nii teha, et ostad oma poldid ja määrded ja viid need koos plokiga mootoriremondikotta. Nemad tõmbavad pakud momenti kas siis sinu või enda kogemuse põhjal valitud momendiga ja puurivad laagriliini läbi.
Nõnda lasin mina teha ARP poltide ja rasva ja ARP soovitusliku momendiga oma ploki.
Siin saab praktiliselt kaks kärbest ühe hoobiga.
*Laagri avad on ümarad
*Laagri liin on sirge.
Postitatud: 24.10.2009 1:31
Postitas Mihkel
ARP-i momendid on ju ikka suuremad, kui tehase momendid.
Sealt tulenedes võiks ju stock nm kuni ARP nm asi enamvähem ümar püsida.
Muidugi ideaalne saaks asi siis, kui vändaliin üle käia.
Hetkel on aega veel mõelda ja teha, kuna plokk on veel puurimata.
Postitatud: 24.10.2009 20:12
Postitas mulk
ARP soovitusliku momendiga pingutades läheb ka ava ovaalseks.
Seetõttu saigi läbi puuritud.
Postitatud: 24.10.2009 20:19
Postitas Mihkel
Ma olen nagu varem aru saanud, et ARP tikud/poldid on ka puurimata (stock konditsioonis) kasutamiseks mõeldud.
ARP-i osad poldid on ju ka nö. venivad ja on mõeldud stretch gauge-ga pingutamiseks.
See nagu eeldaks, et peale puurimist tuleks ka veel uued ARP poldid panna?
Palju sul ava ovaalseks läks?
Mootori komplekteerimisel saab väga peeneks minna mõõtudega aga realsus on IMO see, et väga palju mootoreid on peaaegu mõõtmata kokku pandud, vaid silmaga hinnates.
USA mootoriraamatuid lugedes on ka kohe aru saada, et osasid teenuseid Eestis üldse keegi ei pakugi, mida seal iseensest mõistetavaks peetakse.
Postitatud: 25.10.2009 0:01
Postitas Miq
a miks kõvemini kinni keerata üldse vaja on? Polt keerab ise lahti?
Postitatud: 06.11.2009 13:10
Postitas Mihkel
Jõud millega raamipakku vastu plokki hoitakse peaks siis suurem olema nagu ma aru olen saanud.
Küsimus peakski seal olema deformeerumises, et kui nüüd see raamipakk nö. eemalduma hakkab plokist,
siis muutub saale pesa kuju/lõtk ja saale tõmmatakse ringi (või halveneb õlitus), kuna saalet hoitakse paigal selle friktsiooniga, mis tekib saale surumisel vastu tema pesa.
Keegi oskab seda kindlasti palju korrektsemalt selgitada.
Igatahes sai hoopis otsustatud, et M10-nele võtab ARP raami- ja kaanetikud ning Cometicu metalltihendi, kuna need saab suhteliselt mõistliku hinnaga kätte.
Raamitikud on juba tellitud. Teiste juppide transakulu on alles täpsustamisel.
Ja väike maiuspala uuele S38 mootorile saabus ka kohale, nimelt SPM sepiskepsud koos ARP custom poltidega (nii väidab SPM koduleht).

Tegelikult on ka juba CP Pistons 8.5:1 surveastmega ja Heavy Duty sõrmedega sepiskolvid S38 mootorile tellitud aga
kuna tegu ei ole kataloogikaubaga läheb nende valmistamisega 4 nädalat aega.
Vähemalt nüüd on 1 suurem investeering antud mootori tarbeks tehtud.
Järgmiseks tuleb ketijuppide raha koguma hakata.
Postitatud: 06.11.2009 14:07
Postitas Astrona
Mihkel kirjutas:Jõud millega raamipakku vastu plokki hoitakse peaks siis suurem olema nagu ma aru olen saanud.
Küsimus peakski seal olema deformeerumises, et kui nüüd see raamipakk nö. eemalduma hakkab plokist,
Seda võiks ju enne testida, jätad mootori alt lahti ja paned 100bar silindrirõhu kindluse testimiseks 6t kolvi peale

Vaataks isegi huviga, kuidas poolkud deformeeruvad

(ma ei tea materialide tugevusest midagi). Muidugi reaalses elus mõjuks see jõud vähem aega aga samas ega lihtsam ikka vast pole.