TurboClub

Originaalis on turbod ju nii väiksed, et jõud ongi madalalt, läg on juba pigem mingi tehniline rike.
Võiks küsida, miks ei toodeta suure turboga autosid, et jõud tuleks kõrgetel pööretel
Siis võiks alles küsida, aga miks pole hinnakirjas mudelit, mis ilma paarutamata kah häbisse ei jääks. Ja kas Ansip valetab. Siis vaevaks peaks pead, et aga miks pole kohe sepissisu, kuigi see on tihtipeale odavam kui esinduses müüdavad originaalosad. Ehk et miks hinnakirjas pole 2.5bar mudelit. Opel Astra Eco Enjoy 500hj 1.6T ja 1000hj Comfort-Eco-klassi pereautod ei kõlaks ju pahasti. Hooldusvälp lüheneks kordades ja garantii otsustataks boosti-logi vaatamisega. Ja teenindused jms teeniks rohkem... win-win.
Arvan, et kui müüginumbrid näitaks, et 50% ostavad 10st mootorivariandist just selle võimsaima, küll siis ka veel võimsamat tasuks välja töötama hakata.
Seni, kuni õige numbriga pintsakut poes veel ei müüda, tuleb ikka rätsepa juures käia, ehk ei pea ju kohe peale auto ostmist sõitma minema - võiks jätta ka masina "tjuuning-firma" õuele, kui raha on.

Ma pidasin tegelikult silmas just ainueksemplaris ehitatud autosid ehk siis erinevad projektikad mis siingi foorumis on näiteks. Ma ei tea eestis ühtegi (muidugi pole ma ka kõigiga kursis) autot millel oleks väiksem ja suurem turbo järjest, et saaks jõu suures pöördevahemikus Selge see et selliseid lahendusi seeriatootmises ei kasutata kuna pole mõtet lihtalt, samamoodi nagu ka paljusid muid häid asju mida inimesed ise garaasis valmis ehitavad.

Uuematel BMW diislitel on 2 turbot (väikene ja suurem) ja VW 1.4t mootoril on kompressor ja turbo. Mõlemad on seerjatootmises

Corrado kirjutas:Ma pidasin tegelikult silmas just ainueksemplaris ehitatud autosid ehk siis erinevad projektikad mis siingi foorumis on näiteks.

No mul näiteks seisab kompressor riiulis, pole lihtsalt otsest vajadust ja sellist aega, et kaudselt vajaminevate asjadega tegeleda. Sellised asjad maksavad, teevad süsteemi keerulisemaks, iga uut lüli peab hooldama ja pealegi see kaalub kah - rääkimata sellest, et kompressori paigaldamine, tagant-ära-lülitamise seadistamine ja nikerdamine võtab kah rohkelt aega, kusjuures näiteks drag'is hj/kg suhe halveneb.

Mulle rumalad küsimused teema meeldib juba

Igatahes, kuna arutledes jõudsime selgusele, et mu volvol on map sensor mitte maf, siis tekkis uus probleem või isegi ehk idee.
Kui map sensor nüüd mõõdab seda rõhku seal sisselaskes (mis vabalthingaval negatiivne, ehk vaakum on?!), siis ideeliselt toimiks selline asi, et kui nüüd see mootor ülelaadida ja sisselaskesse positiivne rõhk ehk surve tekitada, siis miks see map ei võiks selle surve alusel lihtsalt kütust rohkem sisse kedrata?

Sõber arvas, et vabalthingava map pole ette nähtud ülerõhu lugemiseks nö ja ei oska selle alusel midagi peale hakata, AGA kui nüüd otsida turboka map sensor, panna suuremad pihustid ja tootlikum pump, siis ideeliselt peaks ju see asi suutma küttesegu õigena hoida ka rõhu all?

Niimoodi tehaksegi tihti, aga sinu aju ei oska ju selle suurema map sensoriga midagi peale hakata lihtsalt. Tema loetavad väärtuseid ju ajus ei eksisteeri....millest omakorda ta midagi arvutada ei oska.


Ühesõnaga, head nahka ühegi originaalajuga põhimõtteliselt ei saa... saab mingi hack tulemuse, mis töötab kui enne sind on inimesed seda teinud ja know -how on olemas... see kõik eeldab väga olulisi asju mis enamustel inimestel puudub,
selleks on :

1. internetist info otsimine
2. õigete otsisõnade kasutamine


siin jääb juba enamus jänni ja ongi...


nt. minu autol on nii maf, kui ka 1bar map sensor, paljud viskavad ülelaadimisel maf minema ja läheb 2 bar map sensor asemele.

Ühesõnaga ainuke normaalne moodus masin turbokana käima saada, on ikkagi progeaju. Muidu on küll mu volvost olemas sama mootoriga turboversioone(tehasest), aga nende aju ja juhtmestikku leida on sama lihtne nagu leida see raha megasquirdi jaoks :D

Maik kirjutas:Niimoodi tehaksegi tihti, aga sinu aju ei oska ju selle suurema map sensoriga midagi peale hakata lihtsalt. Tema loetavad väärtuseid ju ajus ei eksisteeri....millest omakorda ta midagi arvutada ei oska.

Andurite väljundpinge on niikuinii 0....5 V, vahet pole, mitu bar'i rõhku ta mõõdab, seega saaks mingis reshiimis tööle küll,
kui näiteks kütuserõhu vaakumregulaatoriga saaks madalalt otsast rõhku piisavalt langetada ja ülevalt tõsta ja nii edasi.
Saab ka lisapihusteid panna sisselaskesse rõhulülititega.
Kes pooljuhttehnoloogiat ei jaga hästi, saaks rõhulülitite, takistite, releede ja muu kraamiga endale "progeaju" ka teha.

Corrado kirjutas:Ühesõnaga ainuke normaalne moodus masin turbokana käima saada, on ikkagi progeaju. Muidu on küll mu volvost olemas sama mootoriga turboversioone(tehasest), aga nende aju ja juhtmestikku leida on sama lihtne nagu leida see raha megasquirdi jaoks :D

Otsi http://www.db-hp.ee/shopnew/?volvo-480s ... sweden,290" onclick="window.open(this.href);return false; omanik ülesse tal on aju, juhtmestik ja pihustid jne kõik olemas.

IvarR

Tean täitsa seda omanikku volvoklubi kaudu
Tänud vihje eest igatahes

EDIT: Tutkit.. oleks alles oleks niisama saanud aga utiilis kõik

Nii, enda autol turbo võll pooleks ja pidu läbi, plaanin panna uue, aga veits suurema, turbo tuleb volvo fl6 pealt, aga mure selles,et WG pole seal sisemine nagu minu autol, mis on järgmised mõtted või kuidas ja mismoodi ma saaksin seda turbiini kasutada, eluaeg ainult sisemiste WG turbodega tegelenud ja puudub igasugune kogemus väliste WGdega. Keegi oskab aidata? Kas kasutada audi oma?

Edit: uurides natukene guuglis ringi jne siis ma ei mõista kuidas selline asi toimib, lihtsalt on peale turbot yks toru lisaks mis piirab väljalaset ja siis noh läheb labade pihta rohkem heitegaasi ja see lykkab sisi turbo rohkem pöörlema ja kui on vabam see välja lase siis lähebe namus summutisse ja labade pihta ei midagi? Olen õigesti aru saanud või täiesti mööda, eks otsin veel kyll edasi aga ikkagi, hea oleks kui keegi rohkem asjast räägiks

Toivoku kirjutas:Nii, enda autol turbo võll pooleks ja pidu läbi, plaanin panna uue, aga veits suurema, turbo tuleb volvo fl6 pealt, aga mure selles,et WG pole seal sisemine nagu minu autol, mis on järgmised mõtted või kuidas ja mismoodi ma saaksin seda turbiini kasutada, eluaeg ainult sisemiste WG turbodega tegelenud ja puudub igasugune kogemus väliste WGdega. Keegi oskab aidata? Kas kasutada audi oma?

Edit: uurides natukene guuglis ringi jne siis ma ei mõista kuidas selline asi toimib, lihtsalt on peale turbot yks toru lisaks mis piirab väljalaset ja siis noh läheb labade pihta rohkem heitegaasi ja see lykkab sisi turbo rohkem pöörlema ja kui on vabam see välja lase siis lähebe namus summutisse ja labade pihta ei midagi? Olen õigesti aru saanud või täiesti mööda, eks otsin veel kyll edasi aga ikkagi, hea oleks kui keegi rohkem asjast räägiks

Tundub, et sa räägid VNT'st muutuva geomeetriaga turbost. Väline WG on teine teema. Ja selle aretamine omaette teema. põhimõtteliselt peab minema turbo eest toru läbi WG turbo taha või maha.
Mõtekam oleks siis vast ikkagi sisemise WG'ga turbo võtta ja see FL6 oma maha müüa.

ma ei ole seda fl6 oma veel ära ostnud, sellepärast siin uuringi,et mis oleksid minu võimalused, kollektorit veel ymber ei plaani tegema hakata ja sellepärast vist see nali ka nyyd katki jääb,et fl6 oma sinna peale toppida. otsin sisemise wg turbosid edasi. Kui otsima hakkad siis normaalsehinnaga pole ikka muhvigi myya ja 400 maksta kasutatud pilpa eest on veits tobe.

Motronicule ju saada live emulaatoreid,kiipide kõrvetajaid ja ka kiipe. Kas eestis ka keegi tegeleb niimoodi seadistamise ja chippide kirjutamisega?

Nii, kust saaksin lugeda rohkem selle kohta kuidas lagi vähemaks saada, jõle jama kui dislal alles 3500rpmi pealt tõmbama hakkab. mis ümber tuleks teha ja kuidas jne. et kus oleks rohkem inffi. google on hea koht ja kasutan seda, kuid äkki oskab keegi mind kiiremini juhatada asjaliku infoni.